Meie rahva elukultuuris on väga tähtsal kohal surnud  sugulaste mälestamine nende kalmude korras hoidmine  ja kauniks tegemine. Hooaja viimases saates anname teile väikseid nõuandeid,  kuidas valida kalmistutaimi ja kuidas kujundada lähedaste  hauaplatse nii et nad oleksid kooskõlas kogu kalmistu üldmuljega. Eestimaa surnuaiad ongi põhiliselt rajatud ju  kõrghaljastusega metsaalustesse ja domineerivadki liivaalad. Männimetsad aga on ka kindlasti näiteks. Lehtpuudealuseid surnuaedu palju ja seal on  ka sageli väga savi, savikad ja rasked maad. Nii et taimede valikul siis tuleb jälgida seda,  mis taim missuguses pinnases kasvab, kas on varju palju,  kas on valgust ja kõige parema eeskuju saab  siis oma aiast vaadates, et missugused taimed  ka oma aias kasvavad. Põhiliselt on siis surnuaedades kasutatud raamistust hästi palju. On siis betoonäärised ja igasugused muud äärised veel. Aga kivid ja kate. Kalmukate peaksid siis olema nagu hästi ühtlased. Inimesed peaksid kindlasti silmas pidama seda,  et surnuaeda ei tohiks tuua kalmudele. Suuri puid. Et vot istutan oma kalmule tamme mälestuseks  ja ma arvan, et siis peaks see pärandaja pärandama koos  selle Tammega ka oma pärandisaajatele kõrvalkalmude puhastamise kohustuse. Et tuleb ikka mõelda ka teiste peale ja kindlasti on  soovitatavamad rohkem igihaljad vormid, hekid üldjuhul  võiksid olla kusagil 30 sentimeetri kõrgusel,  näiteks tuhkpuu või. Või sõstrahekid on väga ilusad ja neid on väga lihtne pügada  ja lõigata ka mitmete taimedega saab hekki kujundada,  näiteks sinililledest saab väga ilusa madala heki kujundada,  praegu on ju näha, kui, kui ilusad on need  sinilillelehestikud samuti igihalist. Siis kindlasti tuleb jälgida seda, kas puud on pindmise juurestikuga,  näiteks kased, vahtrad. Saared on hästi pindmise juurest ka kuused pindmiste ku  juurestikuga ja see tähendab seda, et liivaga kaetud  hauaplats on väga raske riisuda. Ja siis tükitakse või tahetakse väga panna kilet platsi  peale ja siis omakorda veel liiva. Et, et see on nagu võitlemine tuuleveskitega. Tegelikult ega see kile palju ei päästa,  sest et paari aasta pärast on need suurte puude juured  ikkagi kõik läbi kasvanud ja ja algab see rida nagu otsast peale,  et siis seal tuleks nagu leida teisi lahendusi. Praegu me oleme tulnud ühe hauaplatsi juurde,  mis on tõeliselt kaunis. Just nimelt, et siin on kõik olemas, mis loodusest on antud sammal,  mis tahab siin nagunii kasvada. Siis need kivid on looduslikud kivid. Samuti sõnajalad. Ja no norida võiks võib-olla nende kuuskedega,  et need kasvavad seitsme meetri kõrguseks  ja neid võiks asendada siis kas jugapuude  või mingite teiste igihaljaste vormidega kadakas samamoodi,  mida võib väga hästi pügada, ka jugapuud võib hoida väga  hästi vormis. Ja need Loviisiad, mis antud laual on, on  ka väga kaunid ja sellesse kasvus kasvutingimuste väga sobivad. Sõnajalgade puhul tahaks kindlasti öelda seda,  et sõnajalad kipuvad väga laiutama, et neid peab  siis piirama, et väga ilus on, kui on ühe laual üks ilus  sõnajalg ja et seda kasvu laiutamist piirata,  siis panna ta tegelikult vaasi kasvama. Kui on väga liivane muld, siis sobivad hästi missugused taimed? No kindlasti siingi, nagu näha igasugused kiviaia  ja kivitaimla taimed kindlasti. Ja kas ta neid ju ei jõua, nii et padjand,  taimed, kindlasti igasugused siis Bergenia väga ilus,  hästi palju levinud hostad, kasvavad, kasvavad igasuguses  pinnases nii liiva, ses kui varjus, kui mitte varjus,  nii et neid taimi on hästi palju ja taim veel turbaaiataimed  on täiesti eraldi, et kindlasti võiks rohkem kasutada  rododendroneid siis erikad, igasugused. Samuti ka hortensiaid või võiks surnuaedades rohkem kasutada? Ka taime värvide kooskõla omavahel on tegelikult täiesti olude. Ja näiteks selle halli kadakaera, mida saab väga hästi  siis pinnakattetaimena ka kasutada, nagu siin on,  sobivad väga hästi kontrastvärvidena näiteks lillad iirised,  millel on, kellel on ka väga ilus lehestik pikalt sügiseni välja,  samuti sobivad halli juurde punased, väga kärts,  punased toonid, näiteks siin võiks ju siis bekooniaid. Kasutada siis lavendel oma lillaõiega kindlasti,  aga no lavendel on jälle taim, mis peab siis sobima  kasvupinda ja lavendlit tuleb kindlasti pügada,  et ta oleks ilus, siis samuti ka meelespea helesinise õiega  sobib siia väga hästi. Nii et, et tasub kindlasti rohkem hallilehelisi taimi kasutada. Siin on vaas, mille sees võõrasemad. Kuidas vaasi? A, see on ka üks suur probleem, et raudne reegel on see,  et vaas ei tohi domineerida hauakiviga. Antud juhul ta siin domineerivaga need siis tuleb. Paigutada Liiva sisse, nii et ainult see äär jääb paistma  ja siis on olemas ja mida suurem vaas, seda parem  ja lihtsam, nii et ärge ostke väikseid vaase,  ärge ostke. Külmuvaid vaase, vaid niisugune betoon või  siis mingi tugev plastikfaas, mis on paigutatud sügavale,  sinna on väga hea istutusala, nagu kujundada  siis mulda vahetatakse. Kindlasti ei tohi ka ära unustada, et nende vaaside põhja  võiks panna kasvama erinevaid sibullilli,  mida siis keegi tahab. Kevadel nad kohe õitsema hakkaksid, enne kui enne,  kui mingid muud taimed hakkavad siis oma iluga. Näitama. Ülle, me püüame täna anda inimestele häid nõuandeid,  et hauaplatsid ja kalmistud oleksid ilusad. Väga paljud inimesed armastavad ääristada oma hauaplatsi. Ja näiteks siin männimetsa all ei peaks üldse kasutama neid kiviääriseid,  et siin võiks olla niisugune looduslik üleminek,  kui on muru, siis on muru ja tegelikult Kui on näiteks ka nüüd muru sees alla vajunud hauakoht  siis et seda parandada, siis saab seda teha ainult viisil,  et see mätas tuleb üles koorida, alt liiva ga ära täita  ja uuesti seesama mätas peale panna, et mingil juhul ei  tohiks nagu pinnast nüüd selle muru peale panna,  et tekib väga suur kontrast. Aga mis piiretesse puutub, siis kahjuks ei ole meil  taasiseseisvunud Eesti vabariigis veel kalmistu seadust  vastu võetud, kus saaks kõik sellised asjad ära sätestatud,  et me elame vananõukogudeaegse seaduse järgi tuleb  nii välja jah, et kalmistud peavad hakkama saama ilma  konkreetsete seaduseta, aga noh, see Me ikkagi oma  hauaplatsi hoiame korras. No see on lihtsalt kogu meie rahvakultuur  ja see on meile. Sisse süstitud juba aastatuhandetega, et eestlastel on väike  kultuse maik juures. Siin haudade käimisel muidugi on veel üks teema,  mis kalmistul kindlasti tahaks ära rääkida,  see on puhastamisel, jääb järele prügi. See on väga tõsine teema ja kõigil kalmistutel on see  suureks probleemiks. Vot rannamõisa kalmistu on nüüd üks selline hea näide,  kus kõik prügi on sorteeritud ja kus seda on tehtud üle 10  aasta julgelt ja inimesed on õppinud seda korralikult sorteerima. Et kui kalmu puhastatakse, siis inimesed kraabivad sõna  otseses mõttes pangide kaupa kõdunevat pinnast  ja see visatakse segi läbi prügiga, seda ei tohiks kindlasti  teha ja pinnast ei tohiks nii palju ka kalmult ära kraapida,  aga vahekohtadest mitte. Sest et hiljem tekib vajadus lisapinnase juurte toomiseks  ja liiva saamine on kallis ja mulla saamine on kallis,  et seda kõike saab vältida. Ja, ja kindlasti saab vältida siis ka liigset prügi kogust.
