Sellel nädalal näitame erinevaid aedasid,  alustame liigi ka suure mõisa tehnikumi aias. Homme oleme tamme talu ürdiaias, kolmapäeval  ja neljapäeval näitab Rein Joost meile erinevaid rooside seenhaigusi. Reedel vaatleme rannamõisa kalmistut. See aed, kuhu te nüüd jõudsite, on siis suure mõisa lossi  kunagine köögiviljaaed ilmselt. Ja edasi sai temast kooliaed, siis. Seitsmekümnendatel ja, ja lõpuks on ta siis nüüd suure mõisa  tehnikumi kooliaiaks saanud. See, mida te siin näete, praegu on siis põhiliselt tekkinud  aastast 2004 kuni 2008, et see keskne osa,  aga siin olid siis kunagi lillepeenrad, hiljem oli siin  mingi aeg puukool, kus kasvatati siis põõsaid  ja kastanimunadest kastaneid ja ja ühesõnaga,  tehti, tehti tööd. Suhtuda sellest aiakujunduslikust ideest  ja mõttest siis. Kuidas seda asja olete siin edendanud? No pean kohe üles tunnistama, et see planeering on minu tehtud. Selle keskse osa nüüd ja, ja see siis haakub natukene,  ütleme sellise klassitsistliku aiakujundusstiiliga  ehk siis võiks peaaegu isegi öelda, kloostriaiamudel on siin  natukene kasutusel, et et on neli enam-vähem ühesugust Sümmeetrilist peenart keskel on tiik ja aga  siis see modernistlik osa võiks siis olla selline väikene ojakene,  mis voolab niimoodi rikkudes seda sümmeetriat. Aga põhimõtteliselt see korrapärane kujundus  siis võiks haakuda selle lossi ajalooga ja baro taustaga  ja allikas oli teil siin ise võtta? No päris nii lihtne see asi ka ei olnud,  et tegelikult me ikkagi rajasime allika ka,  sest me ei olnud kindlad, et ta sinna täpselt tuleb,  kuhu me tahame ja. Ja oja töötab pumbaga. Pump tõmbab tiigist vett ja, ja juhib selle  siis allikasse allikas, tema pulbitseb üles  ja voolab täiesti iseeneseslikult jällegi tiiki tagasi. Nii et selline veeringkäik on meil siis ja,  ja see ühtlasi ka puhastab vett, sest tegemist on allika  näol tegelikult filtertiigiga. Enne kui te hakkasite seda rajama, tegite ikka plaani  ka valmis. Nii nii on kõige mõistlikum ja ikka plaan,  aga nüüd, mis puutub? Püsikute paigutusse siin siis olid meil mitmed kaalutlused,  näiteks see, et kooliaias esiteks, siin on väga paks  mullakiht ja väga rammus muld ja sellist kivi taimla värki  siin ei saa üldse arendada, et, et siin peavad olema  lopsakad taimed, robustsed taimed, sellised kõrgekasvulised,  mis ise hästi hakkama saavad, sest ega meil seda praktikante  pole ka enam väga palju võtta. Tänapäeval. Ja sellepärast siis näiteks eriti rammusad Taimed on meil siis meie selja taga, et,  et seal on ka vahel üleujutus talvel, nii et need peavad  taluma niiskust. Ja sealpool kõrgemal peenardes on meil maitsetaimed,  ravimtaimi, natukene selliseid natuke kuivema kasvukohaga  ka lopsakaid taimi. Ja oja äärde oleme koondanud siis selliseid taimi,  mida tavaliselt seostatakse veega. Kuigi see peenar ei ole sugugi mitte eriti niiske,  aga noh, sellest hoolimata üritame neid siis kasvatada kullerkuppe,  ma näen kullerkupud ja hakkavad kohe õitsema ja,  ja igasugused kobarpead ja astilbed ja siis on meil väga  uhke kämmalrabarber seal ja nii edasi. Nii et sellised Niiskus, lembesed taimed üldiselt ja istumise kohti peab  ka olema, sest et mida need aiandusõpilased muud ikka  tahavad teha, kui ikka istuda põhiliselt. Täna on külm ilm, sellepärast nad teevad hoolega tööd,  aga. Aga päiksepaistelise ilmaga on, on väga hea,  kui on kuskil kõrrelised, on teil siin huvitavad? Jah, kõrrelised, siin me olemegi jätnud mõned veel maha lõikamata,  et siis võime ka näidata, et. Meil on väga uhked siidpöörised, need olid sügisel hästi uhked. Aga on ka teisi kõrrelisi. Veel on üks selline kena istumiskoht meil eriti kenaks saab ta,  ma arvan, nelja-viie aasta pärast, siis meil panime kasvama  punase sarapuu niimoodi pool ringikujuliselt  ja seal on siis üks pingikene ja, ja sellest saab lehtla. Sellega teeme niimoodi, et pügame ta seestpoolt  siis ilusti ära, et ja, ja väljaspoolt laseme kasvada,  et siis ta tuleb nagu selline sarapuukoobas. Et seal saab siis eriti valgust, kartvaid asju teha. Edaspidi. Kristiina see aia osa on natuke varjulisem. Jah, siin on meil ilusad suured puud, kaks halli pähklipuud,  üks nendest seisab siin meie ees ja, ja tema on  siis üks selle varjuaia varjuandjatest. Vana elanik siin aias juba ja teised on siis kukerpuud  punase lehised mida me näeme ja siis on siin veel mõningaid  kikkapuid ja leedripõõsaid ja, ja tänu nendele on meil siin  siis piisavalt poolvarjuline koht, kus tahavad kasvada varjuaiataimed. Ja need on siis erinevad, üldjuhul pinda katvad lopsakad puhjad,  taimed nagu näiteks kopsurohi, on seal valgeõieline. Siin on meil mitmesugused sõnajalad, siis on hostad,  mis alles hakkavad mullast niimoodi välja ajama. Ja, ja palju-palju muud. Ja sellises poolvarjulises aias tahavad päris hästi kasvada  ka nartsissid ja tulbid, nagu siin juuresolevalt pildilt näha. Lisaks igasugused madalamaid iminõgeseid on siin kõvasti  ja üks okkapuuken on meil ka üks väike jugapuu. Otse ees on on üks vana suur ebaküdooni a põõsas  mis natukene rikub meie värviharmooniat,  kui ta õitseb, sest üldjuhul on siin sellised hillitsetud roosad,  valged. Helekollased toonid peaksid siis olema, et aga siin  mõningaid apsakaid muidugi esineb. Praegu on niisugune kevadine pilt, on palju valget  ja natuke sinist. Jah, sinised on põhiliselt kobarhüatsindid. Kui me nüüd madalaid põõsaid tahame näha,  siis peaksime minema meie põõsas ussi juurde,  sest see on selline ussikujuliselt rajatud vabakujuline hekk,  kus meil on siis korjatud kokku erinevad. Sellised põõsasteavaliselt inimesed kasvatavad  ka siis lausa lillepeenarde keskel või väikese madala hekina koduaias. Seal on enelaid ja, ja igasuguseid muid selliseid noh,  mida puukoolides praegu väga palju müüakse. Teil on kooli aed, sellepärast on teil kogu aeg nii-öelda  see õpetuslik eesmärk ja ja sellepärast ei ole teil palju  siis ühesuguseid taimi, vaid palju erinevaid. Just nimelt, et üks selle aia eesmärkidest oligi ju see,  et, et siia tuua rohkem eri sorti püsikuid  ja põõsaid, sellepärast et. Puid siia istuta siia ei mahugi enam kasvama,  eriti neid on siin niigi palju ja aga just püsinud  ja põõsaid, sibul, lilli. Ja suvel muidugi on meil ka väga palju suvelilli,  mida me siis ise külvame ja, ja ise paljundame. Kui nüüd teie aia kaugemasse nurka vaadata,  siis seal on nii-öelda see vanem osa. Jah, sealt on on järgi jäänud veel üks vana püsikupeenar,  mis kevadel on väga ilus, seal on need kunagised kunagi  istutatud sibullilled ja, ja aga noh, hiljem kahjuks seal on  nii palju umbrohtu, et, et lihtsalt seda ei jõua korras hoida. Meie väheste ressursside ga. Et lihtsam on otsast peale alustada, nagu me siin oleme teinud.
