Kui Euroopa liidus tekib aastas ühe inimese kohta keskmiselt
130 kilo toidujäätmeid, siis Eestis on see arv veidi väiksem
128 kilo. 2021. aastal tehtud uuringu kohaselt visati Eesti
kodudes ära keskmiselt 61 kilo toitu inimese kohta aastas,
kuid poolt sellest saaks vältida, jätkab kliimaministeeriumi
jäätmekorralduse digitaliseerimise valdkonna juht Kristel Gibin. Oluline on toidujäätmetele tähelepanu pöörata ka sellest aspektist,
et tegelikult inimesed on selle toidu kasvatamiseks vaeva näinud.
Palju inimesi on sellises olukorras, kus nad kannatavad
toidupuuduse all ehk igati ebaeetiline, mitu raisata
ja kui mõelda sellele, et näiteks banaan on Lõuna-Ameerikas
kasvatatud ja pikad Eestisse rännanud, et milleks seda siis
siin kohe prügikasti visata? Et kodudes tekkivaid toidujäätmeid vähendada on nii Eestis
kui teistes Euroopa riikides levinud teadlikkuse tõstmise kampaaniad.
Eestis on erinevates kogukondades juba ka üsna palju toidujagamiskapp.
On ka algatusi, et vähendada toidu äraviskamist koolides
ja lasteaedades.
Sel nädalal kaalutakse näiteks osades kooli sööklasse
säravisatavad toitu, et seeläbi toidu raiskamist vähendada.
Mitmes paigas on lasteaedades külmkapid,
kust soovijad õhtul üle jäänud toitu kaasa saavad võtta. Oma toidu päästmise nippe jagasid eile õhtupoolikul ka mõned tartlased. Üks nipp, mida ma kasutan, on ka see, et kõik nii-öelda
alles jäänud toit, mis ma külmkappi paneb mingitest karpidest,
ma kirjutan sinna peale täpselt, mis seal sees on,
sest tihti need anonüümsed karbid muidu kuidagi kipuvad
ununema sinna külmkapiga. Tavaliselt ma panen asjad sügavkülm, ostan poest näiteks
parim enne ületanud toitu ja panen selle sügavkülma
ja siis saab selle sobival hetkel välja võtta. Erilisi nippe ei ole, aga võib-olla ikkagi poes käies läbi
mõelda ikkagi nimekiri hoolikalt, et selliseid kiiresti
riknevaid toite korraga vähem osta külmkappi. Nii esmatootmises ehk põllumajanduses kui kaubanduses tekib
Eestis toidujäätmeid Euroopa Liidu keskmisest pisut rohkem.
Ka nendes valdkondades on Eestis erinevaid algatusi.
Üks näide on ettevõttes sumena, mis ostab tootjatelt
ja hulgimüüjatelt kaupu, millel parim enne lähenemas
või möödas ja müüb neid edasi.
Kahe aastaga on ettevõtte niimoodi päästnud üle 400 tonni
toitu jätkab ettevõtte tegevjuht Joosep Kaljula. Kui me kunagi alustasime, siis pigem krimpsu tatinina rohkem
nii-öelda sesse kaupmeeste poolt tegemise peale,
aga nüüd aina enam võetakse meiega ise ühendust isegi välismaalt.
Eriti kui toiduaine, et hinnatõus on nii metsik,
annab, et siis isegi võib-olla nii-öelda mitte nii looduse
päästeinimene isegi ainult ei osta enam nii meilt kui neilt
Vaidis vaid ka see inimene, kes jahib seda soodsat ostukorvi.
