Tänavu suvel oli kartulikasvatajatel üks ühine mure. Kartulimardikas on vallutanud peaaegu kõik Eestimaa põllud. Kuidas tema vastu võidelda. Kui te mitte midagi ette ei võta, siis te võite saada  niisuguse kartuli tuli saagi. Kui te aga ikkagi võitlete kartulimardikaga,  siis te võite saada ka suure saagi, ehk siis see kartul  kaalub näiteks 950 grammi. Ta ilmus meile juba siis, kui meil veel kartulit ei olnud,  tärganud, alles pandi maha ja mina kohtasin  ka seal ühe kartulipõllu ääres, kus oli seemnemugulaid maha  läinud ja neid oli seal väga palju ja nad sõid kartulimugulaid,  sest muud veel süüa ei olnud. Ma ise mõtlesin ka, et tõesti nad on talvitud,  et meil ja nüüd on välja roninud, aga rääkides ümbruskonna  inimestega seal alevis öeldi niimoodi, et inimesed nägid,  kui mardikad tulid, taevast lausa püüdsid kätega kinni,  tulid aedadesse ja ta tuli siis õhuvooludega tuultega  siis meile, noh, kas Ukrainast räägitakse,  et seal väga tugev põud, et ta polnud süüa,  et ta otsis endale siis süüa ja nii ta meile ilmus  ja väga paljudesse kohtadesse üle Eesti. Ja muidugi edasi siis kui kartul juba tärkas,  hakkas ta sööma, ma kohtasin näiteks kartulitõuset,  mis ei olnud veel 10 sentimeetrit kõrge,  aga oli seitse mardikat seal söömas aplalt ja,  ja eks nad hakkasid siis kohe munema, kui juba  kartulipealseid oli olemas ja nii ta on siis tänavu aasta meil. Söönud kahjustanud kartulit ja paiguti ikka nii,  et taimed on siis ära söödud. Noh, mardikas sööb, erinevad, sööb lihtsalt augud ja,  ja lehe servad ära. Mardikas võib seal oma 30 ruutmeetrit või. Kahjustada ühe ühe suve jooksul, siis ta muneb,  ta võib isegi kuni 2000 muna üks emane muneda  ja kui tingimused on soodsad, nagu tänav aasta meil oli,  sest talle on sooja vaja eriti ja, ja siis tekib mitu põlvkonda. Ta vahepeal siis nendest munadest seal juba nädala jooksul,  kui temperatuur soodne on. Tulevad röövikud, kes siis hakkavad aplat sööma,  siin on muidugi tõenäoliselt selle selle lehe peal nad söönud,  see on natuke taastunud ja söövad nii, et paljad rood jäävad  taimedel püsti. Siis võtavad järgmise taime nad nii palju liikuma,  uhuvad ikka. Ja kui nad on täis söönud, siis nad lähevad kuskil  kümne-kaheteist sentimeetri, sügavus mulda  ja varsti tulevad seal paarikümne päevaga  või kolme nädalaga uued mardikad välja, kes  siis jälle toituvad ja munevad ja, ja, ja niimoodi üks  mardikas võib mitu aastat elada ja mitu aastat  siis olla talvel peituda mulda ja, ja siis uuesti tulla ja,  ja niimoodi nad on jäänud ka meile talvituma,  ka neid siis tänavu aasta muidugi oli, aga ma arvan,  et suurem osa mardikaid oli meile sisse lennanud. Mis on võimalik teha, et ta, noh, nii palju seda  kartulilehti ja vart ära ei söö. Siin on muidugi kaks eri asja, kas on siis suurtootjad,  kellel on hektarite viisi kümneid hektareid põlde,  no seal ei jõua keegi neid korjata, seal peaks ikka pritsima  ja pritsima ka vaheldumisi erinevate. Taime kaitsemürkidega, mis on mõeldud putukatele,  sest väga kiiresti ta ka kohaneb ja talle enam ei mõju. Aga väikeaedades on nüüd niimoodi, et väikestel põldudel  ikkagi tuleks korjata. Võiks ka kasutada niimoodi, et teada on ka osa sort on neile  väga meelepärased, eriti see varane kollane näiteks  ka Maret, mida ma märkasin tänavu aasta,  et on nendele nendele sortidele ta eriti tuleb  ja kahjustab, see maitseb neile, et neid kasvatada nagu  põlluservas või, või kartulilapi. Servas, ja siis ta tuleb rohkem sinna peale,  et ta teisi sorti ei lähe kahjustama, sealt on võimalik  kergemini neid siis ära. Korjata ja hävitada siis ja tuleb jälgida ikka mitu korda,  ega kui mardika kätte saab. Ega ta võib olla juba munenud, näete, lehe alumisel pinnal  on sellised munade koloonia, mis on tavaliselt sellised  oranžikat tumekollast värvi ja, ja noh, kui näha neid Kolooniaid siis need tuleks ka kindlasti ära korjata,  võiks isegi näiteks ka nii teha, et, et panna hiljem mõned  mugavad maha, mis siis tärkavad hiljem, mis on  siis pehmete pealsetega, kuhu nad siis maanduvad tavaliselt  ikka põllu servas, servad, nad tulevad, et sealt on kergem  lihtsalt ära korjata. Ja ka seda võiks kasutada, et kui juba praegu näiteks  näiteks on. Kartul üles võetud eri varased sordid, et seda põlluosa  peaks siis liigutama, teda peaks kobestama noh,  kümne-kaheteist sentimeetri sügavusel, et sinna on pugenud  siis need tõugud nukk, millest siis uus valmik tuleb. Aga kui seda kahjustada mulla harimisega,  siis see valmik tuleb sealt kas kas ebanormaalne või,  või sureb üldse ära, et nii saab ka teda tõrjuda. Aga hiljem, kui nad lähevad sügisel mulda nukkuma,  siis muidugi nad lähevad isegi sügavamale kui künnisügavus  ega siis ei aita midagi. Lihtsalt kui looduslikult ta hävib, seal kas tuleb vesi  peale või või külm enam eriti neid ei liiguta,  sest nii külm ei saa nii sügaval olla. Kui nad ära korjata, siis ma tean seal minu kodukandis  Lõuna-Eestis on nii tehtud, et purki ja seal on soolalahus sees,  et kuidas neid siis nii-öelda ära tappa,  et ta ellu ei jääks. No vot, see on jälle jah üks niisugune ebameeldiv töö,  aga seda tuleb teha kas siis muljuda nad katki millegagi  või noh, tõesti kange soola lahus või või mingi  kemikaalilauset tõesti, neid saab niimoodi surmata,  aga saab ka niimoodi ämbrisse korjata ja  siis lihtsalt mehaaniliselt nad katki teha. Ja, ja ka põllul korjates võib panna kinda kätte,  siis lihtsalt pigistada katki need röövikud,  ebameeldiv on, aga tuleb ära teha. Kindlasti hoida silmad lahti, et ta ei koduneks teil  ja noh, suurematel pindadel on võimalik ka see viljavaheldus,  et vähemalt 500 meetrit peaks olema järgmine kartulipõll kaugemal,  siis nad, et nii kergesti ei lähe sinna,  aga paljud on küsinud ka meie käest seda,  et, et kas ma võin naabri käest seemnekartulit osta,  et temal oli kartulimardikas siis üldreeglina  seemnekartulist ta ei ole, aga ta võib küll olla kastide  peal ja nii ta ongi kunagi Euroopasse ju tulnud,  et et laevaga üle mere mere tulnud või ookeani,  et ta kuskil ikkagi ennast kinni istutab,  isegi lennukite külge. Ja niimoodi ta reisib, aga tavaliselt jah,  et ta kartuli nii nagu traatuski, et ega teda seemnega  ikkagi ei levita üldreeglina nii et selles suhtes karta ei maksa,  et sealt seemnekartulit ei või osta, kus ta on olnud,  aga seal, kus ta talvitub, muidugi, seda ümbrust ta  kindlasti hakkab kohe kahjustama, aga otsib  ka muidugi liikumisvõimalust. Ka praegu sügisel, kui saak on korjatud,  maksab hästi hoolikas olla just ja, ja seda maad töödelda,  mis on nüüd siis kartulist juba vaba, et on veel võimalik  neid hilisemaid nukujaid hävitada ja tänavu on üldse selline  suvi olnud, kus ta põlvkonda annab, siin on järjest näete olnud,  kui on jahedam, siis ta muidugi areng on pidurdunud,  aga jälle soojaks läheb, siis see areng on väga kiire ja,  ja kuna juba kevadel varakult nad olid kohal,  siis on mitmes põlvkond ja neid mardikaid saab niimoodi,  enne kui nad välja tulnud, mullast hävitada.
