Eesti suurimas, Saaremaa vallas on kokku 427 erinevas
suuruses küla.
Aastaid tagasi jagas vald nende külade vahel,
kus olidki külavanemad valitud 50000 eurot küla asjade
korraldamiseks või majandamiseks.
Summad ühe küla jaoks olid küll väikesed,
aga siiski külade jaoks olulised ja näitas muidugi ka nende kogukondadele,
et ka vald nende peale mõtleb. Selle eest sai korraldada mõne ürituse, osta kasvõi purk
värvi või muud küla jaoks olulist, aga juba mitmendat aastat
Saaremaa vald oma ligi kaheksakümnemiljonilisest eelarvest
enam külade jaoks raha ei leia.
Liis Lepik, Saaremaa valla abivallavanem. Toona oli see summa 50000, mis me siis küla rahadeks olime planeerinud,
täna oleme olukorras, kus tõesti maksulaekumine on tõusnud,
aga samas määras või rohkemgi on tegelikult tõusnud valla püsikulud,
ehk siis see, et me suudaksime üleval pidada oma haridusasutusi,
oma sotsiaalhoolekannet, kõik need kulud on jätkuvalt
tõusnud ja ära jääb näiteks ka palgatõus meie valla töötajatele,
ehk siis ja valikute küsimus, et see 50000 eurot justkui
sellest 77-st miljonist eurost ei ole suur summa,
aga kuna meie püsikulud järgi ei anna, siis siis on väga
keeruline ka seda viitekümmend tuhandet leida. Nagu öeldud, jagatud summad olid mõne küla jaoks küll
väikesed aga samas need olid siiski ka külade
ja külavanemate jaoks üheks motivatsiooniks.
Kui neli aastat tagasi kogunes näiteks külavanemate
ümarlauda sadakond külade esindajad siis eelmisel kuul tuli
kohale vähem kui 20 külavanemat.
Eda keskküla, Saaremaa valla arenduse peaspetsialist Kui meil varem oli ka külaraha võimalused,
siis siis oli ka huvi rohkem suuremaid inimestele paremad
võimalused just võimestadagi koha peal teha väikeseid asju,
et esialgsed plaanid võib-olla olid natuke suuremad kui
tänane reaalsus ka vaatama, et ehk tulevad paremad ajad. Kuigi Saaremaa vallaeelarve kasvab järgmisel aastal
suurusjärgus miljoni euro võrra nii tulumaksu kui ka
maamaksu arvelt on paraku kõik vallajuhtide valikute küsimus,
kuidas 77 miljonit jagada veel kord Liis Lepik,
Saaremaa valla abivallavanem. Igal juhul me lisaeelarve koostamisel kaalume,
et millises määras meil on võimalik seda toetust taastada
või tõesti, kas võtta fookusesse pigem siis need külamajad,
mis samamoodi tegelikult on külaelanike jaoks väga oluline kooskäimiskoht. Kilomaju on võib-olla 30 külas. Tõsi on see, et igal külal oma külamaja ei ole. Panga külavanemal Martin au väärtil oleks kohe kindel nägemus,
milleks küla raha hetkel kasvõi kasutada,
kui nüüd tuleks kas või seesama summa tagasi,
mis sellega teha saaks.
Üksküla hetkel ütleks isegi, et saaks turistide toodud
prügikülaplatsist aga viia, et ta isegi muidu peaks sisema.
Just Margus Muld, Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele Saaremaalt.
