Ma olen Kiievis ühes karude varjupaigas,  kus hoitakse päästetud, mõmmisid. Sõjatsoonis asuvad loomad vajavad inimeste abi. Vaadake, kuidas rohu seest tõusevad järjest lendu isased külmavaksikud. Pulmakülalisena külmavaksikute peol ja roostikus hirvede  pulmalaulu saates. Siin pilliroos seista on tegelikult päris põnev. Sest et sa oled. Sa oled. Sa oled kogu selle asja keskel. Karude pidamine vangistuses on Ukrainas kahjuks siiamaani  tavapärane praktika. Ma olen Kiievis ühes karude varjupaigas,  kus hoitakse päästetud mõmmisid ja selle koha tegevust on  mõjutanud ka Venemaa sõjaline sissetulek. Selle varjupaiga puhul on tegu pigem ajutise hoiukoduga,  kus loomade arv muutub vastavalt sellele,  kuidas neile uued päris kodud leitakse. Praegu on aedikutes neli karu ja üks huntkoer. See siin on üks väga-väga kuulus karu Tiktokis üle maailma  kuulus vana karu saada. Kes siin veedab oma vanaduspäevi. Hers of Animal Tat lux like e talk rell Isent. Täiemahulise sõja alguses, 2022. aastal,  kui Kiiev oli vene vägede pealetungi all ähvardas  ka seda varjupaika hädaoht. Siis võeti vastu raske otsus loomad kiirelt Lääne-Ukrainasse evakueerida,  mis on keeruline ettevõtmine ka tavatingimustes,  rääkimata sõjaolukorras. Ka Ida-Ukraina loomaaedadest tuli sõja puhkedes loomi ära  vedada ja neile uued kodud leida. Is? Depinge Bar in captivity Still an Normal. Järgmises saates läheme Ukraina idaossa,  kus kohalikud inimesed hoiavad maapiirkonna ettevõtlust elus. Ka sõjakiuste. Kui sügis ja teine pool on tavaliselt just selline aeg,  kui looduses minnakse vaikselt vastu talvele kõik rahuneb,  kes uinub, kes läheb taliuinakule, siis tegelikult on osad  loomad just sellisele ajale planeerinud oma pulmad. Ja me oleme täna Tartu lähedal Ilmatsalu kandis Urmas Tartesega. Et tutvuda lähemalt külma vaksikutega, kes just nüüd pulmi  muide peavadki. Hetkel. No näed, vaata siin juba üks, üks. Tähendab, üks isane hakkab valmistuma vaikselt,  näed, siin on ta juba välja välja roninud kuskilt lehe alt. No näete, ei pidanudki päris pimedat ära ootama,  juba esimene külma vaksik leitud ja kui kasutada nüüd  paralleeli inimeste maailmas, siis palun väga isane  ehk peigmees, külma vaksik. Mis liblikad, need külmavaksikud õigupoolest  siis on? Nad on hästi omapärase eluviisiga liblikad. Ühest küljest on nad ju vaksikud nagu kõik teised vaksikud kuid. Enamasti vaksikute elavad suvel ja tegutsevad  siis nemad on valinud valmiku eluks Sügise  ja mitte lihtsalt sügise, vaid nad tulevad välja alles  pärast esimesi öökülmasid. Mis teeb nad teisest aspektist huvitavaks,  on see, et no eks me ise näeme, õisi siin enam ei ole,  süüa liblikatel midagi ei ole, neil ei ole isegi imilonti,  ehk nad elavadki need nädalapäevad kuni nädal natuke rohkem  vähem elavadki ainult sellest tagavarast,  mida siis röövikuna on kogutud. Kui me räägime nende külma vaksikute toidust,  siis me mõtleme just seda, et mida söövad nende röövikud  nende vastsed, eksole, ja siis mida nad siis puu puhul söövad? No nende elu käib niimoodi, et. Munana nad talvituvad ja emane muneb munad kusagile puuvõrasse. No tavaliselt mõne punga juurde juba ja kevadel väikesed  röövikud hakkavad juba noori pungasid sööma  ja loomulikult suuremaks kasvades kasvavad  nii ju lehed suuremaks ja röövikud suuremaks,  siis nad söövad ka juba lehti. Ja nad söövad seda umbes kesksuveni. Siis laskuvad nad maapinnale maapinnal, nad nukuvad  ja ootavad siis nukuna seda sügist sügisest öökülma signaali,  et nüüd on aeg lendama hakata. Nüüd meil polegi muud teha, kui oodata siis seda korralikku hämarust,  et noh, võib-olla nii pool tundi ja siis hakkab  siis hakkas, hakkab lambi. Sest elu hakkab lambivalgel Tõenäoliselt kõik inimesed on neid näinud. Kui nad on sõitnud autoga hämaras pärast loojangut metsa  vahel sügisesel ajal siis need sellised heledad libikad üsna  tihti tulede valguse satuvad, need ongi suure tõenäosusega  külma vaksikud keda meil on kaks liiki, aga  ega neid nii-öelda sellise kiire pealiskaudse vaatamisega  niisama lihtne eristada ei olegi. Ja teine koht, miks neid võibolla siis vähem nähakse,  on jällegi just see, et päevase valge aja on nad peidus. Kas ma saan õigesti aru nendest külma vaksikute kavalusest  siis kui nii võib öelda, et nad on valinud just  selle külma saabumise aja või selle sügisese aja  ja õhtusel pimeduse ajal tegutsemise aja  selle järgi, et siis ei saa nende võimalikud ründajad linnud  neid lihtsalt kätte? Ja no mitte ainult linnud, vaid ka ükskõik,  kes siis neid võiks sööma tulla, neid on sellel ajal  tõenäoliselt oluliselt vähem kuigi noh öelda nüüd muidugi teistpidi,  et nad röövikuna ei oleks sööjatele kättesaadavad,  oleks ka nuku liige, et siis on nad täpselt sama hästi ju  suvel kättesaadavad lindudele, nii nagu iga teine röövik. Midagi sellist pole minu silmad näinud. Vaadake, kuidas praegu siin nende mahakukkunud lehtede alt  rohu seest tõusevad järjest lendu. Isased külmavaksikud. No nii, vaatame, mida Urmas on leidnud. Tundub, et siin juba taskulamp pikemat aega põleb. Mis sa näed, seal paaritu paarituvad jah. Peab tõdema, et see on ikkagi väga huvitav inimeste jaoks,  kes, Peaksid seda emast liblikat, seda emast külma vaksikut  ikkagi hoopis teiseks loomaks hoopis teiseks putukaks,  tal on tiivad nii lühikesed. Ja tõepoolest noh, ei oskagi öelda, kelleks teda võiks pidada,  aga. Aga miks see võib siis nii olla, miks loodus on loonud  selle emase külmavaksiku selliseks tiivutuks puu otsa  ronimiseks pole tiibu vaja. Nii lihtne ongi. Aga isasel on tiibu vaja, et leida erinevate puude peal emaseid. Aga puu, sinna latva on emasel vaja jõudu selleks,  et sinna ta muneb. Sinna ta muneb, jah, see on tema, tema ja ronimise eesmärk. Kui võib tunduda, et selline jahe ja külm aeg sügisel on elu  tühi ja eluvaikne, siis kaugeltki mitte. Selline elu keeb siin. Mis on muidugi müstiline, kuidas need isased emased liblikad  üles leiavad? No siin on asi põhimõtteliselt ju väga lihtne. Meil on suhteliselt vähe lehti ja kui noh,  nägemine ei aita häält teha, nüüd putukad  ka väga hästi ei saa, siis aitab lõhn. Ehk siis emased eritavad suguferemoone ja  selle lõhna peale isased siis nende juurde kogunevadki. Ja ka veel üks asi, mis jääb silma, no isaseid on ikka lausa massiliselt. Kas see tähendabki, et isaseid neid külmavaksikuid on nagu  rohkem kui emas? No looduse klassika on see, et isasid ongi natukene rohkem  kui emasid peaaegu alati. Teisalt jällegi on ka muidugi niimoodi, et  ega ju nukust ei tule nad välja kõik päris samal kellaajal  või samal päeval ka. Et isased tüüpiliselt tulevad ennem nukust välja kui emased. Ja teisalt jällegi nüüd kui emane siin on tulnud,  ta ronib mööda, tüve, saab paaritatud lähebki ülesse ratta  ja siis ta ongi nagu mängust väljas isast jaoks teiste jaoks  ehk siis seetõttu alati isasid on nii-öelda selles  konkreetses vaatluskohas rohkem, sest isane võib ju proovida,  eelistab proovida mitte emasega paarikuga,  see on nagu tema eesmärk, teistpidi. Meil õnnestus leida, võib siis öelda, tänase õhtu võiks  öelda suur sündmus ja just kase pealt. Mis on väga oluline nendele külmavaksikutele? Nojah, kask on nende üks lemmikpuid arusaadavalt  ja siin sellise meetrise kaselõigud leidsime kaheksa paari  kaheksa pulmi kaheksa paari pidamis. Ja neid on veel, tuleb juurde ja nad liiguvad. Külmamaksikuid, neid on siis Eestis pisut erinevaid  ja kes nad on? Eestis on kaks liiki külmamaksikuid, üks on metsa  külmavaksik ja teine on harilik külmavaksik. Nende eluviis on üsna sarnane täna, siin me põhiliselt nägime. Harilik külmavaksikuid. Kui me nüüd mõtleme siin teineteist leidnud ühe vaksikute  paari peale, siis see emane isa, näe, kui palju neile  elupäevi siis ongi nädala jagu või lausa vähem. No valmikule umbes me võime rääkida jah,  eluea kestusest, mõni nädal keskeltläbi jah,  et noh, mõni võib ju veel ka siin soojemate ilmadega  ka kuu aega kuskil lennata ringi, aga keskeltläbi jah,  see selline põhiline aeg on kaks nädalat,  aga noh, muidugi alates munast ja vastest on see eluaasta. Ja just selline see külma vaksikute elu ongi sügisel  oktoobri lõpuosas, siis enamasti peetakse pulmi. Ja kevadel, nii umbes aprillis mais kooruvad munadest nende  vastsed liblika röövikud ja hakkavad elama uut külma vaksiku elu. Looduse jaoks on seegi toimekas aeg. Lääne-Eesti märgaladest saavad septembris oktoobris  punahirvede pulmatandrid. Käisin kutsumata külalisena nende möirgajate pidustusi jäädvustamas. Siin pilliroos seista on tegelikult päris põnev. Sest et sa oled. Sa. Sa oled kogu selle asja keskel. Muidugi miinus on see, et sa ei näe mitte kedagi,  aga sa vähemalt kuuled ja kuuled päris lähedalt. Kui valgus muutus kollakamaks ja kätte jõudis õhtu seadsin  sammud luhale. Päike maalis taevasse punaka ilme. Üsna pea saabus udu ja hämarus võttis võimust. Võsast väljusid esimesed tegelased hirvelehm. Koos vasikaga tundus, et neil on jooksuajast ükskõik tahtsid  vaid kõhu täis saada. Tund peale loojangut andis endast märku esimene mõirgaja  ning üsna pea astus ta pilliroost välja. Minul tõusis naeratus kõrvuni. Esimene sarviline nähtud ja sammub otse minu suunas. Kuid loodusseadused mängisid mu kahjuks. Iga sekundiga läks aina pimedamaks. Varsti silm enam ei seletanudki. Nagu vanarahvas teadis öelda, siis hommik on õhtust targem. Ja oligi? Kui hakkas taas valgenema, ristusid mu teed mitme varajase seiklejaga. Justkui filmistsenaarium tuleb udust ja uttu ta  ka kaob. Ühtäkki silmasin tumedat kogu, mis muutus järjest suuremaks. Üks pull oli avastanud sissetungija kohalolu  ning sammus reipalt minu suunas. Eks ikka olukorda kontrollima. Lähemale jõudes selgus kurb tõsiasi. Läheduses peetakse kariloomi. Too hirvepull oli enda sarved karjusesse mässinud  ja end sealt lahti rebides jupitraati kaasa tõmmanud,  mis nüüd tal järel lohises. Hirvepulmal ehk jooksuajal on üks ja kindel eesmärk  selgitada välja tugevamad pullid ning panna alus  järeltulevale põlvele. Hirvesid on meil ligi 11000 isendit. Kui Mandri-Eestis on tegemist. Üsna harva kohatava loomaga siis Lääne-Eesti saartel on  asustustihedus väga suur. Punahirv on jahiuluk möödunud jahihooajal kütiti üle 3600 isendiMa. Olen tähele pannud, et kui algab jahihooaeg,  muutuvad loomad päevapealt palju arglikumaks  ja ettevaatlikumaks. Luurasin pikalt üht maesteetlike sarvedega pulli. Tundus, et ma ei jõuagi talle järele. Olin juba lootust kaotamas, kui ühtäkki ta pööras ringi  ja otsustas mulle siiski mõne hetke pühendada. Hirmu see ei olnud. Võimas oli. Pull liikus aeglaselt lähemale, säilitades siiski teatava ettevaatlikkuse. Mõne hetke pärast sai ta inimlooma lõhna ninna  ning otsustas turvalisema metsatuka varju joosta. Päev rändab õhtusse ja hakkab taas hämarduma. Ja kogu ring algab otsast peale. Selleks ajaks, kui langevad viimased lehed on hirved oma  toimetustega ühele poole saanud ja isaste mõirged vaibunud.
