Minu nimi on Leho Luiguja, töötan ma maaülikoolis  ja olen tihedalt ka seotud Eesti ornitoloogiaühinguga juba  peaaegu 30 aastat peale ülikooli lõpetamist olen ma  tegelenud põhiliselt veelindudega ja üks niüks minu  armastatumaid gruppe on luiged ja no eks see peabki olema,  kui mu nimi on luigujõe. Täna me oleme tulnud siis Peipsi järve äärde Sääritsa randa  ja loodame siis täna näha siin väike Luiki,  kes on siin rändepeatusel hetkel ja loomulikult meil on  ka võimalus teisi luike näha ka laululuike,  aga see aasta on niisugune natukene erakordne aasta. Järve veetase on väga kõrge ja neid luiki siin väga palju ei,  ei näe tõenäoliselt, aga võib-olla mõned väiksed salgad me  ikkagi leiame. Eestis on meil looduslikult levinud kolm liiki luiki,  noh, me teame võib-olla kõige paremini kühno luike,  kes on inimkaasleja inimkaaslane, tähendab seda,  et ta ei karda väga inimest ja elab inimese läheduses  oranžinokaga ja suure musta kühmuga. Luik. Ja tema eripära on see, et ta ei tee häält. Kui väga vihaseks ajada, siis ta koriseb vaikselt  ka tema hääl on tiibade vihin, teised luiged seda jälle ei tee. Ja siis on 12 luige, me nimetame neid kollanokalised. Luiged, kellel on kollased nokad, on laululuik,  kes meil pesitseb. Ja on väike Luik, kes on meil siis ainult läbirändaja,  tema siis pesitseb neenetsimaal üleval tundras  ja talvitab ta siis Euroopas, Hollandis,  Saksamaal ja Inglismaal. Me teame, et suured linnud suudavad lennata umbes 1500 kilomeetrit,  enne kui nad on tühjad ja nad peavad uuesti tankima. Vot Eesti jääbki siia vahele. Siis talvitus ja pesitsuskoha vahele. Ja seetõttu on Eestis on väike luik, vastutusliik,  et meie tegevus siin Eestis selle liigi kaitsel kindlasti  aitab kaasa. Kuna luiged on hästi silmapaistvad, siis on selge,  et nad on silma jäänud ka vanarahvale. Me teame kõike seda, et luiged läinud lumi taga luikide  tiiva all on tali ja nii edasi luiki vaadates ennustati  siis talve tulekut ja, ja talve minekut siis üks pärimuse on see,  et, et luiged toovad natuke nagu õnne, aga ainult sel juhul,  kui kevadel luiged lendavad. Paarisarul. Me oleme kuulnud ka luige truudusest, luiki peetakse hästi  kaasa suhtes väga truuks ja noh, see on,  see on selge, et nii sa tegelikult on, sellepärast et kõik  pikaealised linnuliigid on kaasale truumi  ja nad on väga pikaajaliselt elavad koos mõnikord terve elu. Väikeluiged on kasutanud Eestit rändepeatuse,  ma arvan, tuhandeid aastaid ja see on selge,  et Eesti oma madalate merelahtedega ja veekogudega on talle  väga tähtis koht ja seetõttu me peame neid veekogusid  ja madalaid lahtisid hoidma ja mitte ära rikkuma,  et, et sellel liigil oleks ka edaspidi võimalik siin peatuda  ja ja oma Käekäiku parandada.
