Riigi omandis olevate maavarade kaevandamise
või võõrandamise eest maksavad ettevõtted praegu
kaevandamisõiguse tasu.
Laekuv tasu jaotub riigi ja kohalike omavalitsuste eelarvete vahel,
räägib kliimaministeeriumi asekantsler Antti Tooming. Täna, siis on nii, et näiteks liiva ja kruusakarjääri puhul,
et 70 protsenti siis kantslikus tasust laekub omavalitsusele
ja näiteks siis lubjakivi puhul on see 20 protsenti laekub
siis kohaliku omavalitsusele ja seal näiteks 80 protsenti riigile. Maavara kaevandamisõiguse tasu ei ole kaevandajaid pidanud
senini maksma era- ja munitsipaalomandis olevate maavarade,
näiteks liiva, kruusa ja turvase kaevandamise eest ei
riigile ega kohalikule omavalitsusele.
Kliimaministeerium on valmis saanud aga seaduse väljatöötamiskavatsuse,
millega on soov senist praktikat muuta, ütleb Tooming. Eraomandis olev nagu maavara saangi eraomandi kasutada,
siis sinna me ei ole riigi poolt nagu näppe sisse pannud
ja sealt tasu küsinud, aga kuna see häiring on ikkagi
jätkuvalt nagu samasugune, et kui sa seal palju autosid sõidab,
on tolm, on mürateed, lagunevad, et siis tegelikult ei ole vahet,
et kellel on nagu see, nagu maa kuulub maavara kuulub,
et seda häiringute ikkagi peaks samamoodi kompenseerima. Tasu suurus sõltub toominga sõnul siiski sellest,
kui palju ja mida kaevandatakse. Siin näiteks lubjakivikarjääri puhul on see 30000 näiteks
eurot aastas, tõuseb me näeme, et võiks olla 10 protsenti
ja kui me ka nagu jagame nüüd selle edasi,
et kui palju siis näiteks nende elanike seal piirkonnas elab,
et siis me ise näeme, et see vahemik suurusjärk võiks olla
seal 1000 kuni 2000 eurot siis eluruumi kohta,
et kes siis sellises kõige lähemas mõjupiirkonnas elavad,
see on siis kuni 500 meetrit. Tasu maksimummäär on 5000 eurot ühe eluruumi kohta,
lisab Tooming.
Kokku puudutab muudatus viitekümmend, viite omavalitsust,
mille eelarvetesse laekuks kehtivate kohalike omavalitsuste
tasumäärade ja eelmisel aastal kaevandatud koguste alusel
aastas täiendavalt 3,4 miljonit eurot.
Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid räägib,
et omavalitsuste eelarve seisu parandavad muudatused on
oodatud muudatused. Samas on luhalaid kliimaministeeriumi eeltoodud idee suhtes ettevaatlik,
sest seda, milliseks kujuneb konkreetne seadus,
ei tea veel keegi. Kui sellega kaasnevad näiteks teatud kohustused,
mis ületavad tegelikult oma iseloomult saadavat tulu,
mis on probleem noh näiteks, et kui tulevad kohustused
konkreetselt kaevandatud aladega, et riigilt
või kaevandajalt mingid kohustused tuleb näiteks siis
omavalitsusele Tooming lisab, et plaan on uue aasta alguses saata juba
konkreetsem seaduseelnõu kooskõlastusringile.
