Riigikaitseinvesteeringute keskus ehk Erki Gratas suvel 20
hektarit metsa, et hakata välja ehitama Ida laskevälja.
Erkki harjutusväljade portfelli juhi Elari kalmaru sõnul oli
neil olemas info, et maa-alal võivad olla lõhkemata lõhkekehad. See ala oli, Nõukogude liidus, oli tankipolügooniga kasutusel.
Meil oli infot, et siit võib tulla lõhkemata lõhkekehi välja. Maa-ala asusid kontrollima timineerijad,
temp Kraft, Osaühing, temineerija, kapten Martin Meos räägib
nüüd edasi. Äkki meie kontrollisime maapinna metalliotsijatega kuni 50
sentimeetri sügavuselt, leides signaali.
Kontrollisime üle, kas on lõhkemata lõhkekeha.
Kui oli, siis märgistasime, tagasime ohutuse
ja andsime üle kaitseväe timineerijatele. Meos lisab, et maa-alalt tuli välja 1736 lõhkekeha. Põhiliselt leidsime mürske, siis erinevas kaliibri 37 kuni
88 millimeetrit läbimõõdus.
Kuna siin on vana lasketiir, siis lasketiiru peal on
lihtsalt sihtmärgi alale maha jäänud asjad on ära koristamata. Kalmaru sõnul sellist ära koristamata ala kaitseväes
tänapäeval maha jää. Korjame nii palju kui võimalik.
Kõik laskemoonajäätmeid kokku. Idalaskevälja arenduselt leitud lõhkekehad temineerivad
kaitseväe timineerijad.
Kuna lõhkekehade arv on aga nii suur, tuleb neid temineerida
osade kaupa erinevatel harjutusaladel.
Veel kord Elari kalmaru. Nursipalus võib domineerida ainult 10 kilo korraga aga kuna
neid mürske oli nii palju, siis neid pauk oleks nii palju tulnud,
et praegu on siis plaan meil kaitseväe, teistel
harjutusväljadel need ärademineerida. Demineerijad panevad südamele, et kui ühest piirkonnast on
leitud nii palju lõhkekehi, võib neid maastikul tõenäoliselt
veelgi alla ja inimestel ei soovitata seal liikuda.
Järgmisena asutakse üle kontrollima teedekoridore,
kuhu Erki hakkab rajama harjutusaladele vajalikke teid
raadiouudistele Võrumaalt Mirjam Mõttus.
