Viru keskusel on ilusti Pea ekraan on ilusti näha. Siis on meie tehtud kolme torni maja eks ole,  kolm torni, see on huvitava valgusega siin õhtuti  ja päike paistab peale. Metodisti kirik paistab ära seal. Siin nurga taga natuke näha veel seda Evea panka oma  ümmarguse otsaga. Mateeria esitubki mingisuguse vormi. Vähemalt niimoodi on jumal nagu plaanid,  ta on meile andnudki sellise noh, kolmemõõtmelise maailma siia,  no võib olla, see on ka ilusoorne, aga aga,  ja ta on. Ja kui ta on juba kolmemõõtmeline,  siis tal on ka vorm, eks ole, see ongi vorm  ja vorm on väga oluline. No ega meie Seda nimetust talle ei pannudki, tigutorn,  see tuli sealt Tartust oma omanike ringist,  nad vist kardeti, et, et see omaniku nimi võib-olla muidu  öeldakse tema torn ja veel ja kuidagimoodi,  see on lihtsalt sealtpoolt tulnud see. Ja kuna tema plaan on spiraalikujuline, ta on spiraalne,  eks ole. Noh, sealt siis see tigu on ka spiraalne,  eks ole, kuidagimoodi ja niimoodi sealt see tuli. Aga põhimõtteliselt, ega me lähtume jah,  geomeetriast ja me nagu väga ei, ei jäljenda mingisuguseid  nüüd looduse vorme või noh, loodus on ikka  ja tore, kui, kui mingi plaan meenutab, mingit looma  või või mingisugust lindu või. Aga no see, kuidas kogub, eks ole, aga noh,  Teu torn oli meil jah, selline. Me tegime algul niisugust eskiisi, kus oli  siis nagu vaja üks torn teha, oli vaja teha  ka sinna see ümbrus veel, kus see hiljem Ahhaa tekkis. Nii et me juba algselt otsisime vertikaali,  otsisime mingeid juba need kuplid tulid siis sinna sellele ümber,  sellele. Noh, sellele hilisemale ahhaale, eks ole,  ja tigu algul ta ei olnud, tal oli lihtsalt niisugune  vertikaal mingil hetkel ta siis spiraalsus sisse. Me oleme ju professionaalid, me oleme õppinud,  eks ole. Seda et, et see on meil juba nii-öelda ema piimaga noh,  see, et kuidas ehitada, et ikkagi noh, kui sa teed juba oma  visandeid Siis seal on juba see sein ja see kuidagi mingi tektoonika  on juba sees, see tuleb automaatselt, et selles mõttes  mingisugune ige, üldine kandmise kandev struktuur,  see tuleb majale ju kohe juurde visanditesse. See, see, see on automaatne, see ei ole nii,  et ma nüüd mõtlen, kuidas see püsti seisab,  eks ole, ma ei mõtle midagi, ma teen, eks ole,  mööda minnes neid asju juba detailid ja kuidas  ja millised raketised ja värgid, noh. See tuleb siis aja jooksul Meie tihtipeale mõtleme, kui me teeme projekteerime  siis ennast ka sinna, isegi vahel on mõte,  et ostaks sinna korteri või kunagi isegi ma olen mõelnud tihtipeale,  et ma isegi tõsiselt okei, et hakkan vot selles korteris  hakkab elama ja mõtled ikka seda sinna ja aga noh,  kui sul on juba nagu see tigu olnud, tal on juba niisugune  suur sakraalne, niisugune liikumine värk,  eks ole. Ega seal, see allub ka mingil määral sellele  üldisele kompositsioonile, ka see need korterikujud  ja asjad Ma kuskil olen öelnud ka, et kui ma maalin,  siis ma tunnen ennast arhitektina, et ma isegi nagu maalin  siis mingisugust, no seal on ainult tibutorn,  aga ka mingid muud antoriini või niisugused vanad eitad küla,  seal on Pariisi üks jupp. Et ma olen nagu see maja arhitekt, ma ei,  ma ei viitsi täpselt seda teha, nagu ta on seal. Ta on seal mingid minu uued aknad ja värgid  ja kuidagi noh, võtadki seda, kui kujundab teda,  eks ole, juba maalides oledki niisugune arhitekt,  aga, aga jälle kui projekteerid, eks ole. No siis kujutab ennast juba kunstnikuna või maalijana,  vaatad siis, kuidas need aknad lähevad ja värvid  või asjad kuidagi moodi. Nii et see, see on suur kingitus. Võtta elu üldse mitte ainult aratuuri, aga  ka kõike kunstina. Meie jaoks see, see projekt ei olnudki niivõrd arhitektuurne,  vaid justkui nagu maastiku koreograafia,  et kuidas me kõik need erinevad tegevused  ja asjad siin maastikus justkui nagu välja joonistame  ja ja omavahel nii-öelda kokku kõlama paneme. Ja noh, selliselt me justkui nagu vormini jõudsimegi  natukene mõnes mõttes niimoodi Tsoneerides. Või kuidagi nagu väga selgeid jooni või niisuguseid võtteid kasutades,  et et me justkui tahtsime mõelda, et me ei tee siin mitte  ühtegi maja. Et meil on lihtsalt mingisugused alad ja mingisugused kohad  näiteks seesama piletimüügikassa või niisugune nii-öelda infopunkt,  et see mõnes mõttes nagu uuristatud ühe selle selge seina sisse. Seesama sein, see tugimüür tegelikult jookseb kogu väljaku ala. Läbi, et ühel hetkel moodustab Kui see teeserva, siis ta pöörab ringi, siis tekib sinna üks auk,  kus sees on WC-d. Siis tuleb edasi. Vaikselt muutub ta niisuguseks nagu maastiku osaks. Teeb nii-öelda tribüüni tagumisele serva peale  ja seal taga muutub uuesti suseks tehnoruumiks  ja siis pöörab ringiga jälle teiste. Pidi tagasi ja muutub niisuguseks tribüünitaguseks käiguteeks. Ehk siis kogu see ala ongi. Joonistada väga selgelt inimest jälgi. See laululava traditsiooniliselt, kui me vaatame Eestis,  et tegelikult see on Täna levinud tüpoloogia, ta on üldiselt oluliselt väiksem  ja kui me räägime näiteks sellest, et ta peaks  ka akustiliselt töötama, ehk siis okei, meil on Tallinna laululava,  mis on tohutu suur ja mis töötab ka akustiliselt kaasa,  aga isegi laululava või nii-öelda enamus neid pidusid Peetakse ikkagi koos võimendusega, et see tehnoloogia on  juba nii palju edasi läinud, et sellist nii-öelda kõlakoda tegelikult. Keila isegi ei tahtnud selles nii-öelda traditsioonilises mõttes. Ehk siis, et see, see, kuidas siin sündmusruum tekib,  on ka natukene, võib-olla teistmoodi, mõtestatud,  et meil ei ole sellist ranget trepistikku. Kus kõik istuvad, kuigi noh, seal on teatav niisugune  astmelisus on olemas, kus siis see koor koguneb? Meil ei ole niisugust nagu tagaseina meile lava,  aga no mõnes mõttes akustiliselt nii öelda lava katus töötab  kaasa selleks et ta suunab heli ja mis võib-olla siin on  veel olulisem. Kui see, mis see lava ise on On see, et kuidas ta suhestub publikuga ehk  siis ka vahemaad kuulajate ja lauljate esinejate vahel,  et see on justkui siin timmitud peaaegu perfektsuseni. Lava on patsi keset seda ala üks suur tugev dominantne,  niisugune täpp kui kosmosest vaadata ja siis meile tundus,  et meil tegelikult ongi ainult katust vaja  ja kui see katus töötab natukene mõlemale poole,  siis tekib suur ja väike lava ja see kontseptuaalselt  justkui on nagu niisugune küngas või kuhi keset küla,  kuhu siis see esineja otsa ronib ja siis hakkab leelotama  ja inimesed, see on siis vastaskünkal ja kuulavad,  et noh, seesama asi väljendub seal väikse tribüüni peal  ja siin suure tribüüni peal. Ja siis mõnes mõttes koosnebki natukene kahest elemendist,  üks on niisugune lendav katus, mis on seal kohal justkui  nagu Ufo, mis on siia maandunud ja siis on niisugune maastik,  mis on justkui nagu alt ülesse kuhjatud. Kuhu siis nii-öelda ronib esineja otsa, et see on nagu  sisuline koht, kus kaks maailma saavad kokku. Ja kui me räägime niisugusest niiöelda pidulikkusest  või niisugust nii-öelda sündmusruumist, siis meile tundus  hästi oluline, et see lavakatus oleks mõnes mõttes. Kaunistatud on vale sõnaga, et oleks justkui nagu välja peetud,  et ta mõjuks pidulikult ja mõjuks justkui nagu selline  instrument või teatav siuke Vile pilv. Teine analoogia, mida me oleme kasutanud,  kust me natuke inspiratsiooni saime, on need pulk sirge männid,  mis siin männipargis ümberringi on, et see mõnes mõttes  annab ka nagu väga selge niisuguse vertikaalse postirütmi,  mida me tegelikult oleme siin igal pool mujal piiretes  valguspostides natukene kaasa toonud. Kuni selleni välja, et see nii-öelda natuke hakkab. Akustiliselt kaasa töötav betoon müüritis on oma  välispinnalt justkui nagu silkuse palgimustriga,  et ta, tal on ka niisugune teatav helimurdev efekt  ja selle me soovitasime, justkui te vertikaalsete  puutüvedega Meile tundus, et see ülesanne on nii mitmetahuline  ja me ise ajasime selle hästi mitmetahuliseks,  et kasvõi juba see, et siin Selle lava ümber selle alumise pinna peal on niisugune  tohutu betoonplaat mille nii-öelda olemuslik tekkelugu on see,  et tegelikult talvel On see juba sisse ehitatud uisu jääväljak  ehk siis muidu tehakse jääväljakuid ajutiselt,  siin on see nii-öelda integreeritud sisse,  mis tähendab seda, et tegelikult seda peab talvel saama kasutada,  millel on oma suurus ja kõik niisugused vormiküsimused  tegelikult natukene tekkisid mingisugusest sisendist ja,  ja kui kõik need erinevad sisendid kokku panna,  siis ta mõnes mõttes vormibki selliseks,  et see ei ole selline projekt, mille sa joonistad nii-öelda  ühe pintslitõmbega valmis, ütleb, et siia mahub kõik ära,  et niisugune kuju peab olema vaid kõik need erinevad väiksed. Niisugused osised ütlevad, ma tahaks sellist ruumi,  aga mina tahaks sellist ruumi, mina tahaks sellist ruumi,  mul on vaja nii palju ruumi, et kui kõik need kokku mängida,  siis tekibki niisugune teatav harmoonia sellest. Mõnes mõttes on nagu arhitekti ülesanne vormi kasutada seal,  kus on vaja mingite konkreetsete asjade jaoks Kalevi staadionil on selge, et see tuletorn oma niisuguse  tugeva lihtsa arhetüüpse vormiga peab justkui mõnes mõttes  mõjuma nagu niisugune skulptuur või niisugune nagu väga  selgelt nii pidevankt. Selle inspiratsiooniks on olnud mõte niisugusest nii-öelda  mullakamakast või niisugusest maa massiivist,  mida me oleme siis justkui nagu üles kasvatanud sealt  maapinnast välja ja see on vormistatud niisuguse musta  betoonina ja noh, selle nii-öelda praktilisel nii-öelda  elluviimisel muidugi nagu tohutult palju tehnilisi keerukusi,  sest et no loomulikult sa ei taha näha, et kuidas see on valatud,  kuidas see on tehtud, kuidas need vuugid seal välja näevad  ja see lõpuks taanduski sellele, et me tegime niisuguse  kontuurse betooni vormi põhja, mis siis kuivades eemaldati,  siis olid seal teravad sak Servad, mille kohta ehitaja ütles, et oi,  meil osad nurgad võib-olla kipuvad katki minema  ja siis me läksime seda üle vaatama ja võtsime puutoika. Ütlesime, et, aga kuulge, see näeb päris hea välja,  kui see kõik maha nii-öelda nüsida ja siis tekibki niisugune  teatav reljeefsus sinna betooni pinnale,  mis mõjubki natuke nagu niukse mullakamakana. Tuletorn ühelt küljelt on sümbolehitis, et see nii-öelda ta  ei ole nagu selline tohutu lõkkeplats, et mõnes mõttes see tuli,  on seal natukene nagu üks nurgake. Aga no teiselt poolt on see võimalik spordivõistluste jaoks  ekraan kinnitada, et ta mõnes mõttes on nagu siuke Üdini vajalik asi, aga et noh, et ka niisugused vajalikud  asjad mõnes mõttes teatava vormi peavad saama,  et noh, selles mõttes ongi, see on jah arhitekti ülesanne  ja noh, tegelikult see tuletorn ise jätkub sisuliselt  astmetena ka kogu nii-öelda staadioni servani  ja sealt on tegelikult ka väga hästi näha,  et kui see päriselt kõik valmis ehitatakse,  mida me sinna projekteerinud oleme, siis tegelikult tribüüni  kauss läheb nagu oluliselt palju suuremaks  ja sealt Mõnes mõttes praeguse vormub ainult üks väike fragment,  mis on praegu näha. Noh, loodame, et tulevikus ehitatakse siis kogu staadion valmis. Minu jaoks võib-olla betoonis kajastub kõige rohkem sellist igavikulisust,  pikaealisusest tugevust, vastupidavust. Silmale ilusat vaadet. Ja. Äkki sellist? Sellist ajatut olekut, et et ta on nagu niisugune ajatu materjal,  mille eluiga on pikk ja, ja vajab vähe hoolt. Enda hoovi peal olevat siis hooned, üks on grillhoone. See on siin ka umbes 20 aastat seisnud ja  selle hoone juures, ma olen. Hoidnud seda, et ma teda ei puhastatud, näeb siis,  mis tooniga looduses juhtub, et et kui elumajal on  konstruktsiooniliselt tekitatud katusele parapett,  et välisseinad ei määrduks siis seal ei ole katusel katet,  ei ole parapette kõik, mis katusele ladastub,  jookseb mööda seina alla ja ongi tore. Ja tegelikkuses temaga siis mitte midagi ei juhtu,  eksole. See on selline pungala selline. Sellest. Motasime natukese sellepärast puudust, et siit käis tuul  läbi ja siis sai selline natukese varjualuse moodi tuule  tõkkesein tehtud. Ja ka bassein on tehtud eraldi juurde. Pärast hoone valmimist. Et see on natukese mu enda selline Vormi nägemus, et kõik ei pea olema kandiline. Et siis antud kujundid said sellised Kumerate nurkadega ära lõigatud nurkadega saun  ja puuriit. Vormi poolest on antud lahendused sellised üsna nius  betoonimehele niisugused tavapäraselt lihtsad. Võetakse statsionaarne raketis. Moodustatakse sinna sisse selline kujund,  nagu on siis kas arhitekti poolt või enda poolt välja mõeldud. Ja lisatakse sinna siis siis raketise pinnavorme,  pinna viimistlusvorme ja saavutatakse lõpptulemus,  siis on ta siis laud raketisega või siledapinnaline. Tehnoloogilise poole pealt on selline lahendus lihtne,  et, et võetakse. Tavaliselt statsionaarsed. Raketised. Mis siis moodustavad kas ristkülikujulise  või ruudukujulise vormi? Sinna sisse siis ehitatakse erikujulised vineerist puidust kumerused,  nurklikud kujundid, mis iganes. Ja need kaks konstruktsiooni on valatud tegelikult  siis küllili asendis ja praegusesse asendisse on nad peale  betoneerimist siis tõstetud eraldi. Disaineri võimalused betoonpinda nagu elavdada  või ilmestada, siis üks võimalus on kindlasti puhtalt graafiline,  et näiteks Mustamäe huvikooli kuuarhitektid pöördusid meie  poole palvega, et me kavandasime sinna fassaadile figuure,  mis siis valati kohe betoonpaneelide sisse. Ja idee oli nende poolt juba, et noh, et,  et seal võiksid olla lapsed ja jõudsime siis lõpuks tulemuseni,  kus igal küljel, mõnel isegi kaks on niisugused üle elu  suurused figuurid, siluetid lastest, kes  siis tegelevad asjadega, millega selles majas reaalselt on  võimalik tegeleda. Ja nad on sellised meenutavad nagu paberlõiget tegelikult  aga siis üleelu suuruses ja betoonis. Ja ehitaja teostus, et lõpuks niisugune pestud betoonitehnikas,  et erinevad tekstuurid siis moodustavad selle silkuse,  joonistavad välja siluet. Kiviõli ühishoonele kavandatud 3D prinditud panna  selle algidee sai alguse sellest, et mis asutused seal  kiviõlist siis nagu ühte majja kokku pandi ja,  ja kui me otsisime sellele nagu siukest ühtset ideed  või sümbolit, siis tundus sõrme jälg hästi selline mõneti  loogiline nagu valik, et, et see on jälg,  mida me ise nagu sedasi endast jätame ja eriti tänapäeval on  sellest saanud selline. Noh, ta nagu turvalisuse sümbol, et see on nagu lukk  ja võti korraga. Ja, ja 3D printi timine oli tegelikult see,  millest suhteliselt ka asi alguse sai, et me kindlasti  soovisime seda printida. Me olime kuulnud, et selline võimalus on olemas Taltekis  ja nagu Taltechi poolt oli ka hästi suur huvi,  kui me selle ideega nende juurde läksime,  et ja muidugi me tahame proovida Kolde printimine on iseenesest suhteliselt lihtne,  arvutis disainitakse kujund. Sarnaselt plastmassi printimisele. Kujund muudetakse koodiks, kood sisestatakse printerisse. Ning printer iseenesest on täisautomatiseeritud. Käivitades algab printimine. Mis on võrdlemisi kiire protsess võrreldes plastmassi  printimisega kordades kiirem. Selline linnaarhitektuuriline pink valmib umbes 20 minutiga. Enne, kui me alustasime pitseri printimist,  siis Meil oli katsetuseks või tegelikult seda enne katsetasime,  siis jõudsime tegemiseni Rapla riigimajas kärajad  kus siis me katsetasime just koloreeritud betooni  ja väikevormide valamist betoonis. Võtsime. Idee riigimajade brändist, kus on ära nagu kasutatud väga  osavalt Eesti riigivapp, see on lammutatud väikesteks. Geomeetrilisteks osadeks ja me võtsime siis need  geomeetrilised osad ja, ja muutsime nad ruumiliseks. Rapla kerajate puhul oli ilmselt üheks kriitiliseks asjaks  oli nende kaal et kuna see hoone küll ehitati osaliselt uus,  osaliselt jäi vana et siis kuna tegu oli vana seina ga,  siis ei saanud sellele väga suurt kaalu peale panna  ja seetõttu pidime otsima tehnilisi lahendusi,  kuidas neid kergemaks teha. Et oli, oli variant. Betoonile kuidagi, kust lisada või õhku sisse pumbata,  mis, mis meil tehniliselt oli väga raske. Siis me. Jõudsime lõpuks sellise tehnilise lahenduseni,  kus me panime suuremate betoontükkide sisse. Natukene penoplasti, mis viis kaalu nii piisavalt alla,  et me Saime selle detailide kaalu selliseks, et,  et, et see kogu selliselt sobis siis ettenähtud tingimustele. Kärajate puhul me teadsime, milliseid värve me Enam-vähem tahaksime saavutada ja mida me olime  ka kavandis kavandis välja näidanud ja siis me hakkasime  värvidega katsetama. Värvid on võetud Rapla rahvariietest, et selline  sinipunavalge mustaga kombo ja samamoodi katsetasime erinevaid,  varimuldasid erinevaid tehnikaid ja ja jõudsime  siis tulemuseni, et teos nimega kärajad Kui valatud detailid jäävad hästi siledad siidised  tegelikult hästi nagu mõnusad katsuda siis 3D prinditud  betoon jääb hoopis teise tekstuuriga, et jääb näha see  prindijoon ja tegelikult noh, siin on isegi peal näha see prindijoon,  et see on kaks joont nagu kõrvuti. Ja ta jääb hästi krobeline ja poorne. Et ta on, ta käitub tegelikult tehniliselt teistsugusena  ja ta noh, visuaalselt tundub ka hoopis nagu teistsugune. Et mõneti see valatud oma sellise sileduse  ja peaaegu nagu läikega on, nagu ta on, meenutab rohkem keraamikat,  aga see on selline noh, täiesti. Natukene nagu niisugune uus Tulevikus maju veel printima ei hakata, kui,  siis väikeseid. Kuid tulevik on kindlasti konde printimise päralt. Sest et kolde printeritega saab anda betoonile vaba vormi  ning kasutada keerulisi geomeetriaid ning ehitistest saab  kasutada kolde prinditud elemente ning linna,  arhitektuuris ja maastikuarhitektuuris saab kasutada samuti  koldepliinitud elemente, mis annavad võimalusi,  mida hetkel ei ole saada. Siiani oleme printinud põhiliselt katsekehi kuid  ka valmistooteid nagu pingid, vaasid. Ning ühe suurema asjana ka hoone taktorikuuri,  mis koosnes mitmest elemendist. Prinditud väikevormid sobivad eelkõige linnaruumi  või koduaedadesse lisama mitmekesisust. Iga baas ei pea olema sirge, iga pink ei pea olema otse.
