Et ümber Saaremaa igal pool on ju meri, siis on siin  tunduvalt pehmem kliima ja seetõttu saab siin kasvatada taimi,  millest näiteks mandril elavad dendroloogid võivad ainult unistada. Missuguseid põnevaid taimi kohtame me Veiko Maripuu koduaias  Kuressaares lähemegi kohe vaatama. Õppisin ju metsandust ja eks see dendroloogia tunnid,  need mind pakkusid ju tol ajal väga huvi  ja eks ma siis hakkasin juba teisel kursusel tundma huvi  aktiivselt nende vööramaa puuliikide vastu,  aga mis mu üks üks selline noh, hobisi ülikooli ajal nagu oli,  et, et noh, kollektsioon erisin seemneid pistikuid  ja ise kasvatasin ja ja sellest ajast ongi need esimesed  puud siin olemas. Meie aias. Siin on üks erakordselt ilus puu kohe juba. See on puhtalt Hollandi päritolu, siis kasvatatud tulbipuu ja,  ja minu kauaaegne unistus, et see niisugune hea koha leidnud küll,  aga kui lehestikku vaadata, siis on näha,  et tal noh, päris hästi ta ei meeldi, ehkki tal on väga ilus  kasv ja väga lopsakas on siis on tal mikroainete puudus  või on siis see Noh, mullast tingitud probleemid on siin  ja selle ma selle ma saan korda. Üks pärl on teil järgmine, seal. Jah, see on metasekia, et tema, tema, tema on meie aia,  nagu öeldakse sümbol puu või, või, või kõige väärtuslikum  oma oma lugude poolest. Et. Kuidas ta siia on sattunud ja miks ta nii eriline on? Päritolult on, on näpsatud järvseljalt kunagi,  et meil järv, järv seljal on ju olemas praktikud  ja kõik sellised dendroloogid huvilised ja kollektsionäärid,  kes puitkollektsioon, nemad ikka aeg-ajalt ikkagi noh,  näppavad midagi ja, ja ma arvan, et see Eesti Eesti tendroloogiale,  noh, ei ole see näppamine nagu kahju erilist toonud,  et noh, tavaliselt on need väiksed oksad  ja ühe viimase aasta võrsed noh, tillukesed  ja sellest väiksest võõrsest on siis selline suur puu nüüd saanud. Et ta on ka circa seitseteist- 18 aastat vana. Ja, ja, ja ta on väga edukalt Kasvanud ainukesena on kahjustanud teda märtsikuu päike  üleval just just et ta on kõrvetanud aeg-ajalt seda just  ladva osa, aga alumised oksad on alati terveks jäänud. Ja kuna meil siin ettepoole lõuna poole on suuremad puud,  nüüd noh, nagu sellist märtsi päikese eest katet noh kasvatanud,  siis, siis, siis ma arvan, et selliseid päiksepõletusi ei  tohiks edaspidi tulla. Et mis teeb tema kasvamise siin noh, nii võimalikuks,  et ega Eestis ei ole väga tavaline, et ta kasvab  nii võimsaks Tallinna loomaaias on väga ilusad metasekvoiad,  praegu kasvavad ja väga noored ja ilusad,  aga aga meil on põhimõtteliselt teda saaks praktiliselt  peaaegu et igas aias kasvatada. Aga noh, eks inimesed, inimesed ju nagu sellist. Niisuguseid erilisi asju, noh, nad ei osta  nii nagu nagu, nagu öeldakse, et niisugune eriliste puude  ostmine nagu tavaaedades noh, ei ole kuigi populaarne tegelikult,  et noh, eks need kollektsionäärid omavahel nagu vahetavad  ja toovad sisse, et noh, kui sa vaatad tavaaiandust  või tavalinnahaljandus, siis on ikkagi tavapuud ikka  tavaliselt tegelikult võiks, võiks väga huvitavaid puid siin kasvatada,  aga eelkõige on oluline, mida ma ikka räägin,  et on oluline leida see, see eestimaine,  see tugev taim, sest noh, inimesed ikkagi arvavad  ja noh noh, kui sa ikkagi mingi Hollandi taime ostad,  ega ta ei pruugi ju kasvada, risk on see,  et ta läheb kohe välja. Noh, see tulbipuu näiteks on näide, et noh,  mul on trehvanud selle, selle taimega metasekhoia on  ka näide sellega, et ta on trehvanud. Näiteks luuderohi, mis on pinnakatte taimena ju väga eriline  ja see minu vanaema on selle istutanud siia  ja mina olen seda edasi arendanud, ta katab maa väga ilusalt  ja tahab sellist parajalt niisket ja viljakat mulda  ja ma arvan, et noh, ma vähemalt pooles Eesti aedades võiks  sellist pinnakatte vormi väga hästi kasutada,  eriti et ta on suurte puude all kasvamiseks väga ideaalne. Aga kas igal puul ikka peab tingimata ka oma kindel koht  olema siin. Kuidas sa valikuid teed? Sisetunde küsimus iga iga aasta päev on siis minu nagu  istutamise ja lõikamise päev, et ma rohkem oma aias lõikus  ja istutamist ei korralda, üks päev, üks päev aastas  ja et rohkem ma ei kuluta selleks oma aega. Et siis siis mul väga intensiivselt paljud puud leiavad  omale uue koha, mis, mis ei ole oma koha veel leidnud,  noh näiteks see. California, California ebaküpressi see vorm,  see Klauka vorm, see püramiid ja siuke ilusa kujuga noh,  see on, see on oma koha leidnud ja, ja, ja ta ta saab püsida  ainult soolopuuna, et siin ei tema ei talu ühtegi teist puud  oma ümbruses, et noh, ta Ta on oma oma võrald noh,  niivõrd niivõrd kaunis ja ilus, et siin ta ei saa nagu  hakata kohanema teistega, et tema, tema võra  ja tema iseloom noh, täiesti kaob ära ja tal nagu ei ole  nagu teemat, et noh, meil on mõned teised puud  ka siin see hõlmikpuu näiteks või see kämmal Vaher,  mis on ka nagu, jäävad nagu soolopuuna. Et noh, tema üksinda mõjubki hästi. Edasi on näha siin. Teisigi puid siin on näiteks tiigre saba,  kuusk ja seal on valge mänd tavalised puud küll,  aga, aga eks nemad, nemad otsivad ka oma kohta minu aias. Valge mänd on see, tal on väga-väga ilus ilusad,  ilusad võrsed ja ilu, ilus okastik on aga loomulikult,  siin on ploomid ja, ja teised puud praegu ees,  et tema, tema võra ei ole veel nagu välja kujunenud,  et, et siin on vaja jälle aedniku kätt. Üks päev. Aga need siin on tõelised haruldased, kas  nii või kah? Jah, need on, need on, need on meie meie aia kõige  haruldasemad ja noh, need on pikalt ka Eesti,  Eesti tentroloogia juba ja kollektsiooniäre noh,  neis huvi äratanud, et need on krüptomeeriad,  Jaapani krüptomeerija ja, ja selle selle puuni ma leidsin  väga huvitaval moel, et noh, jälle tendroloogiat studeerides  ja teatud kirjandust uurides siis selgus,  et noh, ta talub miinus 30 kraadi siin Ida-Euroopas,  siin Tšehhis ja Poolas. Et noh, võiks ju eksperimenteerida ka siin seda kasvatada Eestis,  et noh, nii nii ma hankisin endale seemned  ja külvasin maha ja, ja kui külvata hästi palju seemneid,  sealt tuleb taimi palju ja seal hakkab kohe selline  kohanemise protsess käima. Nii on minu tuhandetest taimedest 40 taime järgi,  et noh, nad on, nad on välja langenud lihtsalt kliima  ja muld ja kõik selline. Aga nad on ka nagu võimsad, et nad on ikka Saaremaal ikka,  noh, üle Saaremaa puud nagu. Muld sobib, sest paistab, et siuleiule selline muld nagu  meie aias ja just see kasukoht on neile väga soodne,  sest et nad on, nad on ju vaata, mis need on siin juba neli  meetrit kõrged ja, ja, ja nad muudkui kasvavad. Et, et siin vahepeal on üks aasta, 2001 või mingi selles  piirkonnas oli selline väga karm aeg, kus jällegi  märtsipäike tal nagu ära tegi. Aga väga hästi edeneb. Ja, ja ta on käbi kannab käbi käbi need seemned käbis  ka on, valmivad, aga küllaltki väike protsent võib-olla üks  või 0,5 protsenti kõigist seemnetest valmib,  et noh et, et meil on siin aias sellised olukorrad,  kus noh, iga tegelased käivad ringi ja, ja hävitavad minu  taimi ja värki ja noh, see aasta ka üks üks nälkjas pistis  mul viimase kritemeerataime ahka siin õndsal õndsal kombel,  et noh, et selles mõttes ta On on nii, nagu on,  et üritan veel, et siin mõned taimed on väga edukalt kasvavad,  näed, siin on aastas aastas siin peaaegu poolteist meetrit,  kasvab mõni mõni võrse, mõni taim. Aga jah, see on, see on minu aia kõige suurem selline  dendroloogiline panus noh, nagu Eesti tendroloogiasse. Peatame siin oma kaamera ja meie järgmises saates läheme  Veiko aeda tagasi ning vaatame, mis on selle nurkades  ja soppides veel peidus.
