Läänemaal Oru vallas haava talus on viinapuude kollektsioonaed. Raimo Aas kasvatab viinapuid põhiliselt õues. Teada saada, missugused sordid on siinses kliimas kõige  vastupidavamad ja ka sellepärast, et marjadest saaks head  maitsvat ja mõnusat jooki. Suurepärane vahend naiste ülistuseks armastuse kõverduseks,  kohtumiste tähistuseks, tervise kosutuseks,  sõpruse kinnituseks, mure leevenduseks, rõõmuülenduseks. Aastate unistuseks. Haava veinikojas valminud jook tekitab tundeid just tundeid,  nagu veinimeister on soovinud põhjamaa karge taeva all  valminud viinamarjadest veini ei jooda ju janu pärast. Raimo aasa kollektsioonaias on kasvamas ligi 130 sorti viinamarju,  peale selle umbes 140 ploomisorti ja 90 pirnisorti. Omal ajal siin Lääne-Eestis oli Eesti aianduse keskus. Siin töötas üks niisugune mees nagu Jaans puul. Ja tema müüs aastal 1901 talumeestele 70 kuut sorti ploome. Ma tahaks leida kohta, kus Eestimaa neid kohti,  kus nii palju ploom on, ma arvan, et on võib-olla siit  ehk leiame meilt pollist, leiame, võib-olla üks mees on veel  kuskil Vändramaal üks Harri. Aga rohkem küll ei ole kus nii palju üldse puid on,  aga tema müüs neid juba siis 100 aastat tagasi. Teil tekkis niisugune hasart, et ja et ma tahan vähemalt 76  sorti maha panna, et siis näha, mis nad välja näevad  ja võib-olla teistele ka näidata, siis sest kui lähed loomi,  puud ostma, siis tavaliselt noh, kui küsida,  et mis sinna otsa tuleb. Siiski kõik võtavad raamatu ja hakkavad sealt lugema,  et missugune mis seal võiks tulla. Aga keegi pole elus näinud. Siis oli mõte, et teha üks niisugune koht,  kus siis vähemalt saab käega katsuda ja suu pista  ja maitsta ja kui kasvatada, ütleme, ploomi,  pirne, siis võib juhtuda, et neid ei ole kuskile panna. Viinamarjadega seda häda ei ole. Tähendab, et kui sa teed veimiks, siis tee palju teed otsa  saab ikka. Igal juhul. Ja, ja, ja kui on veel hea vein, no siis saab rutem lihtsalt otsa,  muidugi. Nii et, et selles mõttes nagu viinamarjadega on riskantne  tootmise risk on selles väike, kui mõni küsib,  et mispärast sa jända d sellega siis ma neile seletan,  et kõik ju niimoodi nutavad, et tuleb see  selle globaalse soojenemise pärast vaja heitgaase vähendada  ja nii edasi. Aga meil läheb juba soojaks vaja siis ette valmistada see kaup,  mis soojas kasvab. No see muidugi on niisugune vinkaga vastus aga kui natuke  tõsisemalt rääkida, siis on teil olnud niisugune  ka viinamarjade puhul niisugune või viinapuude kasvatamise  puhul niisugune plaan, et te teate, kus te alustasite  ja kuhu te tahate jõuda, et te olete sihikindlalt töötanud,  otsinud tutvusi, näinud vaeva ja nii edasi. No küsimus on selles, et viinamarju siiamaani on Eestis  mõnedes kohtades ikkagi kasvatatud, on kasvatatud siin Kose  kandis on kasvatatud Räpinas on ka Vändra kandis,  on veel üks niisugune koht, kus neid nagu rohkem kasvab aga  neid sorte on sellepärast palju, et kui nendest 130-st  sordist 10 kõlbaks Eestis väljas kasvatada. Igasuguse oludes siis ma olen oma töö ära teinud,  loodame, et rohkem. Aga kui ka 10 sobiks, oleks ju väga hea,  sest 10 sorti on päris palju viinamarju. Suurtes istandustes kasvab üks, kaks sorti. Ja kui meil oleks niisuguseid lollikindlaid,  viinamarja 10 sorti, mõtle, kui kena see oleks. Raimo Aas väidab, et siin, Läänemaal mere ääres on  viinamarjade väljas kasvatamiseks parem kliima kui  Lõuna-Eestis kus kevadkülmad ja sügishallad on ohtlikud. Nii on ta siin rassinud vabast tahtest ja vabal ajal peale  igapäevast ametitööd. Kusjuures tema kui harrastusaedniku haare  ja tutvusringkond on muljetavaldav ning ulatub kaugele laia maailma. Nagu Raimu kavana näoga kinnitab. Väike kiiks ja hasart viib elu paremini edasi,  kui palk või ametipost. Selged nii-öelda üleval laiamüttamised väsitavad  ja vahel vajab hing ilusat vaikust. Selle jaoks on Raimul oma saar pilliroost puhastatud,  tiigid kaevatud ja taimed istutatud. Pargiks tegemise mõte hakkas idanema siis selle,  selle sajandivahetusel. Igaüks ju midagi tahtis teha, kes lasi palju rakette õhku  ja kes niisama noh, pidutses ja mõni lihtsalt jõi ennast  täis ja kuidas keegi igalühel on oma ajaviitmise moed niimoodi. Ja siis me mõtlesime, et, et võiks ju niisuguse pargi teha  selle ümber nende tiikide ja niimoodi, nii et pikkamööda on  nad tulnud jupphaaval natuke juurde ja mõni puu jälle siit  ja sinna ja ja, ja siis siis vahepeal sai tehtud üks torn siia. Ja mõte oli selles ka, et kui ma siia ikka tulin,  siis ma ju ikkagi arvasin ikkagi, et ma olen ikka mere ääres  ju ka kuigi palju vesi väga kaugel nagu ei olnud. Aga ega teda näha küll kuskil ei olnud. Siis siis torm saigi sellepärast tehtud,  et siis oleks näidata ka, et ei, me oleme ikka mere ääres  lubada üles ronida, siis ka paistab. Kuigi peatusime saare igal sillal ja seisatasime iga taime juures,  on vaade ülevalt täiuslikum. No kui nüüd sinna otse vaadata, siis seal see meri peab olema. Jah. Seal ta oli kunagi nüüd on, sest merest jäänud järgi üks noh,  niisugune väike lapp vett, aga aga omal ajal see meri oli  siit Soome lahest kuni kuni siia Haapsalu tagalaheni välja ja,  ja naarootsi oli saar. Ja siin mööda siis vett või vee all saavad teil  ka mõned peaaegu koduloomad. Jah, neid on siin mitmesuguseid. Meil on siin olnud igasuguseid loomi, meil oli kodurebane  siin ja, ja tema siis, kui meie jaanipäeva tuld pidasime,  siis tema sõi laua all kala päid, need, mis ära visati. Siin on see vabadus, et võid üle õla visata. Just oma maa ja maa ja ja ja, ja keegi ei pese  ega pühi ka nüüd lausa kohe väljas. Ja siin on olnud meil oma kodu, kärp. Tema ilusti käis esikus ja igal pool ringi  ja toimetas ja ja, ja siis, aga siis siis tulid ühed kassid  metsast ja siis nemad ajasid jälle kärbi ära,  sest kärp on väiksem kui kass. Aga nüüd siin elab Meil kobras. Ja seda nüüd palju aastaid ei olnud, aga nüüd viimased  kaks-kolm aastat tema siin toimetab üks terve pere kahekesi,  nad toimetavad siin. Ja noh, teevad pahandust ka omajagu aga mitte nüüd  nii palju, et seda vaatamise lõbu ära võtta. Tegelikult armastab neid. Oma oma oma loomad ikkagi.
