Venemaa on hoogustanud hübriidrünnakuid On olnud erinevad rünnakud raudteesüsteemide vastu. Juhtimissüsteemid, noh, rongi on seisma pandud Saksamaal,  Rootsis. Täna maeti viimane, teises maailmasõjas Soomes võidelnud eestlane. Nad läksid Soome, neil oli oma motiiv, mille eest nad  sõdisid väikeriikide vabaduse eest. ÜRO kliimakonverents oli keskkonnaekspertide sõnul suur pettumus. Mustvees köeti samovarid kuumaks ja kanti traditsioon kultuuripärandisse. Tere õhtust, aktuaalne kaamera laupäeval,  23. novembril. Tuumaähvarduse kõrval on varju jäänud Venemaa hübriidrünnakud,  mis algasid pärast Krimmi annekteerimist  ja muutuvad nahaalsemaks, ütlevad julgeolekueksperdid. Lääs on hakanud ohtu tunnistama, kuid ei käsitle üksikuid  juhtumeid siiani. Ühe ja sama läänevastase hübriidsõja osadena. Rootsis sadakond kilomeetrit Stockholmist vesterosis seisab  vene õigeusu kirik. Rootsi kaitsepolitsei Säppo teatas, et kirikul on sidemeid  vene luurega ja Venemaa kasutab vene õigeusu kirikut  luuretegevuse kattevarjuna. Kiriku lähedal asub lennuväli, veepuhastusjaam  ja energiaettevõtted. Üks on kindlasti, et sinna võib sensorid paigaldada kas  siis kaameraid või mingisuguseid pealtkuulamisseadmeid ja,  ja jälgida, mis nii-öelda eetris toimub. Teine on see, et seda võib ju kasutada ka sellise Nii-öelda majutuseks, et eriüksuste majutus,  eks tagantjärgi on muidugi avastatud, et see planeerimisprotsess,  et see ei, see ei toiminud nii, nagu seadused ette näevad  ja ja tänaseks on see kirik seal olemas. Mitte kõikjal Skandinaavias pole välja kujunenud sellist ohutaju,  nagu see on Venemaaga piirnevates riikides,  ütleb Martin Hurt. Me näeme paraku osades Skandinaavia riikides,  et selline igavene rahuaeg, et osad inimesed elavad selles  justkui edasi. 2018. aastal käsitles meedia Sergei ja Julia Kripalli  mürgitamiskatset Suurbritannias. Tookord tuvastati ka GRU ohvitserid, kes seda tegid. Meedia kaudu jõuab avalikkuse ette vähem materjali  taristusadeteerimisest või põrgumasinate paigaldamisest  erinevates riikides, ütleb Eerik-Niiles Kross. Selline tegevus algas pärast Krimmi annekteerimist  ja on hoogu juurde saanud. Viimastel aastatel. On olnud erinevad rünnakud raudteesüsteemide vastu mitte  ja mitte ainult raudtee elektroonika, ehk  siis juhtimissüsteemi, noh, rongi on seisma pandud Saksamaal. Rootsis Prantsusmaal näiteks olümpiamängude avapäeval  kolmest kohas üheaegselt Pariisi suunduvatel raudteedel oli  selline veider rünnak. Keegi pole neid akte terrorismiks kuulutanud,  ütleb Kross. Ei ole tahetud väga tunnistada, et tegemist on ikkagi  sellise süsteemse, enam-vähem ühest kohast juhitud noh,  sellise sabotaaži kampaaniaga mille sihtmärk ei ole mitte riik,  see või too vaid läänemaailm tervikuna. Gross nimetab viimasel aastal NATO-s ja Euroopa liidus  kasutusele tulnud vastu meetmete niinimetatud kolm mudelit  inglisekeelsetest sõnadest tunnista toimunut,  hinda seda omista tegijale. Neljas a on puudu, ütleb Gross. AT, tegutse. Iga kord, kui mingi selline jamps toimub noh,  võetakse 100 miljonit vene külmutatud varadest  ja antakse Ukrainale. ÜRO kliimakonverents kop 29 oli keskkonnaekspertide sõnul  suur pettumus, sest jõukamate riikide panus kliimamuutuste  ohjeldamisse ei ole piisav. Arenguriigid lükkasid lõppdokumendi tagasi  ja tahavad, et jõukad tööstusriigid rahastust suurendada. Seekordset ÜRO kliimakohtumist on nimetatud finantskopiks,  sest keskne teema on olnud raha. Arengumaad vajavad tuge, et kasutusele võtta  keskkonnasõbralikumat tehnoloogiat ja paljud riigid vajavad raha,  et leevendada juba tekkinud kliimamuutuste mõjusid. Kop 29 pidi lõppema eile, aga lõppdokumendis ei jõutud kokkuleppele. Korraldaja Aserbaidžaani pakkus välja, et rikkamad riigid  maksaksid 250 miljardit dollarit aastas. Arenguriigid leidsid, et see ei ole piisav  ning lükkasid dokumendi tagasi. Seejärel avaldasid Euroopa Liit, USA ja teised jõukad riigid  valmisolekut maksta 300 miljardit dollarit aastas. Arengumaad ei pea lääneriikide panust sellegipoolest  piisavaks ja marssisid täna kõneluste saalist välja. Kuigi kliimaeksperdid peavad seekordse kliimakonverentsi  taas suureks pettumuseks, on riigikogu keskkonnakomisjoni  esimehe Igor Tara sõnul ka meie huvides,  et arengumaadega kliimamuutuste teemal suhtleksime  ja aitaksime neil elatustaseme parandamisel kasutada  keskkonnasõbralikke lahendusi. Absoluutselt ei ole meie huvides, et väga kiire  populatsiooni kasvuga Aafrika hakkaks globaalset kliimat  kütma kivisöega kliimamuutused mõjutavad neid piirkondi  kõige enam. Ja kui seal tekivad probleemid põllumajanduses  ja muudes valdkondades, siis rahvas läheb sealt liikvele  nendesse piirkondadesse massiliselt kus on probleemid  väiksemad näiteks meie suunas. Saksamaa sotsiaaldemokraadid kinnitasid,  et nimetavad praeguse kantsleri Olav Soltzi uuesti  parteikantsleri kandidaadiks pärast seda,  kui Boris Pistorius välistas enda kandideerimise. Kaitseminister Pistorius on üks populaarsemaid poliitikuid  Saksamaal ja paljud sotsiaaldemokraadid kutsusid partei  juhtkonda üles teda kantsleri kandidaadiks nimetama. Vistoriuse sõnul on Olaf Schols tugev kantsler  ja praegusel ajal just sobiv kandidaat. Nii palju välismaalt siiapoole tagasi. Detsembris valmiv ekspertiis peaks tuvastama,  mis on Haapsalu ühe olulisema tee kesklinnast vanalinna  viiva posti tänava kivisillutise vuukide lagunemise põhjus. Kivisillutise sai Posti tänav 2022. aastal lõppenud rekonstrueerimisel. Tänava ehitamine maksis kokku üle 3,6 miljoni euro  ja pälvis toona üle-eestilist tähelepanu teeremondi tõttu  ette võetud suure hulga puude langetamisega. Haapsalu aselinnapea Innar Mäesalu selgitas,  et ekspertiis telliti, sest linnavalitsus  ja tee ehitanud ettevõte pole üksmeelel selles,  mis võib olla tkatte probleemide põhjuseks. Selle ekspertiisi tulemusena peakski selguma see,  et kas see töövõtted on õiged olnud või on see ehituslik. Viga, või siis, kui see ei ole ehituslik viga on  siis kuidagi tingitud tõesti loodusest. Garantii kehtib tee valmimisest viis aastat,  ehk siis 27. aasta suveni ja meie mure oligi see,  et kui me nüüd jätame sellele probleemile tähelepanu  juhtimata ning asi näiteks halveneb järgneva kolme aastaga  et siis linna peaks ise hakkama teed remontima. Kuna kormoranid avaldavad tugevat mõju kalavarudele,  võiks mereinstituudi hinnangul linde rohkem toiduks küttida. Nii tutvustati täna Kihnu turismiettevõtjatele erinevaid  kormoranis tehtud roogi mille tegu praegu käib. Praegu käib kormorani valmistamine, see antud kormorani  rinnafilee on suitsutatud, et on suitsust läbi käinud. Aga samal ajal ka meil siin panni peal just praeb. Värske kormorani rinnafilee. Niimoodi valmistati täna kormoranist erinevaid toite Kihnu  turismiettevõtjaile korraldatud kormoraniroogade tutvustusüritusel. Kalandus e teabekeskus korraldab siin sellise õppepäeva,  et nendele Kihnu turismitalude kokkadele katsuks neile näidata,  et kormoranis saab tegelikult väga head toitu teha. Turistid siia tulevad, et saaks neile pakkuda midagi sellist  tõeliselt nagu ainukordset või omapärast,  et mida sa kusagil mujal ei saa. Kokk Urpo Reintal ütleb, et inimesed ei ole harjunud  kormoranist kui toidust mõtlema, kuid võiks. Kokana ütleks, et see on väga äge tooraine,  et midagi uut, et näiteks kui ma teda teen pooltoorena,  siis tekib see kala maitse. Kui küpsetan üle, siis on jällegi maksa maitse. Markus Vetemaa sõnul avaldab kormoran väga suurt mõju  kalavarudele ja tema arvukuse piiramiseks tuleks tekitada  rohkem jahisurvet. Viimased pesitsusloendused olid vist 43000 paari Eestis  ja statistika on siis umbes niimoodi, et viimastel aastatel  umbes 1000 kormorani aastas lastakse, et päris selge,  et see on tegelikult väike arv, kõige mõistlikum ühe looma,  kellel on liiga kõrge arvukus. Selle arvukuse vähendamine on selles mõttes jah,  et me tarbime selle produkti täielikult ära. Kihnu jahimehed ütlevad, et kormorani võiks rohkem küttida küll,  kui saaks küttida seal, kus kormoran tegelikult elab. Küttimine on sellepärast siin problemaatiline,  et armastab rohkem olla laidude peal. Kihnu laiud on teadaolevalt looduskaitsealad,  et meie mõte oleks see, et kui siin peale levib pesitsusaega,  et kui jahi aeg hakkab, et võiks seda korporatiiv nende  laidude peal küttida. Kormorani roogade maitsmisele kohaletulnute seas tekkis  erinevaid emotsioone. Siiski leiti valdavalt, et lind on üllatavalt hea maitsega  ja turistidele võib seda pakkuda küll. No kuidas maitseb? Väga hästi, maitseb, ja oleks uskunud, et  nii koleda väljanägemisega linnust nii head sööki saab. Kuidas maitseb? Erinevad asjad maitsevad, mõni asi ei maitse üldse lihapall  ei maitsenud, on ta siis selline kraam, mida võiks pakkuda  nüüd turistidele ka siin Kihnu saarel. Loomulikult. Täna saadeti viimasele teekonnale Artur Roopalu,  kes ühena paljudest otsustas 1944. aastal minna sõdima Soome  armeesse lootes nii aidata kaasa Eesti vabastamisele. Artur Roopalu oli viimane Eesti Soome poiss. Iga aasta septembri alguses meenutatakse Harjumaal Muuksil  neid Eesti mehi, kes 1943. ja 44. aastal läksid üle lahe,  et aidata Soomel seista vastu punaarmee rünnakule. Tänavu oli ainsa soome poisina kohal 99 aastane Artur Roopalu. Järgmisel aastal saadakse kokku ilma temata,  sest Eesti viimane, Soome poiss, saadeti täna viimasele teekonnale. Ta oli absoluutselt kindel, et Eesti saab vabaks  ja oli kindel, et Soome tuleb meile appi. Tema võitles Soomes Eesti vabaduse eest. Pärast sõda saadeti Eestisse jäänud Soome poisid aastateks  Venemaa vangilaagritesse, nii ka Artur Roopalu. Neist katsumustest hoolimata oli ta alati tütre sõnul optimistlik. Ta ütles alati, Eesti saab vabaks, ta rääkis seda kõva  häälega ja mingit hirmu temal ei olnud. No nähtavasti, kui sa niisugusest põrgust läbi tuled,  hullem enam olla ei saa. Ajaloolase Peep Pillaku sõnul läks kahe aasta jooksul Soome  püssi alla ligi 3500 eesti meest. Nii osales Soome jätkusõjas eraldi eestlastest jalaväerügementi. Aga need mehed tegid teadliku valiku, nad läksid Soome,  neil oli oma motiiv, mille eest nad sõdisid väikeriikide  vabaduse eest, sealhulgas siis Soome ja Eesti vabadus. Nad tahtsid saada hea ettevalmistuse, said  selle Soomes. Nii et kui nad tulid tagasi Eestisse, siis nad olid juba  kogenud sõjamehed. Eestlased aitasid 1944. aasta juulis soomlasi lahingutes  viiburi all, aga kui algasid Soome Nõukogude Liidu rahuläbirääkimised,  siis saadeti rügement austusavalduste saatel kodumaale tagasi,  kus nad pidid hakkama kandma Saksa mundrit. Kui Eesti vabatahtlikud augustis tulid tagasi Siis osa neist saadeti kohe Tartu rindele  kus käisid ägedad lahingud Emajõe joonel ja,  ja seal sai neid ka palju hukka. Kokku langes lahingutes 300 Soome poissi. Ajaloolase sõnul õnnestus paljudel paadipõgenikel Eestist  lahkuda just tänu sellele, et Soome poisid pupastvere  lahingus punaarmee tagasi. Nad vaikiti maha nii siin okupeeritud Eestis muidugi  ja samamoodi ka Soomes, et avalikkus ei ei teadnud neist midagi. Enne, kui Eesti taasiseseisvumise protsess käivitus. Pihlaku sõnul oli ta ise selle kohtumise juures,  kus soomlasest sõjaveteranid said Soome poiste olemasolust teada. Kuigi karjalas sõideti kaevikutes kõrvuti. Täna vallutas maa lume, kuidas saab edasi,  räägib sünoptik Ele Pedassaar. Tere miinuskraadid teevad juba kunsti aga ainult ühe ööpäeva,  veel, siis läheb soojemaks. Täna Eestis lumehooge pakkunud madalrõhulohk liigub siit ida  ja kirde suunas ning viib endaga sajupilved. Selle järel levib üle Baltimaade kuivema õhuga kõrgrõhuhari. Taevas selgineb ning õhutemperatuur tuur langeb sisealadel  miinus viiest kraadist madalamale. Päeval aitab päike soojendada õhutemperatuuri plusspoolele. Mõnel pool sisealadel jääb alla null kraadi. Õhtupoole hakkab meid mõjutama Lääne-Euroopast lähenev äge  ja võimas madalrõhkkond. Selle serv levib üle Läänemere itta, tõstab meie lääneservas  tuule kiiresti tormiks ning hilisõhtul jõuab kohale sajuala  ühes soojema õhuga. Esmaspäeva öösel liigub sajuala üle terve maaida suunas. Sisealadel suureneb ka jäävihma võimalus. Päeval sadu harveneb ning mõnel pool esineb selgimisi. Tuul on väga tugev ja õhk soe. Eelolev öö algab Eestis pilves selgimistega  ja mitmel pool lumehoogudega rannikul võib tuisata. Pärast keskööd taandub sadu itta ja pilved hõrenevad. Puhub edela ja lääne öö hakul ka loodetuul kolm kuni üheksa,  rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb miinus kahe miinus seitsme kraadini. Lääne-Eesti rannikul on kuni kraad sooja. Tee pinnad on jäised. Hommikul on pilvi vähe ja ilm sajuta. Teed püsivad jäised. Tuul puhub edelast, lõunast kolm kuni üheksa,  rannikul iiliti kuni 14 meetrit sekundis. Külma on üks kuni viis kraadi, läänerannikul on kuni paar  kraadi sooja. Päev on vähese ja vahelduva pilvisusega ning peamiselt sajuta. Õhtul saartel pilvkate tiheneb ja merelt lähenevad lörtsi  ning vihmapilved. Puhub lõuna ja edelatuul kolm kuni üheksa,  rannikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Õhtul pöördub tuul kagusse ja tugevneb saartel  ning läänerannikul 10 kuni 15, iiliti 22 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on miinus ühest pluss kolme kraadini. Lääne-Eesti rannikul tõuseb kuni pluss viie kraadini. Teedel püsib libeduse oht. Esmaspäeva öösel liiguvad vihma ja lörtsipilved saartelt üle  maa ida suunas idas asendub sadu esialgu lumega,  võimalik on ka jäävihm. Päeval on vihmasadu harv. Öine õhutemperatuur on miinus kahe ja pluss kahe kraadi vahel. Päev toob sooja kolm kuni seitse, saartele kuni 10 kraadi. Teisipäeval liigub järgmine ports vihmapilvi üle maa,  tuul hakkab nõrgenema. Õhutemperatuur on ööpäevaringselt plusspoolel. Ka järgnevad päevad püsivad sageli vihmased  ja soojad, aga rahulikuma tuulega. Homne pakub mitmele poole pühapäevapäikest,  aga ka talviselt libedaid teid. Aitäh ja ega selline ilm sobib tee joomiseks  ka hästi. Peipsivere kandis elavad vanausulised seisid lausa  selle eest, et nende samovari tee joomise traditsioon arvati  Eesti vaimse kultuuripärandi hulka. Täna kogunesid Mustvee lähedal asuvasse raja vabaaja  keskusesse kohalikud elanikud, et tähistada nende  piirkonnale omase samovari tee joomise traditsiooni jäädvustamist. Eesti kultuuripärandi nimistusse. Kokku tulnud kütsid selleks vana traditsiooni kohaselt söe  ja käbidega samovarides vee kuumaks, et valmistada sellest  parima maitse ja lõhnaga teed. Eriti kui tulevad külalised Peipsi äärde mujalt,  siis nad märkavad, et ei, meil on ikka need teejoomised,  toimuvad teistmoodi aeg dikteerib neid uuendusi  ja süsi samovari enam väga harva kasutatakse kodudes pigem elektrisamovare,  aga üritustel meie ikka pakume külalistele ikka päris samovari,  tee süsi samovarist, kütame samu vare. Peipsi veeres tuntakse samovari tee joomise traditsiooni pea  kaks sajandit. Kohalikud inimesed jutustasid, kuidas samovari tee  valmistamine aitab neil elutempot vähendada,  muudab kokku tulnud inimesed lähedasemaks  ning aitab neil viia mõtted eemale argistest muredest. Et see ongi see, et sa aeglustud, sa võtad aja maha,  sa kütad samavari selleks, et leida see küttematerjal selleks,  et tuua õiges koguses vett, et tuua välja see samavar,  sa nõuab aega, see sa kindlasti ei tee seda kahe-kolme  inimese jaoks. Sa kutsud sõpru? Samavari kütmine on suurepärane, selline pikk mõnus tegevus. Mis, mis ühendab ja mis nagu sulatab südameid. Et räägitakse, et sama varu nagu selline soe perenaine ta on särav. Ta on soe. Ta on külalistehke, et see on selline keskpunkt,  mille ümber kogunetakse. Aitäh vaatamast, olgu teil tore, laupäeva õhtu. Nägemiseni.
