Eesti kodudes muutuvad orhideed järjest populaarsemaks,  kuid milline valik tulime, uurime siia botaanikaaeda,  Jaan Metikut. Millised siis orhideed on, millised valikud on? Need valikud, mis poes on, võivad tavaliselt inimesele  tunduda küll väga-väga silma silmipimestavad kirjud,  ilusad, suured, lopsakad, just, just, aga tegelikult on  orhideede valik veel veel palju ja veel oluliselt kirju. Sellepärast et orhideede sugukond kui selline On üks taimemaailma, kõige suuremaid üleüldse  ja seal on veidi üle 20000 liigi ja tegelikult palju neid  täpselt on, ei tea absoluutselt mitte keegi,  kuna siiamaani avastatakse Lõuna-Ameerikast Kagu-Aasiast üha  uusi ja uusi liike. Ja kui meie tavainimene on harjunud sellega,  et orhidee on selline suur ja lopsakas et  siis tegelikult enamik orhideeliike on hoopis sellised väikesed,  tagasihoidlikud ja hästi põnevad. Väga põnev on ka täpselt samamoodi nende enamiku nendest eluviis. Et kui meie oleme harjunud, et taimed kasvavad mullas  ja püsivad ühe koha peal paigal siis enamik orhideesid  kasvab hoopis puu otsas. Võiks küll arvata, et nad on parasiidid,  aga tegelikult see niimoodi ei ole, nad lihtsalt elavad seal selleks,  et, et olla lähemal valgusele ja nad ei peaks metsas mulla  pinnal valguse pärast võitma. Neil on sellised sellised hästi vahvad vahvad juured  millega nad ennast korralikult puu otsas kinni hoiavad. Ja just nende samade juurte pärast, mis on rohelised,  mis aitavad taimel fotosünteesida just nende samade juurte pärast. Arvata räägitakse sageli ka seda, et orhideed peaksid  kasvama läbipaistvas potis. No kõige tuntumad on muidugi tavainimesele need kuukingad,  mida poes müüakse päris palju ja mis on üks väga hea algaja  orhideesõbra taim. Siis viimasel ajal on hakanud liikuma ka vandasid,  et see on selline uudis, uudisasi ja. Teda peetakse nüüd tõesti selliseks orhideemaailma,  eks aristokraadiks ja vandad on selles suhtes väga huvitavad,  et sageli kasvatatakse neid hoopis ilma mullata,  neid müüakse lihtsalt klaasvaasides ja neid peaks  siis seal klaasvaasis ka edasi pidama. Et teda tuleks regulaarselt vannitada ja  siis sinna klaasvaasi tagasi panna. Ja see klaasvaas on see, mis hoiab seda sobivat mikrokliimat  taime juurte ümber. Et tegelikult on see ju maailm päris päris kirju,  et siin on ka mõningad näidised. Jah, enamik neist on tõesti sellised, mida,  mida võib-olla esmapilgul ohideeks ei peakski. Et noh, nagu ma ütlesin, et paljud orhideed on sellised väikesed,  väikesed väikesed. Siis. Siis jah, ei, ka see on orhidee. Kas see on orhidee, et tegelikult palja silmaga seda ei näe,  aga, aga kui nüüd hakata siin mikroskoopiliselt vaatama,  siis on temal tema õie sees siin sügavikus olemas kõik  täpselt need orhidee õiele õiele vajalikud  ja omased asjad. Kas orhideed on lihtsalt ilusad lilled või,  või võib neist mingit kasu ka olla, saab neist õisikutest  moosi teha või? Teha saab küll, iseasi on see, kas seda süüa saab. Aga orhideede hulgas on, tarbetaimi on nende hulgas  suhteliselt vähe, aga kõige tuntum tarbetaim on muidugi vanill. Vanill kuulub ka orhideede hulka ja siis. Tarbena kasutatakse tema vilju ja selleks,  et neid vilju saada taimi kasvatatakse spetsiaalselt  ja kuna see kasvatus toimub põhi põhiliselt väljaspool tema areaali,  siis see on tohutult töömahukas tegevus,  kuna puuduvad tolmeldajad, siis neid õisi tolmeldatakse  käsitsi teks siis ühe orhideeka ettevõtma,  et ta ilus ja lopsakas oleks kogu aeg. No esimene asi, mida üks. Innustunud orhidee kasvataja peaks selgeks õppima on see,  et millal ei tule mitte midagi teha. Sellepärast et orhideed kipuvad pigem surema ülehoolitsusse  kui sellesse, et nad hooldamata, jäävad. Mis on orhideede puhul kõige ohtlikum on see,  et kuna neil on sellised lihakad juured et  siis nemad kardavad paaniliselt seda, kui nad juuri pidi  liiga kauaks vette jäävad. Et pigem olgu see muld natuke kuivem kui see,  et ta on liiga märk. Milline see rusikareegel siis on, kui tihti peab kastma,  kas ma peab siis, kui vaja on? Et, et kõige lihtsam moodus seda määrata,  on see võtta siit pott kätte. Ja kui tunneb, et pott on raske, siis ei maksa teda kasta. Aga kui on tunda, et pott on kerge, et siis peaks ta kastma  ja peaks teda kastma mitte niimoodi natukese haaval,  vaid korraga ja korralikult. Et üks parimaid ja kõige efektiivsemaid orhidee  kastmismooduseid on see, et võtta see pott  ja panna ta umbes veerand tunniks vette likku  siis tõsta ta välja, las ta nõrgub kuivaks ja,  ja siis panna ta siis sinna asukoha e tagasi. Teine väga oluline ja kriitiline asi on valgus. Orhideed vajavad reeglina kõik päris palju valgust. Aga mida nad eriti ükski ei talu, on otsene päike. Nii et orhideed oleks kõige õigem panna sellisele kohale,  mida toalilleraamatutes nimetatakse eredalt valgustatud  otsese päikse eest. Varjatud kasvukoht, mida on väga raske leida,  mis on väga oluline, on see, et orhideed ei istutaks keegi  mingil juhul. Mulla sisse, nendel on sellised paksud lihakad,  juured, sageli elavad orhideed puude otsas epifüütidena  ja kui nad mulla sisse istutada, siis on üsna kindel,  et te määrate oma orhidee kindlale surmale. Orhidee kasvatamiseks peab olema spetsiaalne orhidee muld. Ja põhiliselt koosneb see peenest puukoore purust koosneb  natukese turbasamblast ja siis veel nipet-näpet sinna juurde. Et kui nüüd need ülejäänud nõuded olid kõikide orhideede  puhul enam-vähem samad, siis temperatuurirežiim on eri  liikidel väga erinev. Et laias laastus võiks jagada orhideesid jahedalembestes  soojalembesteks ja sellisteks vahepealseteks. Et see, mis nüüd siin on. Nemad on sellised vahepealsed embesed et talvel sobiks neile  väga hästi selline jahedam tuba et selline 16 17 kraadi,  nad on väga rõõmsad sellised sellistes tingimustes. Ja kui suvel läheb temperatuur õues juba niimoodi,  et öised temperatuurid on sinna üle 10 kraadi  siis nemad on eriti rõõmsad siis, kui nad saaks suveks õue viidud. Teine rühm on sellised taimed, keda siis. Ei maksa välja viia. Üks selline, keda kindlasti ei maksa välja viia,  on ludiisia. Teda on nüüd päris sageli müüdud Eesti lillekauplustes  ja vahel inimesed ei peagi teda orhideeks,  kuna ta on suhteliselt ebatüüpiline orhideede kohta. Aga kui teda õue viia, siis ohustavad tema lehti väga  tugevalt igasugused päikesepõletused, teod söövad ta paljaks  ja reeglina ei ole teil sügisel enam suurt midagi tuppa tuua. See on kolmas grupp ja see on kolmas grupp,  need on nüüd sellised orhideed, mis tahaksid väga,  väga väga väga suvel välja saada. No üks kõige tuntumaid on kindlasti sümbiidium,  et teda on siin meil Eestis juba päris pikka aega kasvatatud  ja ka meil siin Tallinna botaanikaaias, nii et temaga on  kogemused meil täiesti olemas ja kui vähegi on võimalust,  siis tema tahab tõesti õue. Ja tema on nüüd ka üks selliseid liike, mis, Mis talub võib-olla ühte kõige selliseid kõige valgemaid kasvukohti,  tema nagu väga-väga õrnake ei ole. Ja teised sellised on needsamad veenusekingad. Nemad nendele ka tohutult meeldib õues ja kuigi nende puhul  peab olema väga ettevaatlik, et ei tekiks selliseid koledaid päikesepõletusi. Mida peab veel orhideede puhul siis, kui nad õues on vaatama,  tuleb jälgida seda, et keegi neid ära ei sööks. Kõige ohtlikumad on tavaliselt teod, kes,  kes närivad lehti, närivad õiepungi, närivad nuppe. Kuna orhidee substraat on selline mõnus kohev jämedate juurtega,  siis sageli nad poevad sinna juurte vahele,  hakkavad juuri sööma. Nii et, et selles suhtes tuleb olla väga hoolas  ja kontrollida seda
