Tere päevast, jätkame oma vestlusringi, kus tähtis külaline, astrofüüsik, filosoof Enn Kasak ja räägime täna ajast. Teemaaeg on meil kord juba olnud siin jutuks, aga siis läksime oma juturajaga rohkem kalendriteemale. Täna on jälle põhjust aja peale pisut mõelda ja mõelda, vaadates kellaaega. Ja on üks müstiline kogemus, meil kõigil saabus aasta 2000 ja kes vähegi viitsis televiisorist vaadata, siis tundus, et see aasta 2000 saabus ime tabaselt pikalt. Üks asi oli see meie oma 2000 tulek, aga samas see üritus algas palju varem ja lõppes oh mitme tunni pärast. No kui pikalt siis see nii-öelda uus aasta saabus siia. Uus aastast saabumine muidugi ei saanud kauem toibuda kui 24 tundi. Aga kui me küsime, et kui kaua võisime leida planeedilt maa kuupäeva 31, detsember, siis on vastus hoopis keerulisem. Õige vastus on, et 48 tundi võib planeedi pealt leida kuupäeva, mille numbriks nimeks on siis 31 detsember viga, 11. jaanuar või mis iganes, ükskõik milline päev. Ja kui on näha, et inimesed ei taha aru saada lihtsatest asjadest, mis on seotud kas või aastanumbriga siis sama palju keerulisi probleeme on seotud ka kuupäevade ja kellaaegadega siin maamunal. Ja üldise kell on põhjustanud palju segadust mugavatele inimestele. Võib-olla on kõige õigem alustada sellega, et tuletada meelde, kuidas Rooma kirjanik lahutus ühes oma satiirilise komöödias laseb päeva vargal öelda. Need kui jumalad, seda, kes esimesena leiutas tunnid ja valmistus selleks esimesi päiksekella, mis mul vaesekesel tükkhaaval päeva lühendab. Poisipõlves oli mu kõht mu päiksekell kõigist parimi täps kõikjal kutsustamid sööma, välja arvatud seal, kus midagi süüa polnud. Nüüd aga ei saa sedagi süüa, mis olemas on, kui päikesele ei meeldi. Need kellaaja poolt inimese tagant kihutamise probleem oli olemas mõnes mõttes juba antiikajal. Tänapäeval muidugi kõik see palju palju hullemaks muutunud. Aga kui vaadata päeva saabumist, siis võib-olla kõige õpetlikum lugu pärineb Ameerika avastamisest. Teatavasti eurooplased liikusid läände ja jõudsid Ameerika mandrile sellega idast. Venelased omakorda liikudes itta, jõudsid siis Ameerika mandrile läänest. Ja lõpuks said nad omavahel kokku. Loomulikult, kui nad omavahel kokku saavad, kellelgi ei ole kahtlust, et päike tõuseb ja päev algab, oli probleem, aga mis kuupäeval? Siis ütlesid venelased näiteks mingi kuu päevane, olgu see näiteks 31, August ameeriklased ühi, mis jama see on, et alles 30. august? Jaa, vaidlesid, vaidlesid omavahel, noh, see on väga pikale võiks selline vaidlemine minna. Lõpuks hakkasid mõlemad kahtlemata ka äkki midagi on ikkagi valesti saanud. Tasakesi kontrollisid, küsisid oma nii-ütelda sõpradelt järgi ja ikka kõik kõik. Aga ometi on üks päev saanud valesti. Ja vot selle vaidluse juures siis levis kumu, selline väga huvitav probleem. Tulid inimesed kodumaale tagasi, ütlesin küll, need on lollid, et ei saa aru, et nad elavad hoopis vales päevas ja kuulis seda lugu kaheks Irkutski postiametnik möödunud sajandi lõpus. Kes siis otsustas omal käel hakata Ta kontrollima, et kuidas siis ikkagi maakeral lugu selle kellaajaga on? Võtab, paneb gloobuse ja sätib seal siis mõeldavad kellaajad ja laseb valguse gloobuse peale, Ani, nagu parasjagu tema arust on, vaadates seda, kuidas päike aknast sisse paistab, hakkab otsima kellaaegu. Liikudes lääne poole, said Irkutskis, oli parasjagu hommik, et on tegemist näiteks Chicagos eilse päeva õhtu, kui tuleb välja uni vaadata. Aga kui liikud itta, siis tuleb välja, et on tegemist sama päeva õhtuks ja ei saagi aru, mida teha. Lõpuks saatis telegrammi. Telegram läks välja esimesel septembril kell seitse ja vastus tuli. Saime kätte. 31. augustil kell üheksa 28. Selle peale oli vastavalt ning juba täielikus segaduses ei osanud seda probleemi kuidagi ära lahendada. Ja isegi linna peal hakkasid levima kuulujutud, et, et postament topist lahti lasta, et ta on eilse päeva kinni püüdnud. Aga tollel ajal liikunud inimesed nii palju kui praegu, et selle tõttu tundus see kõik võib olla kohutavalt müstiline. Tänapäeva inimestel on väga palju ringi sõitnud ja harjunud sellega, et kella tuleb sinna ja tänna lükata. Ja võib-olla ei tundu kõik see nii hirmus keeruline. Aga ja kui inimene siiski teeb tiiru maakerale peale, tekivad mõned probleemid. Kõige parem on võib-olla meelde tuletada, mis juhtus magalesiga. Et kui magalasi meremehed sõitsid, tegid tiiru ümber maakera, jõudis kodumaale, siis ootas neid ees suur pahandus, sellepärast et avastati, et neil on kalendrist üks päev kaduma läinud. Ja kuidas kaduma läks. Meremehed väidavad, et nemad korralikud laevapäevikut pidanud ütlevad kuule, nokkadel on ju üks päev puhtjärgud, olete kirikupühasid valel ajal pidanud. Tegemist on kohutavalt suure annetusega. Ei saanudki aru, milles asi. Ja kui me nüüd istume ja mõtleme, siis kerge taibata ju, et kui laev sõitis lääne poole siis iga päev jõudis päike natuke hiljem järgi ja nii see päev pidigi kaduma minema, kui, kui lõpuks laev siis ringi ümber maakera Äradits. Ja kui oleks laev sõitnud teisipidi, siis oleks juhtunud, et nad oleks üks päev varem kohale jõudnud. Kui me vaatame näiteks Ameerika raudteede lugu. Kui 19. sajandil oli Ameerikas ridamisi raudteekompaniisid ja iga kompanii kehtestas oma raudteedel kellaajamisvastasele kompanii peakontori kellajal. Ja siis juhtus nii, et kes läks saatejaama, nägi seal mõnikord kuut kella iga kell erinevat aega ja siis oli väga raske leida, milline nüüd õige kell on, mille järgi siis tuleb täpselt sõita ja asjad said kiiresti aru ainult raudtee töötajad, kes olid asjaga lihtsalt kursis. Või siis astronoomid, kes oma elukutse põhjal said väga kergesti aru, millega pistmist. Nii et kui me selle postiametniku juurde tagasi tulema, et kui me lükkame maakera pöörlema ja hakkame vaatama, kuidas vari liigub maapinda mööda siis hakkab ühte, teist ja kolmandat natukene rohkem selgeks saama. On ju selge, et kusagil varju mingit hüpetega jõnksu ei tee, mingit plaksu ei käi, maagia vahepeal ära ei kao, et see liikumine sujuv. Järelikult me peame kokku leppima milleski, kus see päev algab. Uže päev lõpeb, pari liigub ikka ühteviisi ja ajakirja peal määrama joone, kus see päev algab. Ja siis on selge, et kui nüüd hommikuvalgus jõuab selle joonest üle kuupäevarajast, nagu seda nimetatakse, siis uus kuupäev algab püssi all. Aga meie puhul siis vaikses ookeanis, nii et siis aasia Šukotka rannik võtab praktiliselt esimesena vastu algavad ööpäeva, kusjuures siis teisel poolkuupäeva raja on tegemist alles veel eilse päevaga, kuigi paistab üks seesama päike, nüüd võime vaadata tunni aja jooksul on see kellaaeg ainult 15 kraadi ulatuses kahe tunni pärast 30 kraadi ulatuses ja nii järjesse kuube peale tungib kuni 24 tunni jooksul ta haarab kogu maakera ja nii saabus meile ka siis see uus aasta. Aga nüüd edasi, et uus aasta saabus 24 tund. Ta on, kui siis üllasel Alaska tähistab veel oma uut aastat, siis sellisel ajal on juba do Kotkas 24 tundi olnud see uus aasta. Aga nüüd, mis juhtub edasi? Praegu kuupäevarajast algab peale teine jaanuar aga esimene jaanuar kestab veel edasi. Ta peab ju läbi saama ka Alaska läänerannikule, seal ka ju läbi saama. Kujutage ette, seal läheb ja veel 24 tundi, enne kui päev lõpeb, mis, mis alles algas. Ja nii juhtubki, et 48 tundi on võimalik ühte kuupäeva leida. Maakeralt. Nii pikalt räägin. Mul on tulnud ettekannete ajal korduvalt vaielda inimestega siis asjast aru, kel mingisugused oma arusaamad ja siis üritavad mingisuguse veidra loogika abil selgitada, asjad oleks nagu kuidagi hoopis teisiti. Ja sellise vaidlused on jälle lihtsalt mõttetud vaidlused, sest et tuleks kasutada sedasama Chicago postiametniku kogemust. Need internetiajastul pole mingi probleem, et et saatke oma tuttavatele meilid, kes erinevates maailmapunktides paiknevad või siis kui ei ole just tuttavaid, annab ju korraldada ometi. Et kontrollida, kuidas kellaajad konkreetselt just praegu on mitmes maailma piirkonnas ilmega vaidluste saab väga kergesti jälgida siis et kus on eile, kus on veel täna ja on võimalik jälgida ka seda, kuidas siis üks ööpäev alguses 24 tundi kerib nii-öelda ennast maakerale peale ja siis 24 tundi. Aga kui nüüd rääkida üldse sellest kellaajast kui sellisest, siis. Tegelikult ei ole see kellaaja mõistega sugugi yht. Kunagi ma mäletan, et oli vist Postimehes artikkel, kus siis räägiti suve saabumisest, kevade saabungi, seda mäletab selline ammustel aegadel Postimees võib-olla hoopis edasi. Igaks juhuks ütlen kohe, tahtmata jälle kellegi kallal norida. Ja oli nii, et suvi saabus Tallinnasse kindlal kellaajal Tartusse loomulikult oli seal nii, et saabus ta siis üheksa minutit varem. Kui me vaatame seda, kuidas päike tõuseb. Siis me tõepoolest võime sellise vahe leida Tallinna ja Tartu vahel aga kui räägime suve või kevade saabumisest, siis on see täiesti meelevaldne oletus. Sellepärast et nii suvi kui kevad, kui sügis saabuvad väga kindlatel hetkedel ja terves maailmas korraga. Muidugi see konks neid on, et varasta põhja ja lõunapoolkera. Et põhja-lõunapoolkera on peegelpildis. Aga kui me vaatame ainult ühte poolkera, siis tervel põhja poolkeral korraga saabub kevad siis, kui päike peletab ekvaatori suvi siis kui on see hetk, kus päike jõuab kõige kaugemale põhja ja ei sõltu üldse ühestki asukohast. Aga nüüd küsimus sellest, et Kelvadki levinud Juhul, kui ei ole linnad ühes ajavöötmes kui vaatame seda, et see kellaaeg, millega on praegu nii harjunud, oleme Ida-Euroopa aeg. Et see saabus Eestisse umbes 100 aastat tagasi. 1898. aasta alguses pandi Tartu raetornikell käima Peterburi ajas, mis tegelikult vastab Ida-Euroopa ajal. Ja Tallinn sai sellega hakkama esimesel jaanuaril 1899. Enne seda näitasid kellad midagi muud, Tartus näiteks tuli kella liigutada tervelt 14 minutit. Miks siis selline asi, miks siis oli nii, et enne seda oli kellaaeg kasutusel, kõik kasutuskõik olid rahul ja nüüd äkki liigutatakse mingi 14 minutit selleks, et mingit korda majja sättida, et miks miks siis oli olemas selline vahe ja kus see vahe tekkis, et võiks ju küsida, et kust see 14 minutit Saip tegema rääkima, seda asja nagu kohalik aeg. Võib-olla sellest võikski nii-öelda pihta hakata, kui kellaajast üldse üldse juttu teeme. Et on olemas loomulik kellaaeg, mis tegelikult järgib päikese liikumist. Vot seesama päeva varastasin meil antiikajast, kes oli harjunud lapsena sellega, et lihtsalt päike tõusis ja tema sügas oma kõhtu ja ja tegi oma tualetid ja õhtul ta keeras lihtsalt magama, oli kogu tema päev. Siis aeglase elutempo juures oli ka kellaaeg määratud lahtleme päiksetõusu, päikseloojangu ja keskpäevaga, millal vari on kõigile. Nüüd, kui päikese järgi aega võtta siis on loomulik keskajal siis kui päike on kõige kõrgemal. Ja noh, ütleme loomulik keske, seda küll väga raske määrata, aga see võiks olla siis nii-öelda 12 tundi hiljem ja pärast seda. Ja kui sellist aega arvestada, on kõik korras. Väikse järgi elaval inimesel, kellel liiga täpset ajaarvestust ei ole aga niipea kui võtta kasutusele mehhaaniline kell. Neid seda ju Euroopas tehti, seda kuskil keskajal, siis võib avastada. Võib alguses tunduda muidugi seda nad äkki tell valetab, aga võib avastada seda. Päike ei käi päris ühtlaselt. Ja et kipub nii olema, et näiteks praegugi me võime vaadata pärast pööripäeva, kuidas toimub nii, et õhtust päeviva pikeneb aga hommikust veidikene veel alles jaanuaris keskel hakkame märkama, tasakesi hakkab hommikust pikem. Detsembris on lugu vastupidi. Detsembris on niiviisi, et õhtust on juba paigas, aga hommikust küll lähegi, läheb päev kiiresti lühemaks. Teiste sõnadega keskpäev tähendab teise kohta, et kui ta detsembris nii-ütelda on enne kella kahteteist jämedalt võttes päris nii ei ole, aga ma praegu räägin jämedalt võttes siis pärast, kes pööripäeva tormab, päike õhtupoole, päike ei liigu taevas sugugi ühtlaselt. Põhjuseks on muidugi see, et maakera tee ümber päikese ei ole mitte ringjoon, vaid on ellips ja just nimelt aasta alguses on maa päikesele kõige lähemal ja liigub kõige kiiremini. Ja siis nii-ütelda see tegelik päike. Tõeline väike, nagu afromid ütlevad, see liigub natuke teistmoodi, kui ta liiguks suvel, nii et kui me räägime nii-öelda tõelisest päikeseööpäevast, see on siis tõesti nii, et selle keskpäeval, kui päike kõige kõrgemas punktis ja tõeline keskjoon siis, kui päike on kõige madalamas punktis. Aga see tõeline päikesekeskmine päikese teeme nii, jagame aasta peale paneme kella ühtlaselt tiksuma, see võib erineda kuni veerand tundi ühes või teises suunas. Ja sellepärast ongi nii, et, et tuleb kasutusele võtta keskmine päike sööb. Et, et me saaks rahulikult lasta kellal tiksuda atlase päikeses, vahepeal kõigub ühele poole, vahel natuke teisele poole ja lõpptulemusena siis ühe aasta jooksul jooksevad jälle need kellad kokku ja vot sellist keskmist päikeseööpäeva, kui selle järgi aega arutame, siis me saamegi tegelikult keskmise kohaliku aja sügisel kipub see tõeline keskpäev nihkuma 12 lähedale ja siis talve alguses jaanuaris. Et siis juhtub nii, et tõeline keskpäev liigub lausa poole ühe peale või siis tainas veelgi kaugemale. Et kõigepealt siis kohalike Aegise, Tartu kell ja Tallinna Kell näitasite siis kuni 19. sajandi lõpuni näitasid kohalikku aega ja kohalikud ajad olid kasutusel, noh, väga mitmel pool paratamatult igal pool, kus oli tähtis keskus seal kell näitas kohalikku aega ja lähiümbruskond kasutas seda kohalikku aega ja nii kaua ei olnud ka mingeid probleeme, kuni rändamisi oli vähe rändasid, toimusid aeglased. Ma siin kuupäevade ülevil oli kaklemine. Aga noh, ütleme, et magasin meremehedki. No kui kiiresti nad siis ikka nii väga sõitsid ja mida nad ikka nii väga pidid tähele panema? Neid oli ka vähe neid, kes seda segadust külvasid ja tekitasid. Ja kui see on juba enamus arvamus, määrab asjad sealt nagunii, loll valesti rehkendanud. Et siin polegi midagi arutada. Vaat selleks, et midagi märgataks, selleks peab olema taga kas piisavalt suur mass või piisavalt suur autoriteet, et keegi tahaks üldse midagi märgata. Kui sellise kohaliku aja arvestamine Saised ameerika raudtee näidet toodud see tekitas niivõrd palju probleeme, kui elu kiirenes just raudtee on võib-olla hea märk selles mõttes, et et autol esimene tõeliselt kiire liiklusvahet, kus sai tõesti sõita kiiresti läbi nende aja vöötmete ja ameeriklaste eestvõtmisel siis siiski on sajandi 80.-te aastate alguses kutsuti kokku siis konverents kusestati paika panna, tegelikult 204. aasta põhimõttelisem suur vaidlussüsteem, mille järgi siis oleks likvideeritud segadusse ja kokkulepitud mingisugused kindlad ajavööndid. No see vaidlus seal käis ja päris kokkuleppele jõutud, aga muidu ettepanek, mis tehti, oli selline, mis ka hiljem kasutusele võeti. Et kuupäeva raja on siis nii-öelda 180. kraadisel pikkusel siis lausa Alaska ja Kotka vahel ja nullmeridiaani, kes valiti siis kriinitsi, meridiaan Inglismaal ja kokkuleppel. Me ei jõutud. Sellepärast et prantslased ei olnud sugugi rahul kliinitsi, meridiaan on võetud nii-öelda aluseks, nemad tahtsid kasutada Pariisi meridiaani aega ja siis selle üle. Kuigi kokkuleppele jõutud, aga tegelikult praktikas hakati kasutusele võtma ikkagi need ajavööndid. Ja siis lõpuks ka siis prantslased võtsid ainult nemad ei räägi siis kliinitsjastad, räägid Pariisi meridiaaniajast, mis on siis üheksa minutit ja 20 sekundit nihutatud siis selle Pariisi meridiaani suhtes ehk teiste sõnaga langeb täpselt kokku sedasama kriisiajaga. Ja milles on siis süsteemi mõte, et kogu maailm on jagatud siis 24-ks aja veetmiseks? Kui ajavööndiks ja Need on siis umbes nii-öelda jämedas laastus une kusagil polaaraladel või ookeanis, on seda võimalik ka nii kokku leppida. Et iga 15 pikkuskraadi järel tuleb järgmine tund ja kokku saabki 24 tundi ehk 360 kraadi. Ja igas vöötmest siis on erinev tund, aga sama minut. Ja edaspidi on väga kerge, on teada, et minutid ja sekundid langevad igal pool kokku. Me peame ainult küsimus siis, et kas kell on siis, kui mitu tundi ta nihkes on ja see on tänapäeva inimesele juba kaunis enesestmõistetavaks saanud, see jaotus. Muidugi ei ole võimalik sellist jaotust väga kergesti teha. Kui seadus on asustatud piirkonnad. Sellepärast et noh, kujutage ette naabermajas, teine aja ja just nimelt jah, et lähed, lähed kõrvaltuppa ja, ja peaks sealgi niuksed näiteks vannitoa ja WC vahelt läbi. Et on erinevad ajad, no see on selle tõttu ikkagi arvestatakse tihtiga riigipiiridega ja on riike, kes on kehtestanud mugavuse mõttes oma ajanud India need siuksed nendest, et et kus on tegelikult aeg nihutatud poole tunni võrra. Sellepärast nad tahavad terves riigis oleks üks aeg ja täitsa ei oleks liiga suures nihkes kohalikust ajast, et siis on valitud, on just nimelt selline variant. Mida siis see annab, see annab nüüd laat. Et selle aja vööt keskel olev aeg langeb kokku kohaliku ajaga ja siis kummaski suunas kuni pool tundi või siis asi kõikuda ja mitte rohkem. Ja see süsteem on küllaltki selge ja arusaadav. Ja meil on ainult võib-olla lähiminevikust meeles, et kuigi me oleme siin Soomega ühel pikkuskraadil, oli meie aeg ometi vahepeal tunni võrra erinev. Sellepärast et meil kehtis nii-ütelda Moskva aeg. Ja Nõukogude Liidu riigipiirini jooksis siis Moskva välja samal ajal kui see oli meie jaoks ebaloomulik, et sellel ajal see tähendab tegelik või tõeline keskpäev saabus siis Tallinnas ju poolteist tundi hiljem kui kell 12 kusagil poole kahe paiku päeval. Aga no midagi ei olnud teha. Aga nüüd praegusel ajal võib öelda kohaliku aja ja tõelise aja erinevus on ikka noh, piisavalt väike ja see ei häiri meid. Ja kui me räägime samast suve ja kevade saabumisest ja me teame, et Tallinna, Tartu on ühes ajavöötmes, siis me teame, et ta peab saabuma ka täpselt ühel ja samal ajal. Aga et see aegade asi sugugi väga lihtne ei ole, siis Tallinna Tartu on mitugi korda olnud erinevas ajas. Vabariigi algusaegadel vahepeal bolševikud Tartu vallutasid, kehtestasid seal oma aja Tallinnas, oli teine aeg ja samuti siis, kui sakslased 41. aastal jõudsid tarkvara vallutas Ta ta siis nad kehtestasid seal teise aja. Ja Tallinnas oli veel hoopis teine aeg, need, need need periood on olnud, kus ajad on ka pärast 20. sajandi algust olnud Tallinnas ja Tartus erinevad seotiga kuidagi selliste poliitiliste võnkumist, aga jah, see, aga see näitab ka veel, kuivõrd siiski kellaaeg on ikkagi inimese poolt kehtestatud kokkulepe. Päike tõuseb ikka nagu ta tõuseb selles kohas Lohwifica, nagu ta loojub, aga et ühiskondlik elu käib kella järgi ja see kell on ikkagi see, mida siis inimesed kokku lepivad. Käib mingisugune vaidlus ka selle nii-öelda suve- ja talveaja ümber, kas meil selle kohta oleks ka midagi kosta? Noh, jah, suveaeg võeti alguses kasutusele esimese maailmasõja ajal Saksamaal ja sa kasutati vahetaval isegi topelt suveaega. Eesmärk on siis muidugi mis täna kõigile hästi teada. Et hoida kokku mitmesuguseid ressursse, näiteks elektrienergia. Ja kui on asjalood nii, et inimesel lihtsalt kasutad ära valge paremini valget aega, et hommikused tunnid näiteks on kohe valged kohe hommikul ei pea kulutama nii palju elektrit. Et siis lihtsam on nihutada kella, kui üritada kõikides asutustes tööaega muuta. See idee levis küllaltki kiiresti. Ja kui mul õigesti meeles, siis vist 98. aasta 13. veebruariluubis vangi on mul selle kohta pikk artikkel suve- või talveaja kohta ilmunud. Kes tahab, võib järgnevalt järgi vaadata, on päris päris täpsed numbrid, kellaajad, kunas, kunas ja kuupäeva, et kuidas ja mismoodi siin Eestis need aeg on lükatud edasi ja tagasi. Ja mismoodi ka siis suveaeg pealetungis. Ja hiljem oli siis niiviisi, et Venemaal Nõukogude Venemaal leiti, et see kellalükkamine ebamugav. Talvel ei anna see aeg kuigi palju efekti, sest nagunii on see päev nii lühike, et nagunii tuleb seal elektrit kulutada. Aga suvel annab efekti, et aga et elu oleks lihtsam, siis otsustati suve kehtestada aasta ringi ja see nimetati dekreedi ajaks. Ja nii juhtus siis kolmekümnendatel aastatel Nõukogude liidus hakkas kehtima dekreedi aeg ja samal ajal siis mujal maailmas kasutad ikka seda talve ja suveaega ja siis nii-öelda stagnatsiooniajastu lõbusati avastati, meil oli siis majandusraskused Nõukogude liidus olid siis tulemas nii-öelda suured olid juba käes isegi. Ja et kuidas siis nii, et läänes olemas suve ja talve meil ei ole. Kiire kehtestati uuesti suve ja talve mustades ära siis et 30.-te aastatel juba kord oli suveaeg kehtestatud ja nii juhtus siis vahepeal selline kurioosum, et meil oli siin sisuliselt Eestis ka kasutusel ju paar aastat topelt suveaeg kus see kellaaeg, et keskpäev saabus suvel juba mitte kell üks, vaid kell kaks, nii-öelda minutitega ja nii see kemplemine käis ja suve- ja talveaja kasutamine muidugi on ikkagi siiani levinud. Aga aina rohkem on kuulda hääli, mis juhivad tähelepanu sellele, et et kas nii-ütelda kilovatt-tundides saadav võit, mida saab kroonideks dollarites ümber arvutada, et kas sa ikkagi kompenseerib seda närvikulu, mis on seoses selle kellaajalükkamisega. Inimesed lähevad stressi, kes on hommikuti kevadel pidanud lapsi näiteks kooli hakkama tund aega varem üles ajama või ütleme, inimestes loomadega tegelevad. Et see on tegelikult teisipidi tõenäoliselt märksa kahjulikum, kuigi selles otseselt kohe nii-öelda kätte maksta, rahas mõõta, mõõta ei saa ja, ja teine asi muidugi, mis on, need on näiteks Eesti laiuskraadil on see päev ikka nii pikk, et Itaalias võib asjast aru saada, et kus päike kukub mõtesti alla pange on kohe pimed, need neetud, kui suveläheb ikka tund aega hiljem pimedaks on õhtul ikkagi palju kauem võimalik õhtuse üritusi teha siis Eestis suvel see küll mingit efekti ei anna. Et selles mõttes on Eestisse suveaeg ikka päris mitmeti mõttetu. Ainukene aeg, kus tast võiks kasu olla ja kus ma isegi olen tänanud teda suveaegade olemasolu eest, on kevadel siis kui just aprillis ja kui see suveaeg on värskelt kehtestatud ja äkin tund aega kauem valge ja ja saab nii-öelda valgega kuskile sõita veel. Aga see jääb meil Eestis küllaltki lühikeseks, see periood. Ja nüüd vastu võetud seadus suveaja nii-öelda lõpetamised Eestis on tekitanud nüüd ootamatult mitmesuguseid proteste isikute poolt, kes arvutavad siin turistidega seotud probleeme ja nii edasi. Aga minu arust peaksin esitamegi selliseid küsimus, et kelle jaoks ikkagi Eesti vabariik on, kas see on ikkagi normaalse Eesti vabariigi kodanikku või reisibüroode jaoks? Ma arvan, et see on ikkagi Eesti vabariigi kodaniku jaoks eelkõige eks, normaalne Eesti vabariigi kodanik siiski peaks tahtma elada ühesuguse kellaaja järgi ja mitte seda sinna-tänna lükata ja ma arvan, et turismifirmade probleemid on nende endi asi. Ja kui turistidel rännates nagunii ühest maalt teise, ühelt maalt teise tuleks seda kella lükata, siis nad võivad ka sellega siiski ära harjuda, et lükata kella. Ja kõik need probleemid, mis sellega seoses tekivad, need on siin puhutud üles võimendatud jahmatavad tööd kaasas, on selge, vaeva tuleb näha ja seda ei taheta, muidugi oleks meeldivam, et nendel oleks elu lihtsam, kui käia kogu maailma ühte rada. Teine variant on see, et see, mis on praegu kehtestatud, et asi on ikkagi, on lähtuda ikkagi Eesti vabariigi keskmisest kodanikust, kes ei käi iga päev välismaa vahet. Ja siis lihtsalt firmad peavad natuke vaeva nägema, jah, nad peavad olema tähelepanelikud, nad ei tohi eksida, neil on tekkinud ja need on eksimisvõimalus. Ja no kes see siis tahab endale lisatööd ja selles mõttes on natukene halb nüüd, et inimesed, kes on rahul selle aja paika jätmisega, need ei tee eriti lärmi ja lärmavad just need turismifirmad ja muud sellised asutused võiks siiski oma probleemidega ise hakkama saada ka mitte nende samade laste arvel, kes hommikul peab tund aega varem ajama või mõned muud taolised asjad. Ja muidugi, mida oleks võinud ehk arutada, et individuaalse väga räägitud. Nii sellel ajal, kui see vaidlus veel käis ja seadus on vastu võetud oleks olnud võib-olla sedasama dekreedi ajalaadsest aja kehtestamisest nagu aeg paika jätta. Et siis oleks võinud ju ka paika, jätan jälle dekreediajana siis otsa suveaeg sinna-tänna või, või ka tund aega suve aasta ringi, et siis oleks kõik need, need suveaja nii-öelda eelised käes olnud. Täpselt see, mida tegelikult Venemaal tihti. Aga ilmselt see on poliitilistel põhjustel mõelda, kuna seda oli just Venemaal tehtud ja see oleks meie kella viinud just jäävalt jälle vene kellaaega kokku ja nii edasi, et et ilmselt selle tõttu see, see variant jäi nagu arutelust välja. Kuigi peab ütlema, et võib-olla see mõnede seisuga kauniš mõistlik. Aga kui rääkida nüüd vanemate inimestega nii edasi, nad räägivad looduse kellast, ma siin vaatan, külarahvas ikka ütlevad, elu käib nii-öelda looduse kella järgi ja meil on hea meel, kui päris kellaaeg sellega kokku langeb. Nii et ma arvan siiski, et see nutt, et need Eesti vabariik teistest kõigist erineb selle kellaaja poolest et see ei ole millegagi nii väga põhjendatud, pigem võib lootad, et maailmas kui mujal kuulda oleva mõistuslike hääli ja selline kellaga mängimine ära lõpetatakse. Sellepärast et see tegelikult siiski enam põhjustab rohkem pahandust, kui tast kasu on. Ja muidugi, kui siis selgub, praegu eksin ja teda pahandust nüüd nii hirmus palju peaks tulema sellest umbes nii, et Eestis ja sellepärast lausa Euroopa Liitu tropid Euroopa liitu vastuvõtmise pärast uuesti minna tagasi, siis ma ütlen, et lihtsalt see sarnaneb olukorraga, mis oli Eesti minekuga Nõukogude Liitu. Et võib-olla mõnes asjas meie siiski võiksime ka oma seisukohale jääda ja pole välistatud, ma veel kord kordan, et võib-olla ka me oleme lihtsalt üks nendest teed rajades trikkidest lõbuks võiks mõistuse hääliku mujalgi pärale jõudma. Mis maksab ikkagi rohkem, kas mõni kroon kokkuhoidu või, või inimeste? Räägime ajast stuudios astrofüüsik ja filosoof Enn Kasak ja nüüd teema maailmaaeg, mis see siis on? Noh, ütleme nii, et rääkides vööndiajast rääkides kohalikust ajast me saame hästi hakkama kohalikus kontekstis. Aga no võtame kasvõi astronoomilise tabelid või, või mõne muu. Või ütleme, rahvusvahelised lennuliinid või kohe tekib küsimus, et millisest ajast siis jutt käib. Ja sellepärast on kasulik omada mingit universaalset vahetusraha, mingit universaalset mõõdupuud ja selles saadi aru juba vööndi aegade väljamõtlemise perioodil ja sellepärast lepiti kokku, et on olemas selline universaalne aeg või siis ka kutsutakse seda kriinitsi ajaks. Et see on siis nullmeridiaani keskmine kohalik aeg. Ja see on ka siis kasutusel maailmaajana ja alati, kui on tegemist siis mingisuguste kellaaegadega, mida ei ole kommenteeritud, siis tuleb neid käsitleda kui siis maailma ja kellaaega. Muidugi, kui me räägime kohalikus kontekstis, on asi teine iseenesestki mõista ja hakkame siin märki, mõistis seda kohalikult. No see on nüüd oluline siis, kui vaadatakse näiteks mitmesuguste astronoomiliste sündmuste seal, olgu ta siis noorkuu või sama kevade või suve saabumine. No näiteks üks huvitav probleem, mis sellega seoses tuleb, on ju seotud nendesamade lihavõttepühadega. Ja, ja seal on ka ju küsimus, et noh, et kui me tahame näiteks leida, et millal on siis nii-ütelda, esimene. Pööripäeva järgne täiskuu ja kas see langeb pühapäeval? Ei, mitte, mis on selle liikuvate pühade juures väga tähtis siis see nii-öelda liikuvate pühadealgoritmi juures, millal siis me kokku lepime, kuna ülestõusmispühad tulevad, siis seal tekib keeruline probleem, et siis kui see täis, kui see langeb pühapäevale, siis meil tuleb pühi nädal aega edasi lükata. Ja võib ju juhtuda väga kergesti, et et kui me seda vööndiaega ei arvesta, et näiteks Inglismaal on veel pühapäev kell 23 õhtul, aga meil on juba esmaspäev, seal, kui täiskuu saabumise hetk on kell kell üks öösel ja taoliste segaduste vältimiseks, siis võetakse aluseks ikkagi see maailm aeg. Aga nüüd see maailma aeg ise ka. Ega siis? Avastati ju 20. sajandil, et maakera ei pöörle ühtlaselt, kui vanasti oli lugu selge, et kõige täpsem kell on ikka maakera ise stepis oma täispöörde ümber telje 23 tunni ja 56 minuti ja mõne mõne sekundiga. See vist on kõigil teada, et et 24 tundi, Me saame täis siis, kui me arvestame päikest. Ühesõnaga ülejäänud neli minutit me ajame taga päikest, elu käib ju päikese järgi. Vaata kui maakera üks täispööre. See 23 tundi 56 minutit ja, ja veel mõned sekundid. Kui avastati, et see on ebaühtlane, tekkis probleem, et aga mis siis nüüd saab ajast kuidas me siis seda aega peame rehkendama. Kusjuures ebaühtluse mõõtmisega on jõutud juba sellisele tasemele, et noh, ütleme seal on nii palju erinevaid põhjusi, miks, miks pöörlemine on ebaühtlane. No need erinevust muidugi väga väikesed, näiteks suudetakse tänapäeval isegi märgata seda pöörlemise ebaühtlast, mis tuleb sellest, et näiteks taigas Siberi taigas üldse põhjapoolkeral ka Ameerika poole peal. Kui puude lehed langevad puu otsast alla, siis selle tõttu paikneb osa massi ju maakerale lähemale, sellega muutub maakera pöörlemine, pulss ja sellega muutub ka pöörlemiskiirus. Ja kevadel jälle, kui kasvavad lehed puu otsa tagasi, siis puude mass puude ladvas jälle kasvab ja selle tõttu järjekordselt siis maakera pöörlemine natukene aeglustab. Muidugi taolisi efekte ollakse võimelised tänapäeval mõõtma muidugi täpsete kellade abil, mis ei ole enam astronoomilised, vaid põhinevad juba hoopiski aatomisisestel protsessidel. Ja tekkis siis küsimus, et milline aeg kasutusele võtta ja võeti siis kasutusele ühtlaselt kulgev astronoomiline aeg mida nimetati effemeriidi ajaks. Ja hiljem, kui siis tulid täpselt kellad Pöörlemise avastamise ajal olid ka täpselt kellad, aga ütleme, kui täpselt kellad said standard kelladeks aatomikellad nii-ütelda või kvantkellades aatomisiseste protsesside kellad hakkavad plagusest rääkima võib-olla mõni teinekord, millele need üldse põhinevad ja kuidas nad töötavad, kohutavalt täpsed. Siis praegu on selline olukord, et siis seda aega siis kohandatakse selle universaalajaga. Nimelt jälgitakse sissid, millal täpne kell läheb sellest nii-öelda astronoomilisest kellast rohkem lahku kui pool sekundit. Vot siis lisatakse sellele mujale üks sekund aeg-ajalt ikka mõne aastaga ta jälle kuulda, et see toimub ka tavalised aastavahetuse paiku, kui, et oot, et kellaajale pannakse seal üks sekund juurde või võetakse maha, siis tahetakse siiski, et see ütleme pantkellade poolt täpselt hoitav standardaeg, et ta siiski vähemalt poole sekundi täpsusega langeks, kukuvad sedasama universaalse ajaga või kriinitsi maailma ajak, kes seda kellan nõrgutab, seal naudib kui aus olla, siis meil täpselt seda ei oska, selle firma nimetus praegu, nii äkki nii-öelda selleks on spetsiaalne ajateenistus, sest see on, see on omaette väga täpne ja selge süsteem seal bürokraatlikult väga täpselt paika pandud. Kuidas, mis osutus sõrmused hetkel ei oska öelda, mis selle, mis selle nimi on. Aga see on väga-väga korralikult rahvusvaheliselt paika pandud. Kas meil on veel mingeid ajaloolisi näiteid kuskilt tuua, oleme me selle läbi kamminud? No praegu me ajaloost ei olnud veel üldse rääkida, minu arust me rääkisime ainult puhtalt ajast, kellaajast, sellisest ja võib-olla see jutt läks isegi natukene igavaks. Aga midagi ei ole teha. See on see põhjus, mille pärast üldse tõsised vaidlused tekivadki, et inimesed ei viitsi lõpuni mõelda. Mingit probleemi, probleem, kerkimine, tunne, ahah, ma sain aru, kohe minnakse lahingusse selle asemele, et süüvida. Aga mida ajaloost rääkida, siis võib-olla on kasulik mõelda selle peale, et kuidas üldse Te kellaaega siis mõõdeti. Me jõudsime mainida ainult, et vanasti oli kasutusel nii-öelda ainult, et hommik lõuna ja õhtu ja et esimene kellad loomulikud olid ikkagi päikesekellad. Ja meetodid, mida selleks kasutati. Väga lihtsalt, isegi olen lapsena karjas, käisime mingit kella loomulikult ei olnud ja kellaaega ma mõõtsin sammudega oma varju pikkust, teadsin, millal on õige aeg mööda loomad ära ajada ja muud muud muud võimalust ei olnudki. Ja see süsteem toimis kaunis hästi. Seal tuli ka arvestada. No suve algus ja suve lõpus oli see erinevad sammud erinevad ja seda meetodit on läbi aegade kasutatud. Ja selle puhul siis ehitati ka spetsiaalselt kõrged nobelistid näiteks idamaades, kus siis selle varju liikumise järgi sai siis kellaaega määrata. Ja hiljem siis kreeklased tulid idee peale, et teha sinna samba tippu väike auk. Küsimus on selles, et kui kurgisambaga on tegemist kõrgemas hammas, seda kergem on märgata seal varju liikumist. Aga kes on tähele pannud, et need varjud lähevad väga uduseks? Valguskiired natukene painduvad, päike ise on väga suurte mõõtmetega ja tulemus on see, et, et seal varju terav piirjoon kaob ära ja siis on väga kasulik on teha sinna obeliski tippu pisike auk kus siis tekib tegelikult, mis töötab mõnes mõttes sellise optilise süsteemi, nad tehakse, ma väga täpne ja selge päikese kujutis, selline hele laik. Ja vot selle asukoht on küll väga hea kerge määrata. Ja muidugi siis kasutati ka kaasas kandma David päikse Kelly, kus on siis selline heledes, kujutage ette, et on selline puust väikene toigas nelja erineva küljega erineva aasta aia jaoks tõstad selle siis nii-öelda otsapidi üles ja siis külje peale augud, kuhu siis vastavalt torkad vastavalt kuule, mingisuguse pulga ja vaata, kuidas selle vari langeb ja nii saab siis päikese kaasaskantav päikesekell ja mis toimib siis vastavalt aastaajale ja toimib siis ka võib-olla isegi vastavalt, kuuled, sa saab selle järgi kaunis täpselt, aga ega ta nii täpselt kui päike seda üldse võimaldab. Aga see kõik on väga kena, aga mida öösel teha? Ja kui pilves taevas ja kui ka pilves on ja täitsa õige lõuna pool paistab, et sa kumbki ei ole väga suur probleem pikalt ikka pilves ja ja jõgi lepad ja, ja see on ka selline asi, et ega see öö. Seal noh, ütleme tavaliselt maaelu öösel ju ei toimi. See probleem tekkis ikka kui linnaelu aktiveerus ja seal on teatavasti see ööelu olemas ja tuleks aegagi mõõta väga mitmete asjade juures. Ja siis selle öö määratleme ise juba on omaette probleem, näiteks niites araabiamaades on selline kokkulepe, et saabub siis, kui inimene ei saa vahet teha enam musta ja valge niidi vahel. Vaat siis on siis on nii-öelda päev lõppenud. Aga küsimus, et millal üldse päev algab, millal lõpeb, sest olime küll esimeses eelmises saates juttu, aga et väga paljud rahvad arvestasid ööpäeva algust päikeseloojangu. Aga nüüd on juhtunud, mõni terav silm näeb seda. Tükk aega kauem lõuna mas, ei ole väga suur probleem, aga nii kui me põhja poole läheme ütleme, valge sõeluda ja, ja öelda, et ei jaga, ei olegi saabunud järgmine päev, ma ei peagi võlga näiteks ära maksma või midagi sellist. Olgu peale, aga siis kui seda aega seal mõõta, siis selleks leiutati väga mitmesuguseid kavalaid süsteeme. No üks variant oli see, et vehitati, vesikellad kutsuti Sisvee varrasteks, võitleks hüdradeks neid. Et kui siis vaadata, kuidas vesi voolab mingisugusest anumast välja, seal kriipsud peale märgitud muidugi teistegi väga huvitavaid ja väga keerulisi Vesikelli, mis iga päev näitasid kellaaega erinevalt, sest tol ajal oli ju seegi süsteemid, kui jagad päev 12-ks tunniks, siis tunni pikkused muutusid, inimestel on umbes täiesti loomulik, et suvel on rohkem tööd teha, siis on see 12 tundi iga tund pikem ja, ja öö on kaks tunnil, vähemalt talvel vastupidi, tööd vähem, et sa tunnid ka lühemad. Et jälle see ühepikkuste tundide süsteem tuli ka koos mehaaniliste kelladega ja vot siis olid sellised vesikellad olemas, mis võtsid arvesse seda pikkuse, tunni pikkuse muutumist ja, ja see oli küllaltki peentehnoloogi, olid küünal, kellade küünal pandi põlema ja oli näha, kui, kui pikalt siis parasjagu oli küünal ära põlenud, mingi kriipsu, neid võis teada, kui palju aega on mööda läinud ja tehti siis nii see deta lõhnastati erinevalt, et iga tundis, lõhnas vastav, kuidas küünal põles siis hoopis teistmoodi. Ja võis olla ka siis üks meetod, mida kasutati kloostrites oli kellaaeg, palvesõnade järgi oli teada, kui palju aega kulub mingite palvete või tekstide lugemiseks. Ja siis selle järgi võis hinnata Ta nii-öelda kui palju aega millestki parasjagu mööda läinud. See on väga-väga erinevaid võimalusi, on, aga need ei olnud ükski võib-olla nii täpsed, et kõige täpsem sellised seda tüüpi kelladest selle surutud liiva kyll. Seepärast olid liivakellad ikkagi tihti kasutusel pikka aega ja näiteks meresõidulinad lausa asendamatud vesi, kellalaev laev loksub, sinna-tänna liivakell on kõik meie suhtes ka kaunist tundetu ja neid kasutati merel ka ikka väga kaua aega, enne kui kus täppiskolonomeetrit tulid. Nad pidid olema väga suured, siis ei saanud ka, need ongi, ega siis me oleme harjunud sellega, et on mingid viie minuti või munakeedukellad, aga aga need olid tõepoolest suuremad ja siis oli välja kujunenud kohe süsteem, et kui kella keerati, siis nii-öelda taoti klaasi. Et siis ta oli teada, et kellal ümber pööratud ja mingisugune aeg on mööda läinud öisel ajal. Nii et see erineva suurusega liivakellad on ise mõista väga suured, oi kui sellised, mis ikkagi palju tunde kulus, enne kui, kui ümber pöörata, selleks muidugi oli eraldi küsimusele, kust seda väga head liiva võtta. No, ja kui mehaanilised kellad tulid, siis nende mehaanilistel kelladel oli ka alguses, nii et ega Nad ei olnud alguses kuigi täpsed põhimõte oli hoopis teine mitte see, millega siis hiljem nii-öelda kell 18 19 sajand oldi harjutud sellele nii-öelda viipur kellad, et oli siis kella nii-öelda pomm, kujuta ette, ette, suures tornis ähvardab alla kukkuda, vedades enda järel siis osutit ja seda allakukkumist takistab siis suur hammasratas selleks, et see pomm saaks alla kukkuda, selleks peab see hammasratas liikuma, aga hammasratast saaks liikuda, seal on siis suur viipur peal selline ning meil on hästi raske vasakule ja paremale pöörata. Ja selle kangi pööramine vasakule, paremale iga kord kuseks, pööre toimuks, laseb hammasratas ühe hamba läbi ja vot nii, sellisel põhimõttel siis see kell töötas ja nad olid enam-vähem kasutamiskõlblik, nad olid väga suured, sellepärast olidki kellad alguses üsna suurtes tornides, muidugi kasutati esialgu ainult tunniosutit, minuti suhetest polnud juttugi. Ja mis, mis ka võib-olla veel tähtis, et alguses kui selge ka kumapidise kellustega käima, nii et juhtus oli ka kohti, kus kus need kellaosutid käisid hoopis hoopis teisipidi. Ja hiljem siis seal oli veel eluhulk keerulisi süsteeme, et kui ühtlased tunnid võeti kasutusele, aga ikkagi päeva öötundide vahel taheti vahet teha, siis Saksamaal oli ju olemas siis eraldi loend talu, et näiteks suvel oli Hamburgis 16 päeva tundi ja, ja ainult kaheksa öötundi tund ühepikkused olema, päev läks pikemaks, siis loeti niiviisi neid. Ja siis samal ajal siis talvel jälle vastupidi. Aga need kellad ei olnud ka kuigi täpsed ja selles mõttes pendelkella avastamine. Vaat see on, see oli nüüd ikka tõsine samm edasi. Ja et kui ikkagi juba pendelkellad tulid, siis sest et pendli liikumine ikkagi täpselt sõltub ikkagi ainult pendli pikkusest. Muidugi gravitatsiooni või ütleme, laskus kiirendusest, mis ta parasjagu siis seal mingi koha peal ühes kohas väga täpselt sõltub pendli pikkusest ja need probleemid, mis tulevad pendelkellaga, need on juba hoopis teist järku, seal on küsimus selles, et, et kuumaga venib endale natuke välja ja külmaga tõmbub kokku ja nii edasi, aga, aga need vead on juba juba hoopis teisiti, kui siin ei ole juttu enam sellest, et veerand tundi sinna-tänna asi nahka läheks. Võib ütelda täpsest nii-öelda tsiviilkellaajast saame rääkida ikkagi sellest hetkest, kui pendelkellad leiutati. Vot see on küll üks teema, nüüd, mis täpsete kellade juttu küll, et see küll tänases saates ära ei mahu, see on juba hoopis pikem teema. Jah, sest kell näitab seda, et aeg hakkab ümber saama. Täna oli stuudios astrofüüsik filosoof Enn Kasak. Teda kuulas, küsis maris Johannes kuulmiseni.
