Tere õhtust, lambakasvatajad on hädas üha sagenevate hundirünnakutega. Samal ajal lõi kohus pretsedendi, millega keelas hundijahi  vähemalt detsembrikuu alguseni. Miks Eesti rahvusloom on karjakasvatajad  ja loomakaitsjad omavahel kapitaalselt tülli ajanud,  arutame kohe. Kuidas teha nii, et hundid oleks söönud ja lambad terved? Sellele küsimusele otsivad tänases saates vastust. Tiit Maran, sooloog ja riigikogu liige. Eleri Lopp, MTÜ Eesti suurkiskjad eestvedaja. Mirjam Pikkmets, Eesti lamba ja kitsekasvatajate Liidu tegevjuht. Rainer Vakra keskkonnaameti peadirektor Ja meie arutelule lisavad enda vaate jahimees Peeter Hussar  ja loodusfilmide tegija Joosep Matjus. Aga kõigepealt vaatame ära loo Lääne-Virumaalt Oruküla talust,  kus hundid on sel aastal käinud Karja rapimas lausa kaks korda. Hoiatame, et järgnevas loos on häirivaid kaadreid. Tema eest tuleb pidevalt hoolitseda, ta on sinu enda käte  all üles kasvanud, ta on nunnutatud, kallistatud  ja igal hommikul pai tehtud. Ja siis, kui sa järsku avastada, et ta on lihtsalt puruks  kistud kuskil karjamaa peal, siis see vaatepilk ei ole eriti ilus. Vähem kui kaks nädalat tagasi, 14. novembril algas hommik  Lääne-Virumaal asuva oruküla lambakasvatuse omanike Priit  Jõesalu ja Evelin Niinepuu jaoks halvaendelised. Meile tuli hommikul telefonikõne, et teie karjamaal toimub  midagi imelikku. Et tõenäoliselt on käinud hundid Ja siis sõitsin kohe karjamaale ja, ja pilt oligi käes,  et olid hundid käinud. Võtsime kaks laipa, mis jäid kohe esialgu silma. Ja siis hiljem, kui sai loomad kokku aetud  siis saime aru, et tegelikult on kahjud olnud oluliselt suuremad,  kui need kaks maha martud lammast. Mitu laipa vedeles? Põllul verised lambad olid ja, ja, ja, ja  ka mõned lambad olid ojas aetud nagu, et  kes olid sinna juba ära tapetud ja üks lammas oli täiesti  lõhki kistud, aga ta veel vaevu veel elas. See tuli autoneerida. See polnud esimene kord lambafarmi 11 aastases ajaloos,  mil põllul avanes kohutav vaatepilt. Tegemist polnud isegi mitte esimese korraga sel aastal. Susid rüüstasid karja ka kuu varem. Kui hundirünnak on toimunud, siis on esimene pilt karjamaal  on see, et mingid lambad on kuskilt teistest eraldi,  see on juba ohumärk, et midagi on toimunud,  et tavaliselt lambad ikka enamjaolt hoiavad ühte punti  või no üksteise ligidale vähemalt. Ja siis, kui hakkad ligemalt vaatama, siis on põhjused näha,  mis on, miks ta eraldi on, et kas ta on tapetud  või on ta veel vaagub hinge, et lõhki rebituna või,  või, või on kuskil kraavis täitsa tagurpidi,  et seda nagu oleneb igast kord. Erinev, nagu orukülas on praegu. Ligikaudu 300 lammast, kõrghooajal aga 800. Sel aastal on susi murdnud neist umbes 20. Sarnaselt on hundid hävitanud ligi kümnendiku põhikarjast. Kõigil viimastel aastatel. Sa oled näinud ikkagi väga palju vaeva, et sellised loomad  saada ja, ja, ja nüüd on nad lihtsalt maha tapetud  või sa pead nad veel ise lõpuni tapma nii-öelda,  et kuna kuna teda pole mõtet enam või noh,  ei saa ravida, seda enam, et on nii katki,  et ega see on ikka väga vastik tunne. Peremehe sõnul oli tänavu selgelt aru saada,  et vanad hundid õpetasid välja noorloomi,  kes veel tappa ei oska ning kisuvad kariloomad lõhki suvaliselt. Kui mõnel lambad läheb õnneks pääseda vaid katkise kasukaga,  siis nahavigastused õmblevad kokku Priit  ja Evelin ise. Nemad on uuesti kokku tagasi õmmeldud, lambad. No peamiselt on vigastused ikkagi hundi hammastega lõhki kistud,  nahk on peamine, see on see, mida me saame nagu kokku õmmelda,  kui ta on juba enamat, kui nahk katki tõmmatud,  siis paraku seda looma enam päästa ei õnnestu. Et, et, et aga need on jah, see, kellel olid nahk puru väga  mitmes kohas või lihased. No mõni väike lihas ei ole hullu, et aga noh,  suures pildis, kui sul on sisikond väljas,  siis seal pole midagi tagasi õmmelda. Sellel väiksel tegelasel oli kokku üle 30 õmbluse. Aga vintske sell, tundub, et paraneb ära ilusti. Et nüüd on juba kuu aega möödas ja suudab vastu võidelda  küll väga hästi, et siin ongi kõik õmbluse kohad,  need et siin siin siin, siit jalg alalt on väga palju katki  ka siin on veel õmblused, siis oli tal siin esiala taga  õmblused veel mõlemil. Et ta oli ikka nagu täiesti räbalates põõsa all pikali. Aga näed, saime, saime jalule tagasi. Õnne. Riik maksab susi laamendamise järel talunikele  kompensatsiooni lamba pealt iga järgmise korraga aasta  jooksul kompensatsiooni väheneb, kui orukülla,  tuleks kriimsilm ka neljas kord sel aastal  ning tapaks isegi terve karja. Siis jääks kogu kahju taluniku enda kanda. Pererahva jaoks on hetkel kõige suuremaks mureks sissetuleku kaotus,  mis tuleb sündimata jäänud talledest. Et üks utt peaks tooma oma elu jooksul vähemalt 10 talle,  et ja kui hunt juba esimese paaritusaeg maha murrab,  siis, siis mul jääb ka see 10 talle nagu saamata. Ja kui keskkonnaamet ka midagi kompenseerib,  siis ta kompenseerib ainult selle looma,  mis on konkreetselt maha murtud, mitte saamata jäänud loomi. See on väga nukker seis lambakasvataja jaoks eriti kui  vaadata viimast aastat, kus tegelikult meil oli väga pikalt soe. Meil oli väga palju karjamaid, mis oli tühjaks söömata. Oleksime võinud veel pikalt oma loomi väljas hoida,  aga me ei saanud seda teha just nimelt huntide pärast. Huntide hirm oli nii suur, me pidime lambad tuppa ära tooma. Kusjuures karjamaad on Evelin ja Priit turvanud täpselt  nii nagu peab ning kariloomi kaitsevad ka kolm koera. Kõik aiad on meil tehtud nii nagu justkui keskkonnaamet on  soovitanud kiskjatõrjeks viis nööriliini meeter 20 kõrge  vool on sees. Et justkui nagu oleme oma arust küll teinud väga palju,  et, et ei saaks need hundid sinna sisse. Ma kujutan ette, et sinna on läinud ka päris palju raha. Siin on väga palju raha läinud ja ma arvan,  et selle hooajal on circa 18 1000 eest läinud juba puhtalt  aedade ehitamiseks. Ometigi leiavad hundid selle koha, kuidas kas  siis üle aia tulla, aia läbi kaevata või üle hüpata  või nad leiavad selle võimaluse. See viimane rünnak ongi, mis toimus, oli täiesti uues aias  ja noh, täiesti nõutu tunne tekib, et kus nad sinna sisse  nagu said, et te ei leia seda kohta ka, kus nad on sinna  sisse pääsenud, et noh, et justkui ongi,  et oledki teinud kõik, et no mida ma siis veel pean tegema? Oruküla talu pole loomulikult ainus paik,  kus hundid karja rappimas on käinud. Ka teised Virumaa loomakasvatajad on susirünnakutega hädas. Ainuüksi ametlikud andmed näitavad, et hundid tapsid  eelmisel aastal 1411 lammast, mis on teadaolevalt kõigi  aegade suurim arv. Huntide populatsioon on Eestis viimaste aastatega väga-väga  palju tõusnud, et neid on oluliselt rohkem,  kui neid oli varasemalt. Nende nende rünnakud on tihedamad sellepärast et hunte on rohkem. Räägitud on ka kohaliku jahimehega, ent novembri algusest  kuni esialgu neljanda detsembrini kestev MTÜ Eesti  suurkiskja poolt taotletud hundijahi keeld ei lase midagi  ette võtta. See on väga vastakaid tundeid tekitav, et ma saan aru,  et loodust on vaja kaitsta, aga aga, aga vaielda se  mingisuguse metoodika üle ja mingisugust numbrite üle,  aga, aga arve tuleb meie postkasti ikkagi,  et meie peame selle jama kinni maksma. Antud hetkel saab väga tugevalt kahjustada ainult  loomakasvataja ja see tähendab seda, et et see vaene loomakasvataja,  kes on niigi raskustes, peab kogu selle selle kiskja kahju  nende huntide ülalpidamisku. Järgmine aasta on asi veel hullem, et kui me see aasta ei  saa neid lasta, siis järgmine aasta on veel rohkem neid,  me oleme veel suuremas probleemis, et tee neid aeda palju,  tahad nagu. Priidu sõnul on lammaste arvukus Eestis viimastel aastatel  langenud ning sellel on mitmeid põhjuseid. Üks peamisi on huntide tapatööd, mis karjakasvatajaid  majanduslikult ja vaimselt ruineerivad. Kui ikkagi see on niisugune veretöö on taga,  nüüd siis võtab küll nagu, et kaua ma nagu jaksan või,  või kaua ma nendega siis kõigega siin võitlema pean,  nagu et et, et teeks rahulikult oma asja,  aga ei saa, et pead siukeste jamadega tegelema. Eleri lopp, teie seisate huntide õiguste eest,  kas te mõistate ka lambakasvatajate, näiteks Priidu  ja Evelini muret? Ja kindlasti mõista on ja, ja see ongi küsimus,  et kas me Oskame tahame. Loodusega koos elada siin selles loos kõlas väga palju  erinevaid väiteid, mis ei vasta, mis ei vasta tõele. Et huntide arvukus ei ole Eestis kasvanud märkimisväärselt,  kusjuures hoopis on langenud võrreldes eelmise aastaga  ja kahjustuste arv ei ole ka kasvanud hoopis langenud. Et ja need kahjustused On olnud enam-vähem samasse suunda mis on olnud meil  viimased 10 aastat ja samamoodi oleme kõik need aastad  küttinud hunte ja pole nagu lahendust leidnud läbi  selle küttimise. Ehk siis tuleb küsida, et et kas see küttimine on see õige  lahendus ja õige viis. Et näiteks siin oli küll Lääne-Virumaast juttu,  aga. Viimased neli aastat on kõige rohkem kahjustusi olnud hoopis  Raplamaal ja, ja umbes 40 protsenti isegi mõnel aastal just Raplamaal. Et siis aga Raplamaal on ka jällegi kõige rohkem hunte kütitud. Et me siin Eestis nagu mõtleme nii, et justkui hundid  oleksid väga palju muutunud või meil on kuidagi teistsugused  hundid kui mujal maailmas, siis ei, see ei vasta tõele,  et hunt on hunt ja hunt sööb liha nagu inimene sööb liha. Ja, ja tegelikult on nagu nii palju tõestusi,  teadustöid Ameerikas, Euroopas isegi mõned teadustööd,  mis on 25 aastat nagu pikad, põhjalikud,  mis nagu selgelt ütlevad, et kütet mine,  on lihtsalt lühiajaline. Meede ja, ja see ei too tõhus, tõhusat, sellist lahendust,  et. Et ma, ma kindlasti soovitaksin nagu lambakasvatajatel mõelda,  et kas see küttimine just on nagu see, et,  et nende minuga on ka võtnud ühendust erinevad. Vabandust saaks täpsustada natuke, et mis mõttes  lambakasvatajad peaksid mõtlema, kas küttimine on see meede. Jah, et, et just, et kui lambakasvatajad nõuavad küttimist,  siis kas kas see küttimine on see meede,  mis tegelikult nii-öelda vähendab kahjustusi? Loomulikult, et kui kui pole hunti, siis ei saa olla  ka kahjustust. Kohe räägime sellest edasi, Mirjam Pikkmets,  teie olete lambakasvataja, et kas Evelini  ja Priidu mure on siis üksikjuhtum või see on ikkagi laiem probleem. Kahjuks on see ikka üle-eestiline probleem,  et, et me saame siiamaani iga päev ikkagi neid teateid,  kus ka täna murtakse, eks ju. Lambaid karjamaadel. Et, et see ei ole nagu üksikjuhtum, vaid see ongi olnud meie  viimaste aastate põhiline teema. Ja kahjuks kahjuks me näeme tõesti, et need rünnakud on  ikkagi suurenenud, et Eleri küll ütles, et sellel aastal on  see number väiksem jah, aga lambaid on ka umbes 20000 vähem. Et, et selles suhtes on see üks, üks koht,  millest kinni võtta, et lammaste arv on nii drastiliselt vähenenud,  et mida. Meil on täna 46000 lammast Eestis. Et see on aegade üks madalamaid numbreid. Ja kindlasti, mis on nagu veel hästi oluline siin aspekt,  et et kuna keskkonnaamet või, või siis nii-öelda riik muutis  määrust siis kahjuks väga paljud lambakasvatajad isegi ei  teavita enam sellest murtud loomast. Et, et see ongi nagu ääretult kurb, et meie sektor on täna see,  kes selle hundi lõbu kinni maksab. Te ütlete, et 20000 lammast on sellepärast vähem,  et hundid käivad murdmas. Ei, seal on kindlasti ka muid põhjuseid,  et me ei saa kõike panna hundi nii-öelda hundisüüks,  et lambakasvatus täna üleüldse Eestis ei ole väga tasuv  majandusharu ja need, kes seda teevad, need on ääretult  tublid inimesed, kes teevadki seda puhtast entusiasmist,  ma ütleks, väga paljud teevad seda hobi korras,  et, et need, kes täna oma põhisissetuleku saavad lambakasvatuse,  st neid on ikkagi väga vähe ja lihtsalt et üks asi on see  seaduse pool. Ja üks asi on see hundi pool, et meil on lihtsalt neid asju,  millega me täna võitleme, on väga palju. Mis jäi kõlama siit loost oli ka see, et täidab küll kõiki nõudeid,  ehitada aiad, nii kõrged, kõik nõuetele vastavad,  mis keskkonnaamet ette näeb, aga kasu pole ikka,  et mis siis üldse teha, miks neid nõudeid  siis vaja on? Rainer Vakra. No kõigepealt ma kommenteeriks seda, et keskkonnaameti  eesmärk on leida pidevalt lahendust, leida kuldset keskteed  ja tegelikult see on kokku lepitud suurkiskjate kaitse ohjamiskavas,  mille kõik, kes siin täna saates on, selle tegemisel  osalesid üle 50 inimese, teadlased, lambakasvatajad,  jahimehed, ja lepiti kokku, et huntide arvukus võiks olla 20  kuni 30 pesakonda ja mulle meeldivad numbrid,  mulle meeldib teadus ja kui me vaatame seda aegrida,  meil on võimalik jälgida 20 aastat on Eestis üle 20 aastane  Eestis hunti kütitud siis me näeme väga hästi,  et hundi küttimise ja kahju nii-öelda kõrghetked käivad  täpselt paralleelselt, ehk nii nagu siin on  ka juttu olnud, täna hundil läheb väga hästi. Kui kava on 20 kuni 30 hunt, siis eelmine aasta tõepoolest  seire näitas, et oli pesakonda oli 39 pesakonda. Siis eelmisel aastal olid ka küttimismahud kõrgemad kui  üle-eelmisel ja üle-eelmisel aastal ja olid  ka kahjud kõrgemad, sellel aastal juba langeb. Ma loen veel kord, et just, et tõestatakse,  et 2000 2011 oli saa mudel ehk siis läbi mõistliku küttimise  me tegelikult tänu sellele me olemegi sellises seisus,  kus me täna oleme, et me saame öelda, et,  et tegelikult me oleme Eestis õigeid otsuseid looduskaitses teinud. Me oleme läbi mõtestatud, analüüsinud numbreid  ja kui vajadusel ka siis küttinud Ma loen selle statistika nüüd ikkagi ette,  et. Võrdleme korra huntide murtud lammaste arvukust viimasel  viiel aastal. Kõige vähem murti lambaid 2021. aastal 496  ning toona oli ka huntide arv kõige madalam  ehk umbes 250. Samas enim lambaid tapsid hundid 2023. aastal  ehk 1411 ning toona oli ka huntide arvukus kõrgeim  ehk umbes 350. On oluline lisada, et see on ligikaudne huntide arv. Tiit Maran selgitama natuke korra lahti,  et miks hunt üldse tuleb maja juurde ja hakkab lambaid murdma. No tegelikult ongi niimoodi, et ma seda juttu kuulen,  siis me vaatame kogu aeg nagu hunti nagu eraldiseisvast keskkonnast,  aga hunt ju on seotud väga ar paljude erinevate suhetega  ülejäänud keskkonnaga, näiteks saakloomadega. Ja jätsin huvi pärast ka pilgu just et kuidas on nüüd  siis hundi põhisaaklooma, metskitse arvu hukkus muutunud ajas,  see on päris huvitav vaadata, kui oli seal 2010 11 12 olid  hästi räiged talvel metskitsearukas meeletult alla,  siis ta hakkas vaikselt vaikselt vaikselt vaikselt vaikselt  üles tulema. Kuni siis seal kuskil 20.-te alguses kukkus ta järsku  täiesti niimoodi nagu püstloodis alla. Ja, ja kui nüüd vaadata seda, et metskitse,  mis on nagu üks põhiline toiduobjekt hundile,  et kui seda ei ole, no siis ta peab ju otsima endale kuskilt  mujalt toitu, eks ju, küsimus on, miks nüüd see metskitse  arvukus alla tuli. Ma ise arvan, et siin on. Ma ei oska leida ühtegi bioloogilise pahjust,  kuidas ta sai nii järsku alla tulla, aga,  ja teine asi, mis sellega nüüd kaasneb ka,  et, et see 39 pluss siis need paar, kes on seal Läti piiri peal,  eks ju, hundipesakonnad, kes tulevad sinna otsa veel,  et miks ta nii suureks üles läks, oli lihtsalt  siis seal, kas 22 aastal vist oli noh, lihtsalt  ebaõnnestunud hundi küttimine, eks ju, et  siis paratamatult see arv läks üles. Ja nüüd kui see hundi arv on üleval, aga toidubaasi tal ju  ei ole, praktiliselt seal metsas metskits arukas on all jah,  ta hakkab seal võtma kobrast ja võtab seal kährikut veel  mingeid muid loomi. Aga sinna juurde tulevad siis paraku kõik need,  et nad proovivad veel kuskil saada, sest noh,  metsas ei ole süüa ja siis ongi need, et nad lähevad vaatama sealt,  kus saavad ja ta on ääretult intelligentne loom,  nii et, et kui ta ikkagi väga tahab, ta läheb läbi  ja võtab sealt selle asja sinna ei ole mitte midagi teha,  et ta saab teha nii, et, et oma oma lihtsalt  selle intelligentse võimekuse Aga aga kui ikkagi me kuuleme, et huntidel läheb hästi Eleri lopp,  miks siis on vaja kohtusse neid kaitsma minna? Ja sest, et see väide, et hunti läheb hästi,  hunte on palju, see ei päde. Et me siin kuulsime, et suurkiskjate kavas on justkui paika  pandud selline number, et mis oleks siis,  et on teadlaste, et poolt paika pandud, et on soodne  tegelikult see ei vasta tõele ja, ja selle kohast nagu. Materjali on ka esitanud needsamad kava,  üks kava koostajatest, et, et selle numbri paikapanemisel  võeti arvesse huvigruppide arvamust. Ja täna ongi tegelikult see küsimus, et kui palju on selles  huntide arvukuses liigikaitset, et kas see number,  mis on paika pandud, on see, mis tagab selle,  et hunt oleks pikaajaliselt soodsas seisundis. Aga teie arvamus võeti ka arvesse, te olete  ka üks huvigrupp. Minu arvamust ei võetud arvesse, selles asi oligi,  et tähendab see protsess, MTÜ Eesti suur osales selles  protsessis ja me tegime oma ettepanekud ja oleks saanud seda  tänast vaidlust ja ka neid mitmeid kohtuvaidlusi vältida,  kui oleks neid arvamusi vastu võetud. Sest tegelikult need numbrid Sisuliselt ei oma mingisugust teaduslikku kaalu. Ma tahtsin küsida korra vahele, Rainer Rainer Vakra mainis  siin 20 30, mis, kas teil on mingisugune arv välja pakkuda,  palju neid pesakondi võiks siis olla? Vaata kuna Eestis ei ole tehtud neid alusuuringuid,  siis, siis me ei saa ka nagu väita seda,  et täna olemasoleva info põhjal olemasoleva olemasoleva info  põhjal on hunt ebasoodsas seisundis ja, ja täna see vaidlus kohtus,  mis on ka juba Euroopa kohtusse jõudnud siis,  siis siis see vaidlus käibki selle üle, et kas riik,  me, me oleme nagu siin juba algust saate saadet alustanud,  aga ma pole kordagi maininud seda, et tegelikult hunt  ja kõik suurkiskjad on nii Eestis kui Euroopas looduskaitse all,  me räägime kaitse all oleva liigi küttimisest,  ehk siis kõik need otsused, mis me teeme,  peavad teenima seda huvi. Et, et, et see kaitseks neid liike. Et see küttimine, see, see, see määr, mis määrati,  kas see kannab seda eesmärki, et kütt neid kaitsta? Tiit Mar. Ma esiteks ei saa nõustuda, et, et need otsustused,  mis on nüüd hundi kohta tehtud, et need on teaduslikult ebaadekvaatselt,  kui ma tean neid inimesi, kes töötab, kes on väga Ma osalisena osaliselt seal selle kava tegemise juures,  ma olen seda protsessi näinud, mis seal sees on,  aga mis on muidugi tõene, et kui me räägime sellisest  sildist nagu soodne seisund, siis sellele sisu leidmine on  ääretult keeruline, sest et see sõltub ju  nii palju välisfaktoritest, mida me sinna arvesse võtame,  et me võime jah, võtta selle, et, et see mingisugune  bioloogiline eda suurus on olemas. Aga nüüd, kui me laseksime selle hundi arukese tõusta,  noh, ütleme 60 pesakonda või 80 pesakonda,  sotsiaalne reaktsioon läheks selliseks ühel hetkel,  et, et midagi ei ole teha toitu ühel hetkel looduses ei jätku,  sinna ei saa midagi teha. Noh, need asjad on omavahel seotud kõik paratamatult. Ja siis tekibki see, et, et ühel hetkel see sotsiaalne  reaktsioon on taoline, et me võiksime öelda,  et see sotsiaalse reatsiooni tõttu, mis tulevad ühel hetkel,  et võtame hundi arvukuse täiesti alla või tapame kõik hundid maha. Me tegelikult saavutame positiivse asemel hoopis negatiivset,  et see on see, see mõistliku kompromissi leidmine ühelt  poolt seda, mis on hunti, on loodusesse tarvis,  aga see inimene saab seal ka juures olla,  et mis see vahemik on ja minu arust see 20 30 pesakonda on  päris täpselt selle ära määratlenud, see on väga mõistlik suhe. Ma ütlen veelkord, et kui me räägime seiremetoodikast,  siis me kasutame Keskkonnaagentuuri andmeid, kus osalevad  nii jahimehed, teadlased, lisaks pidevalt täiustatakse  rajakaamerate parki GPS Bailing ja tegelikult sama  metoodikat kasutatakse nii Soomes, Rootsis,  Norras ja me tegelikult näeme numbris elt,  et täna on eriti eelmise aastal huntide arvukus väga hea  ja teiselt poolt tuleb vaadata ka seda, et et lisaks sellele,  et me räägime toidubaasist, et et pole mõtet rääkida ainult  Eesti vaates siis kui me räägime Eesti hundist,  siis meil on täna heade kolleegidega lätlaste leedukatega  pidev koostöö. Et me tegelikult hundi populatsioonist räägime Baltimaade  populatsioonist ja isegi natukene sealt lõikame Poolat,  ehk siis tegelikult me räägime 1000-st hundist  ja meil käivad uuringud, mis spetsiaalselt näitavad,  kuidas käib DN DNA vahetus, kui tugev on hundi populatsiooni,  et Eesti ei ole eraldiseisev saarek punkt üks  ja teine ikkagi, ma pean fakti parandama,  et kuigi hunt on Euroopa mõistes kaitse all,  siis Eestis hunt ei ole kaitsealune liik. Me oleme puhas Euroopa erisusuba võivad kõik lugeda seadust,  võivad kõik tutvuda Eestis kehtivate õigusaktidega. Hunt on jahitav loom ja seetõttu on aastakümneid Eestis  esimesest novembrist kuni märtsi alguseni hundijaht lubatud olnud. Ja me väga, väga alati vaatame, kuhu me lube anname,  kui palju me anname, et olla selles piirmääras,  kus ühiskonnale tehtavad kahjud nii lambakasvatajatele oleks  mõistlikud ja teiselt poolt, et hundil läheks hästi  ja täna me tegelikult oleme selles väga hästi hakkama saanud. Tõesti viimane aasta nüüd on olnud, õigemini eelmine aasta  on erinevatel põhjustel, nii, mida just Tiit rääkis,  oli hundi arv üpris elt suurem kui kunagi varem. Aga ka juba eelmise aasta küttimismahuga  ja ka kui sellel aastal kohus otsustab suure tähendusega  neljandal detsembril. Ma olen optimist, et jaht läheb edasi, siis me tegelikult näeme,  et aegrida lakmuspaber näitab seda, et me oleme olnud õigel  teel ja me ei pea hakkama siin jalgratast leiutama. Tahtsin kommenteerida seda, et sinu käis hästi siin mitu  korda käis juba läbi, see toidubaas saab otsa. Et tegelikult, kui me vaatame nagu küttimis andmeid,  siis inimene sekkub liiga palju hundisaaklooma nii-öelda vähendamisse,  et kõik need langusaastad, kui on metskitsede arv langenud,  on eelnenud väga kõrged kütted, küttimismäärad ja,  ja inimene ise on ja kus see küttimis, kus see surve tuleb  tegelikult me ohjame hunti, topelt on mahupõhine ohjamine  ja me ohjame teda läbi saaklooma arvu vähendamise,  ehk siis. Aga miks, miks see huvi on, on,  tuleb sellest, et on jahindusnõukogud, kes otsustavad,  siis seal on maaomanikud, kes otsustavad,  kui palju nemad taluvad ja jahimees ei hakka neile vastu vaidlema,  sest nende jahimaa sõltub sellest siis teine asi,  see seire, mida siin mainiti, et et need,  kui me need baas, asjad, seletame lahti,  et siis et selleks, et üldse mingit lahendust leida,  need baas, asjad tuleb nagu ära selgitada,  et, et siin hästi palju on seal keskkonnaamet  ja Kaur toob seda näidet, et, et nad võtavad nii-öelda  eeskuju Skandinaavias, aga siin jäävad mitu asja nagu  seletamata tegelikult võtab väike osa sellest. Ehk siis täna on hästi läbipaistmatu üldse see,  kuidas me huntide arvukust saame, näiteks täna see toimub niimoodi,  et jahimehed saadavad näiteks 5000 4000 pilti rajakaamerast  või mingit vaatlusinfot ja siis kauri ametnik,  sellest peab siis järeldama, mitu pesakonda on,  aga kuidas ta teeb sellest nii-öelda sellest vaatlusinfost  selle pesakonda arvu, see on täiesti tume maa,  seda keegi ei tea, seda ja ta Tartu Ülikooli teadlased seda  ei tea keegi, kelle, kelle vastu huvi on. Pluss kuidas saab sellest, nii-öelda pesakonna arvust saab  nii-öelda huntide arvukus. Ehk siis Eesti kasutab juba 20 aastat sedasama kord,  et 10 ehk ta korrutab selle pesakonda arvu 10-ga ehk siis 29  pesakonda tähendab 290 hunti, aga teaduses  ja mida, nagu näiteks ka seal Skandinaavias tehakse,  tehakse tugevalt geneetilist jäljeloendust,  mida Eestis ei tehta. Nad ei, see ei pruugi see, see, see arv olla iga aasta sama,  see võib olla neli kuni 10, ehk siis on suur vahe,  kas me korrutame selle pesakondade arvu viiega  või 10-ga. Aga sellest me võiks eraldi saate teha. Mirjam Pikkmets, praegu ei saa hunte jahtida. Jahikeeld on kohtu poolt. Mis lambakasvatajad sellest arvavad? Lambakasvatajad on ääretult kurvad, sest noh,  muidugi on selles suhtes ka neid lambakasvatajaid,  kes on ise jahimehed, aga on väga palju neid ka,  kes ei ole, eks ju, jahimehed. Aga me kõik teame, et see tähendab ainult survet järgmisel  aastal sellele, et me peame veel rohkem tegema veel paremaid aedu. Ja täna me tegelikult näeme, et sellest aiast  ka ei piisa, sest nad juba tungivad nagu lauta. Et nad juba murravad ka veiseid, võtavad veist nii-öelda  karjadest seest vasikaid, et selles suhtes,  et me näeme, et see surve meile on palju suurem. Ja noh, praegu kuulates ka seda vaidlust,  mis siin nii-öelda käib siis et meie oleme ju need,  kes selle asja kinni maksavad. Tegelikult ongi siin tundub nagu taustaks ei olegi muud,  kui see, et kes saab seda hunti lugeda ja  kelle kelle taskusse see raha saab. Aga see, et see tuleb kõik nagu lambakasvatajate taskust  ja vaimsest tervisest, siis sellest nagu ei hooli keegi,  et muidugi me oleme kurvad, et, et seda asja ei saa keegi. Või kontrollida, aga meil on ka stuudios inimesed,  kes on jälginud seda arutelu ja ka võib öelda konflikti  veidi kõrvalt. Joosep Matius. Teie teete loodusfilme. Kuidas teie suhtute Eleri lopi initsiatiivi? Ei, väga, väga hästi suhtun ja üldse seda diskussiooni oli  tore kuulata ja põnev, et mulle väga minu arust oli  väga-väga sisukas diskussioon. Kõigil olid omad argumendid. Kui me Alguses vaatame Seitse seda, seda lambakasvatajate video,  onju et siis mul inimlik lt on loomulikult nendest. Lambakasvatajatest ja seda ongi kole vaadata,  sellepärast et tapmine ja murdmine ongi kole,  et kui sa seda naturaalselt näitad, siis see tekitabki hirmu. Aga teie viitate palju aega metsas, kas huntide olukord on  seal kehv? Ma lõpetan veel oma mõtte. Kuna ma filmitegija ja, ja, ja ka tunnen meediat natuke  siis see viis, kuidas seda teemat esitletakse,  on minu jaoks väga ühepoolne ja mulle tihti juba see hundi  ja lambakasvatajate vaheline debatt on ju kestnud siin  aastakümneid või nii kaua, kui ma mäletan,  et kui, kui näidatakse Kui näidatakse televiisoris lõhki kistud lambaid  ja siis järgmine kaader on üks mahalastud hunt,  kellel keel suust välja ripub ja kes tiritakse kuskile  autokasti siis tegelikult see, mida see see klipp näitab,  on see, et meil on vaesed lambad. Ja meil on üks kuri hunt. Ja minu meelest selline teema püstitus ei ole adekvaatne hunt,  ei ole kuri. Ja lambad ei ole vaesed. Ja lõpuks võiks ka niimoodi öelda, et ega lambal ei ole  iseenesest vahet, kes ta, kes ta ära tapab,  kas see on inimene või hunt. Lambal on sellest ükskõik, pigem me räägime loomulikult sellest,  et inimestel jääb tulu saamata ja sellest,  see on täiesti arusaadav, et see tekitab muret. Aga samas me peame aru saama, et hunt hundil on  ka koht meie looduses ja, ja temale peab,  temal peab ka olema see ruum ja õigus siin elada. Aga kas inimesed peavad kohtus teda kaitsma? Noh, see on nüüd täitsa niisugune uus Uus perspektiiv, et ma ütleks, et kui 10 või 20 aastat tagasi keegi oleks niisuguse ideega välja tulnud,  ma, ma ei tea, mul ei tulnud isegi pähe,  et niisugune asi võimalik on nagu huntide eest kohtusse minna,  aga tänapäeval miks mitte, ega on ju isegi juhtumeid,  kus jõgede eest või võideldakse jõgede õiguste eest,  et noh, me kuidagi me võibolla olemegi jõudnud oma  ühiskonnale sinnamaale, kus. Kus me peame gi kõik ümber mõtestama, et  ka looduse ja erinevatel loomadel On oma õigused, et siiani me oleme kuidagi arvanud väga piibellikult,  et kõik see loodusloomad Ongi inimese antud inimesele et inimene saaks  siis edendada siin oma äritegevust ja heaolu,  et teistel liikidel on ka siin koht. Loomulikult on siin tähtis tasakaal, see pole see  ka kindlasti niimoodi ei saa ju olla, et me hunti üldse ei jahi. Et jah, ta on inimene on selle loodusliku keskkonna  või loodusliku tasakaalu paigast nihutanud  ja ise selle reguleerijaks astunud. Ja meie, meil on nüüd see vastutus, et meie peame tegema  tarku otsuseid ja hoidma siis teiste tippkiskjate asemel ise  looduses tasakaalu. Siin ja jaht jahis on ka palju erinevaid. Jahte igasuguseid. Meil on üks jahimees, siin. Jah, ja ma tahaks veel öelda selle kohta,  et nagu ei ole iga hunt potentsiaalne lambatapja,  nii ei ole ka iga jahimees salakiit, et me ei saa,  siin ei saa siin niimoodi ühe vitsaga lüüa,  et kui on mõned niisugused Ulakad hundid, kes lähevad üle piiri, lähevad inimese karja kallale,  lähevad koera kallale siis siis see ei, see ei,  seda ei saa üldistada, need on probleemroblemaatilised isendid,  kellega tuleks tegeleda eraldi ja täpselt  ja siin võib-olla on ka see selle jahi üks võti,  et tuleks nagu panna just põhirõhk nendele probleemsetele isenditele,  kes. Teevad nii nagu siis tegelikult üks, üks vana tark hunt ei teeks. Sellepärast et minu minu piirkonnas, kus mina elama elan,  ka maal ja tegelikult ütlema on ka plaanis endale lambad võtta. Et maastikku hooldada. Minu piirkonnas on hundikarjad on väga lähedal  ja ka minu majale ja ümbruskonnas nad ei puutu. Nad ei puutu seal karja. Mul endal on olnud ka niimoodi kevadest sügiseni kitsed  ja lambad niimoodi laenuks võetud. Mul on nad täitsa lohakalt seal ja isegi kui mõni hunt mul  seal mõne võtaks. Ma saaks ainult iseennast süüdistada, aga keegi ei tule  puutuma neid. See näitab seda, et iga hundikari ei, ei ole röövel,  iga hundi kari ei tule alati seda, seda seda lammast murdma. Ja kui me jahime neid kaootiliselt ja suvaliselt,  siis me võime teha selle vea, et me kütime just need targad  alfa alfa loomade eest ära. Ja kujutad sa ette, kui on alfa alfa eest ära kütitud,  kes siis selle karja peal on? Jäävad alles need noored kutsikad, kes ei oska mitte midagi  teha ja nad hakkavad tegema vigu ja nad hakkavad eksima  selle koodeksi vastu, mis tegelikult hundimaailmas on. Peeter Hussar, teie olete jahimees, kas siis on nii,  et jahimehed ise tekitavad selle olukorra,  et hunt hakkab seal karjas käima? Sellega on väga raske niimoodi üks-ühele nõusse jääda,  kuulasin siin arutamist. Kui mul on jahimehena valida, kas radikaalne hundikaitsja  või keskkonnaamet, siis keskkonnaameti otsused on minu jaoks arukamad. Tiit Maran väga ilusti rääkis lahti selle,  et kuidas laiemas pildis ökoloogia toimib  nii ilusti nagu ütlesid kõrval siin. Et looduslik valik toimib igal juhul, aga sellisel juhul  peaks hundi laskma ka rahulikult inimesi murda,  siis oleks looduslik valik, nii nagu ta on sadu tuhandeid  aastaid tagasi ehk olnud. Praegu, kui on valida. Meil hundijahti on ainult neli kuud. Meil hunt on väga niisugust tõsist väljakutset pakkuv uluk. Tema kättesaamine ei ole sugugi kerge. Hakkab pihta sellest, nad liiguvad väga suurel territooriumil. Nad on väga ettevaatlikud, väga intelligentsed. Üks eduka jahi eelduseks eeldusi on lume olemasolu,  et üldse jälge lugeda, et üldse maastikult see hundikari  üles leida. Eelmine aasta oli väga õpetlik kogemus oli Vormsi saarel  kaheksa kilomeetrit. Läbimõõdus saar, eks, ja seda hundikarja esimese ilma lumeta  ajal ei leitudki üles. Sellel päeval, kui oli hulka hulk rahvast kokku aetud. Nüüd see seltskond, kes saadakse kokku sellel päeval,  kui see hundi hundijäljed kuskilt leitakse. See peab väga kiiresti operatiivselt kokku saama. Need on suured seltskonnad, seal on 40 50 küti vaja. Aga ikkagi ju tapetakse mitte ainult neid röövelhunte,  vaid ka neid, keda ei Jõuame ühekohani jahimees on igati valmis  keskkonnaagentuuriga looduskaitsjatega, kõikidega,  kõikide osapooltega, kes on läbi arutama,  valmis kompromisse tegema, valmis nendega koos leidma lahendusi,  kuidas seda jahti veel. Täpsemaks teha nii, et just probleemsed loomad kätte saada  nüüd nii nagu iga iga aasta kui kuul, riik kuulutab välja  keskkonnaamet kuulutab välja hundijahi alguse kuupäeva. Laskenormi, mis küttida, see aasta on lubatud,  nii, paar päeva hiljem läheb asi kohtusse. Sellega lükkub asi edasi. Kuu aega. Ja jääb meil kõigest kolm kuud järgi ja pärast hiljem tulla  jahimeestele ette heitma, et jahimehed kuidagi kiirustatult või,  või valikuta küttisid. On lihtsalt kohatu. Et kui oleks võimalus rahulikult süvendatult koostöös asja teha,  saab alati asja paremaks, täpsemaks timmida,  aga sellisel juhul, kui see ainult sellist näritamist tekitab,  no ei ole, ei ole võimalik niimoodi. Etnojah ma olen nõus, loomulikult peab tegema koostööd  ja olema konstruktiivsed, et et nii kumbki äärmuss ei ole  õige ja, ja praegune see, kui nüüd see kohtuasi nüüd siin  välja tuua, et siis on mingi esmakordne sisugene klaver põõsas,  et see. Seda on nüüd iga, see on karu, iha, jalgu,  see kõik alati ühtemoodi. Üks stsenaarium. Aga mis mulle ka seal enne debatis nagu kõrva jäi,  millega ma väga nõus, et tõesti vaadata nagu laiemalt,  et miks hunt neid lambaid nii väga tahab võtta,  et et tõesti praegu ma, mina olen nagu väga väga mures  selle pärast, et meie põdra arvukus käib täiesti alla,  ma olen, ütleme 15 aastat tagasi, kui ma tegin oma vanaisast filmi,  vanamees ja põder, et see oli oli, oli ei olnud üldse ebatavaline,  et ma filmimise ajal juhuslikult saan ühte kaadrisse. Mets, kitsed, põdra ja metssead. Praegu praegu ma pean ikka nägema väga suurt vaeva,  et üldse seda põtra näha. Et põder oli ikka tavaliselt niisugune liik  ja siis igal pool vahtis kuskil tee ääres  või põõsaservas. Et noh, kui on selline kontekst, et need tema hundi  looduslikud saakloomad on tõesti ka nagu  nii madalal, et metssiga loomulikult seal Aafrika katku  pärast tulebki teda nii palju lasta ja ega metskitsearvukus  nüüd võiks kindlasti suurem olla. Et kui vaadata seda pilti ka, et siis on miks mitte,  miks mitte neid. Noh, hunt on nagu mõnes mõttes nagu. Nagu surutud natuke sinna lammaste poole  ka ja. Aga kohe sellest räägime, aitäh praegu siin  ja räägime. Just nimelt teeme kõigepealt selgeks selle,  kes on need probleemsed isendid ehk nii-öelda nuhtlusisendid,  palun Tiit Maran selgitama kiirelt lahti,  kuidas nad. On niimoodi, et selles suhtes ma olen nõus siin kõrvalolijaga,  et, et kui juhtub tõesti nii, et selles karjas võetakse see  alfa isend eest ära, eks ju, siis kui pojad jäävad sinna,  siis nad ei oska hakkama saada. Siis tõenäosus, et nad muutuvad sellisteks,  kes hakkavad otsima kergemat saaki endale. On tõesti väga suur, et see juhtub. Ja, ja siis nende osas, kes on sellise käitumise võtnud juba  enda alla, nendega ei ole tõesti mitte midagi teha,  et, et need tuleb välja küttida ja vot kuidas seda  mehhanismi paika panna, eks ju, et kui teie satute hätta,  et, et need probleemisendid või, või nuhtlusisendid,  kuidas me iganes tahame seda silti külge panna võimalikult  kiiresti ära lahendada, et, et see on üks oluline osa,  mida arendada. Aga lisaks sinna muidugi tuleb see, et me peame  ka seda üldist populatsiooni hoidma sellel tasemel,  eks ju. Et, et ta oleks vastavuses just sellega,  mis meil looduses olemas on, et nad saaks hakkama,  sest et kui looduses toitu ei ole, siis neil ei ole teist võimalust,  nad lähevad koeri võtma koertega on veel huvitavam lugu  muidugi ja siis ka lambaid võtma. Rainer Vakra siin on korduvalt öeldud, et neid saakloomasid  on metsas kuidagi vähe kütitud liiga palju,  kas ei ole kivigi teie kapsaaeda? Esiteks, kitsede arvukust keskkonnaamet riiklikult ei reguleeri,  aga, aga see mõte iseenesest ma toon ühe näite,  et tõesti numbriliselt on kõigil lihtne meelde jätta,  et kui täna on 60 70000 kitse, siis paar aastat tagasi neid  kaks-kolm korda rohkem, mis ilmselgelt tähendab,  et surve lammastel on suurem. Samas me teame, mis on jälle väga hea. Minul kui looduse pral on suurepärane rõõm  selle üle, et ka ilvesel läheb paremini. Karul läheb tegelikult hästi, mis tähendab seda,  et konkurents ka kiskjate poolelt on suurem. Aga lihtsalt see arusaam, mis tegelikult kogu sellest  diskussioonist välja tuleb, et kahjuks oleme me täna aastast 2024,  kus inimene on võtnud selle rolli et me läbi sigade Aafrika  katku põhimõtteliselt peaaegu vahepeal küttisime ära  täielikult metsa, meil on põhimõtteliselt Exceli tabel selleks,  et hoida seda looduslikku ühiskondlikku tasakaalu  ja siis rääkida nüüd ühe liigi puhul, et nüüd me tekitame  sellise olukorra, kus loodus teeb ainult isiklikult  looduslikult valiku, et seda on nagu keeruline sinna  mängulauda tuua, et ei saa teha seda ühe liigipõhiselt,  siis me peamegi tekitama olukorra, kus on tõesti  siis nii-öelda nagu looduses on, et jänes sööb porgandit,  siis tuleb rebane, kui porgand saab otsa,  sureb jänes välja, siis sureb rebane välja,  see käib jõnksudega, aga me tegelikult inimesena soovime  ka tekitada olukorra, et meil oleks kõiki liike pidevalt  soodsas seisundis metsas ja seda kontrollitakse aga,  aga lihtsalt üks fakt jälle, et esiteks jahimehed saavad  meid täiendada, aga ega jahimehed ikkagi on  ka selgelt mõttega asja juures, et nad teevad kõik endast valet,  mitte seda alfaisast lasta. Neil on selle spetsiaalsed koolitused, nad on kultuurselt  selles orienteeritud ja teine osa. Et üks kiskja sööb aastas umbes 50 kitse  ja eelmine aasta on nii, et hinnanguliselt  siis kiskjad sõid ära 40 kuni 50000 kitse,  samal ajal jahimehed kolm korda vähem lasid neid  ehk a la 12 kuni 15000 ehk siis ei saa kõik  ega jahimeeste kaela, aga loomulikult ka 12000 15000 võiksid  jätta laskmata ja jääks need suurkiskjatele,  aga aga see on kogu selle pika jutu lühike mõte,  on see, see on kompleksne lahendus, me ei saa vaata ühte  liiki eraldiseisvas, see on pusle kõikides liikides kokku. Eleri Lopa, kas te olete sellega nõus, et ikkagi need  röövelisendid hundid tuleb maha lasta? Seda on parandada asja, et see toodi välja,  et kui palju neid kisklussurve on, et tegelikult täna ei ole  Eestis sellist andmebaasi või sellist alus andmeid,  et me saaksime seda arvutada. Et kindlasti on inimene rohkem rohkem võtnud siin kui kui kiskjad. Aga jah, et see nuhtlusisendi teema, et kes on nuhtlusisend,  et kes käib lambakarja s ja murrab lambaid maha,  aga tegelikult, et see ei ole nii lihtne,  et ma väidan seda, et, et kõik hundid, kui nad saavad. Lähevad ja võtavad selle kerge saagi, et,  et siin arvata, et nüüd et nüüd need kõik hundid seal on nuhtlus,  kõik need 90 on nuhtlusisendit. Kuidas see nüüd kindlaks tehti, et tegelikult on,  on, on asi lihtne. Ja ma arvan, et Eestis on ka selleks nagu statistika olemas,  et kui on hundid ja kui on nii-öelda lambad,  keda ei ei kaitsta, siis hunt läheb, tähendab,  kui hunt ei tee seda, siis ta ei ole hunt. Kui hunt ei kasuta igat, aga nuhtusisendit tohib  siis maha lasta või ei tohi. Vaadake teie arvamus tahaks ka, et kas nulltolerants  või ikka kedagi võib, see ei ole nii lihtne nagu siin enne kõlas. Keskkonnaameti poolt, et, et justkui Eestil on erand,  see erand ei, ei, ei, ei võta ära kohustust tagada liigi  soodne seisund ja kui liigi soodne seisund ei ole hea,  siis ei või seda ka nuhtlusisendit küttida,  kusjuures et, et see on, see on, need on nagu seadused,  mis on meile ette antud. Me saame aru, nagu ühelt poolt sellest, kui näiteks meil  Euroopa Liidu poolt määratakse mingeid toetusi ja,  ja lambakasvatajaid hästi palju seda kasutavad,  et meil on mingisugused kohustused ja mida midagi me saame  sealt vastu, eks ole, täpselt sama nagu meil Euroopa Liidu  ja üldse. Aga Euroopas langetati ka kaitsestaatus tunnile. Vastu tõele see ei ole langetatud, langetan on plaanis. See plaan on küll olemas, eks ju, seda teha  ja tegelikult seesama hundi teema ei ole ju mitte,  et ainult Eestis, et, et see on omaette huvitav fenomen,  et, et kui, kui hunt liikus nüüd järjest rohkem  Lääne-Euroopa poole erinevates maades siis ma just nagu  huviga vaatasin, et kuidas nad seal toimetavad,  sest ühelt poolt on ju tore, et tuleb üks uus liik  ja selline noh, maagiline tegelane nagu hunt ikkagi,  aga hunt on tõsine loom, eriti kui see on koht,  kus pole elupaikasid eriti ja kus pole toidubaas. Ühel hetkel see konflikt teab tulema ja nii  ka on näha, et, et mida rohkem ta Lääne-Euroopasse on läinud,  seda rohkem need konk tekivad ja ühel hetkel peab  ka seal hakkama haldama seda liiki, seal ei ole teist võimalust. Seda peab tegema. Kui me tahame, et see liik püsib. Kui me tahame, et rahvas ei lähe väga selle vastu,  siis me peame seda hoidma mõistlikus vahekorras. Kus ta on, seda me võime nimetada soodsaks seisundiks,  aga see on ääretu raske defineerida, mis asi on soodne seisund. Kuidas sa seda määratled, eks ju, siin on  nii palju erinevaid faktoreid, kuidas seda paika panna. Praegu see 20 30 on, on minu arust väga mõistlik vahend. Mirjam pikkmetsa, rääkige palun vahele, et kui hundid käivad  lambakarjas samal ajal neid küttida ei saa,  siis mis on need mõtted, mis lambakasvatajatel tekivad,  kuidas selle probleemiga toime tulla? Kõigepealt tahaks ühte asja veel tuua, et siin on kõik  ainult praegu sellest, et, et kas saad lasta  või ei saa ja kas ta murrab selle loomaaia,  kas sa saad selle kahjutasu nagu selle looma eest. Et, et siinkohal tuleb nagu teada ka seda põhitõde,  et mida teeb lambakasvataja, eks ju, enamjaolt me karjatame kõik. Nii öelda pelgasid või rohumaid ja me pakume keskkonnateenust. Nii. Jah, me saame selle eest toetust, eks ju,  aga kui see hunt ongi tulnud ja kahjuks t ei võta enamjaolt  üks-kaks looma, vaid ta võtabki siin viimastel näidetel 20 looma,  siis me saame nagu kolmekordselt karistatud  ja miks see teeb, käib siis niimoodi, et kõigepealt sul  murtakse maha see loom, eks ju. Teine asi on see, et sa ei täida oma karjatusnõuet,  sul vähendatakse seda protsenti ja juhtumisi,  kui sa oled veel mahetootja, siis siis vähendatakse jälle  toetuse protsenti, kui sul ei ole piisavalt raha,  et osta kohe uusi loomi asemele. Sest kõik käib ju loomühiku arvestuses, eks ju. Ja siis on, ja kui sa oled julge ja küsid veel ute toetust,  eks ju, mis ongi nagu ühtepidi ka eesmärk,  et sa seda põllumajanduse toetust kasutasid? Ja sa jälle ei täida nõuet, et siis sa saad nagu  kolmekordselt karistada, eks ju. Aga ma tahaks siinkohal veel ühte asja rääkida,  et et kõik see kohtusse kaebamine ja see viha,  mis siin täna ühiskonnas on, et tuleb ka aru saada sellest,  et me oleme kogu aeg olnud kaasatud igasugustel ümarlaudadel  vestlustel ja me ei ole kunagi öelnud, et hunt tuleb nulli lasta. Me oleme kogu aeg öelnud, et hunt i peab metsas olema täna see,  et pandi niisugune keeld kahjuks ajab palju rohkem inimesi vihale. Me oleme käinud Euroopas mitmes riigis lambakasvatajatega,  reisil. Need meetodid ja väga äärmuslikud meetodid,  mida kasutatakse nii Soomes, Rootsis kui Tšehhis  või mis iganes need teevad sellele hundipopulatsioonile  palju suuremat kahju. Aga me ei taha ju, et Eestis sinnamaani nagu mindakse,  aga täna me näemegi, et meil tõesti varsti ei jaga mitte  midagi muud üle, onju, et, et me meid viidaksegi  nii äärmuslikstkui sind ei. Olegi vaja, et me täna kuulsime siin, et,  et noh, et, et vahet seal on, kes selle ära sööb,  aga kes, kes seal maal siis toimetab, neid töökohti pakub. Kust tuleb see toit, eks ju, et et täna ikkagi lambakasvatajad,  jah, pakuvadki toitu, see on maal elamise viis,  et maal oleks elu alles, eks ju. Aga aga me justkui ütleme, et, et neid nagu ei ole vaja ja,  ja see eelmisel aastal minu karjast murti 24 looma 16  vigastati ühe ööga. See on emotsionaalselt nii raske, et sa tegelikult väga  hoolega mõtled, kas sa tahad üldse lambaid pidada,  et me ei saa panna loodust lukku? Ei ole mitte kunagi öelnud, et tapke kõik hundid maha. Aga, aga nagu see äärmuslik käitumine võib tõesti meid viia sinnani. Eleri Lopp, kas te ei ole praegu olukorras,  kus te piltlikult öeldes kallistajate hundi surnuks,  sellepärast et sotsiaalne viha lihtsalt tõuseb  nii kõrgeks? Väga kurb on nagu kuulda sellist asja, et ma siin kuulsin  jahimehe käest ka, et on radikaalne kaitse justkui,  et kui me nagu nõuame Või osundame sellele, et tuleks nagu seadusi täita  ja nagu teadust järgida, siis kui see on nagu radikaalne  ja see on nagu äärmuslik, siis ma ei oska nagu midagi öelda. Aga seadusi saab ka muuta, kui tekib sotsiaalne surve,  see võimalus. 20 aastat tagasi, nagu tegelikult need, need seadused on,  meil kehtivad juba 20 aastat tagasi ja nüüd kui keegi  sellele osundab, siis on jälle suur üllatus. Ma tahaksin nagu seda ka välja tuua, et et,  et see on nagu selle aja nagu kuidagi trend,  et, et, et et looduskaitsjad peavad nagu kohtusse minema  looduse kaitseks, see on sellepärast, et see Looduskasutuse surve on kasvanud ja, ja,  ja tegelikult hoobasid, kuidas loodust kaitsta,  rohkem nagu ei olegi, on, on see pisikene seadus,  see direktiiv, see looduskaitse seadus, mis ütleb,  et sa pead seda kaitsma ja see on ainuke,  millest kinni hakata, et muust ei ole, et ei aita see,  kui sa keskkonnaametiga suhtled, ütled neile,  et kuulge, et ärge ärge tehke, nii et see,  et me peaksime tegema uuringuid Tartu Ülikooli,  tead, teadlased on nagu proovinud riigilt nii-öelda teha koostööd,  et teeme ära need alusuuringud, et täna nagu ma saan aru,  kõik see on emotsionaalne ja, ja see ja täna see arutelu  meedias ka on hästi palju ongi just nagu emotsionaalne,  et sisulist nagu sellist arutelu on vähe. Täna oleme pea tund aega juba varsti rääkinud Riigikogus on  juba ikkagi 5200 allkirjaga esitatud petitsioon,  et piirata suurkiskjate arvu, ehk siis on juba see  ühiskondlik foon on täiesti teistpidi läinud  ja öeldakse, et seal võib isegi inim nagu hoiatatakse,  et võivad tulla varsti inimrünnakud huntide poolt. Tiit Maran on see võimalik? No ma ei tea, see oli, meil olin maaelukomisjonis,  kus oli hundi teema ja just seal ka arutati seda teemat inimrünnakud,  et noh, see tõenäosus on üliüliväikene. Et see võiks juhtuda muidugi 100 protsenti ei saa ühtegi asja,  sest et nii nagu inimeste hulgas on hulle võib hunt juures  hulle olla, eks ju, kes teevad ilus koledaid asju. Et, aga noh, kui nüüd vaadata seda 5000 allkirja minu jaoks  siin on midagi märgiliselt väga paigast ära,  kui me tahame mingeid asju, mis on looduskeskkonna oma  hakata lahendama noh, selliste allkirjade kogumisega,  et see ilmselgelt on märk, et mingid asjad on paigast ära  ja ma ikkagi tulen sinnasama juurde tagasi,  mis ma algselt rääkisin, et ühelt poolt toidubaasi  vähenemine sellesama õnnetu Hundijahi ebaõnnestumine 39 pluss pesakonda Eestis,  mis on ilmselgelt liiga palju ja siis samal ajal sinna  juurde nüüd see kohtu case, mis, mis ma saan kohtust aru,  miks ta seda tegelikult tegi siis see kokku on andnud  sellise naljaka olukorra, kus tõesti ta nagu sotsiaalse  plahvatuse piirile viinud selle asjaga ikkagi ma ütleksin,  et et noh, allkirjad allkirjad, eks, aga need asjad,  mis tuleb lahendada, tuleb ikkagi lahendada puhtalt  teadmiste põhjal ja need andmete põhjal,  mis on looduses kogutud. Ma tahaksin küsida, et, et sa räägid kogu aeg baas uuringut,  mis Eestis puudub, et kas oskad täpsemalt mulle lahti rääkida,  mis sa selle all mõtled? Baas, uuringut? Näiteks kui võtame Skandinaavia hundi populatsiooni  ja mõned teised populatsioonid veel, siis on neil tehtud  nagu nii-öelda arvutused ära selle populatsiooni raames,  siis mis on see nii-öelda referents, soodne seisund,  need mudeldamised, kõik need asjad on Eestis tegemata,  et kõik lihtsamad uuringud samamoodi, see toitumise küsimus. Eestis on toitumisuuring. Ei ole tehtud, et. Vabandust, aga me peame nüüd hakkama rääkima,  saate lõpuks ka lahendustest Rainer Vakra,  teie olete siin vastutaja rollis, kuidas te kavatsete kogu  selle asja ära klaarida? No tegelikult, kui me seda debatti siin kuulame,  siis me saame aru, et märksõna on ühiskondlik tasakaal,  see tasakaal tuleb leida. Ma olen optimist ka selles osas, et neljandal detsembril te  suure tõenäosusega kohus otsuse ja ma arvan,  et see esialgne õiguskaitse võetakse maha. Teiselt poolt ka keskkonnaamet käis just sellel kuul  ka Euroopa kohtus sellesama hundikaasusega arutamas  ja me oleme täna ka seisukohal, et suure tõenäosusega aga  pigem sealt tuleb see, et, et seda populatsiooni on võimalik  ohjata jätkuvalt. Lugedes Eesti seaduse, siis hunt on jahitav liik  ja kõik kokkuvõttes taandub sellele, et liigil peab minema hästi,  see peab olema soodsas seisundis ja tegelikult,  kui me vaatame täna hundi arvukust, siis hundil läheb hästi. Karu läheb hästi ilvesele hästi ja see teeb mul südame rõõmsaks,  aga me peame mahutama selle sinna, et ka ühiskonnas oleks  tasakaal ja lõppkokkuvõttes need hundikahjud,  mis tekitavad suurkiskjad, maksame me kõik maksumaksjate  nagu kinni, me ei ole seda vaatamata selles,  et riigieelarves on, on olnud ja keskkonnaameti eelarves on  olnud kärped, siis seda rida me ei ole kärpinud,  aga ikkagi iga aasta vähemalt poole miljoni euro eest me  neid maksame, maksame ka edaspidi. Aga see on see hind, mille me ühiskonnas oleme kokku leppinud,  see ongi ühiskonna tasakaalu koht. Ühelt poolt me maksame kinni ka kahjusid teiselt poolt peab  liigil minema hästi ja selle nimel tuleb tööd edasi teha  ja mis kõige olulisem meil on aegrida üle 20 aasta,  mis näitab, et me oleme olnud õigel teel,  et me ei pea täna hakkama kardinaalselt kuhugi teises suunas joosta. Eleri Lopp, kui kaua te jaksate seda võitlust pidada,  et teie vastu on ka mindud väga isiklikuks  ja ineks? MTÜ Eesti suur kiskja, et seisab selle eest,  et kisket kisketel läheks hästi pikaajaliselt ja,  ja, ja ees, aga eesmärk ei ole loomulikult käia kohtutes,  et sellepärast ongi tehtud need ettepanekud eelnevalt keskkonnaametile. Kui keskkonnaamet neid seadusi ja teadust arvesse ei võta,  siis paraku peab käima kohtutes ja, ja lahenduseks. Ongi tegelikult see koostöö ja, ja aga te ei taha ju  koostööd teha, kui teile pakutakse erinevaid variante,  mida täpselt pakuti. No räägitakse teiega, istutakse ühe laua taha,  et. Keegi ei ole mulle mingit varianti konkreetselt,  millest te räägite, et selles mõttes, et,  et mina, mina olen nagu ka pakkunud keskkonnaametile variante,  et tuleb teha nagu ära need nii-öelda baasuuringud ja,  ja täna me ei tea nagu, mis on see suurus,  mis pop kui, kui palju meil peaks olema hunte,  et oleks elujõuline. Et on meil näiteid mujalt teistest riikides,  kus Eestis on nagu küttimissurve huntidel kuskil 20 kuni 40  protsenti iga aasta ja, ja on toodud välja,  eks ole, et, et, et näiteks Soomes kui sul oli 15 protsenti  ainult see küttimussurve juba siis hakkas mõjutama sellele  populatsioonile halvasti. Samamoodi Bulgaarias on toodud need, neid näiteid on veel  ja veel. Eesti keskmise Eesti kütitud hundi keskmine eluiga  on alla kahe aasta. Lätis tehti siin lähiajal uuringud ja tuli välja,  et, et siin Baltikumis ei ela hundikarjad üle kahe aasta,  et see on. Aga Eleri klaarime ühe süüdistuse ka ära,  mis on ikkagi õhus olnud teie suuna, kas te olete ise kunagi  jahiturismi kaasa aidanud? See on nagu huvitav tendents, et justkui ma võtan  ka seda nagu komplimendina, et justkui nagu minu isiku isik on,  on, on siis nagu määrav antud küsimuses,  et ma arvan, et natuke küsimuses on palju olulisemaid küsimusi,  aga tõepoolest nagu on minu reisikorraldus ettevõte  teenindanud aastaid tagasi Jahituriste. Kes siis on läinud siis Eesti jahiseltside juurde  ja seal siis nii-öelda jahti teinud tänaseks minu ettevõte,  ega mina sellega seotud ei ole küll aga,  aga jahimehed tegelevad sellega edasi ja see on nagu selles  mõttes huvitav osa sellest teekonnast, kui te räägite  personaalselt minust, et et just läbi selle kogemuse olen ma  nagu näinud seda jahi pahu poolt, et ei olnud nagu tavaline  ei olnud, nagu tähendab sellised laused,  et kui hunti näed, siis kohe lase. On üsna tavaline ja, ja, ja need ja need laused olid nagu tavaliselt,  ilma isegi nende jahikeeldu või kohtu vaidlusteta. Et selles mõttes Suur tänu teile väga hea, et ka teie küsimus sai siin nüüd klaaritud,  aitäh kõikidele saate osalistele selle sisuka arutelu eest,  loodame, et inimesed ja loomad saavad edaspidi koos ikkagi elada. Ja aga järgmisel nädalal on juba uued teemad,  räägime tehisintellektist ja meil on saates lugu,  kuidas Eesti noormehe loodud veebilehel sai tehisabiarul  teha tavainimestest nende endi teadmata pornograafilist materjali. Aitäh, et vaatasite ilusat õhtut.
