Raadio kahe boot käest piltlikult öeldes Tere tulemast kuulama saadet piltlikult öeldes.
Ligikaudu kolmandik maailmas toodetud toidust läheb raisku
umbes pool sellest toidust, mis leiab tee prügikasti,
tuleb kodumajapidamistest.
Miks me raiskame toitu?
Saate pani kokku ja küsimusele otsisid vastust Tartu
Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekava magistrandid,
triin, Koorits, Silvia Luik, Grete kohu ja Tanel mütt. Mina olen Sandra Saar, head kuulamist. Kuulasime Trad Attacki lugu, sõit, mis iseloomustab väga
hästi kiiret elutempot.
Kiire elutempo juures juhtub ikka, et poodi toidu järele
põigatakse muude kohustuste vahelt.
Tühja kõhu leevendamiseks haaratakse aga telefon,
et tellida omale mõnest restoranist valmistoit.
Kui palju te mõtlete enne poodi minekut läbi,
mida õhtuks ja järgmiseks päevaks süüa teha,
kas valmistoitu tellides oled kindel, et jõuad tellitud
toidu lõpuni ära tarbida? 2021. aastal valminud Stockholmi keskkonnainstituudi,
Tallinna keskuse ning Eesti maaülikooli toidujäätmete
ja toiduga.
Uuringu andmetel tekib Eestis aastas ligikaudu 167000 tonni toidujäätmeid.
Üks inimene tekitab kodumajapidamises keskmiselt ligikaudu
61 kilo toidujäätmeid aastas.
Sellest natuke allapoole võib lugeda raisatud toiduks
ehk toidukaoks. Miks meil läheb nii palju toitu raisku?
Asume uurima.
Esmalt tuleb alustada kaugemalt ja mõtestada,
mida tähendab jätkusuutlik majandamine.
Fotografiska on võtnud eesmärgi inspireerida teadlikumad maailma.
Luua uusi lähenemisnurki.
Tegevjuht Margit Aasmäe räägib lähemalt. Kust see toit tuleb, mis toit on, kuidas seda kätte saame,
kuidas me seda valmistame kõik see nagu selle tagatuba,
eks ju, ja see, et, et mis siis lõpuks taldrikule jõuab
ja mis Luguse taldrikus siis räägib, et,
et üks pool on siis see, et me tahame olla ise hästi teadlikumad.
Et kuidas me teeme, miks me teeme oma vaja oleme niimoodi
üles ehitanud siis teine pool on see, et oma tegevusega.
Me tahame inspireerida teisi ja, ja noh,
see on see koht siis, et mis, mis lugude taldrikul räägib,
peab olema siis inspiratsioon teistele ja,
ja, ja see on nagu hästi-hästi oluline osa selles selles teemas,
eks ju, sellepärast et et uuringuid võime kõik lugeda
ja loengutel, võime käia ja raamatuid nii edasi
ja nii edasi, onju, aga et kuidas sa siis mõjutad inimesi
inspireerinud läbi selle, mida nad siis saavad tarbida,
on ju ka nagu oluline. Ja seal on nagu üks selline nagu mantra,
mida me oleme enda jaoks välja nagu mõelnud,
on see, et et noh, kogu see teema selles,
et küll see planeet oleks nagu pikaajaliselt meile kõigile
parem koht elamiseks on see, et kui need planeedi ressursse
hästi parema teadlikkusega siis ära kasutama
ja see tähendab seda, et, et see, mis kõik naturaalselt
planeedil kasvab ehk siis taimne on loomulik
ja see, mis me kõik ise oleme siin inimestena loonud,
et kõiksuse loomsed, kasvatamised see kõik on,
eks ju, selline ekstra, mis planeeti kulutab,
on ju, et ja inimeste tarbimisharjumused,
mis on läinud võib-olla natukene Ka väga, väga loogiline, et võib-olla, et sööme seda,
mis meile meeldib, eks ju, ja ja kus me,
kus me tuleme, kodudes tehakse hästi palju liha,
näiteks on siis meile kõik väga palju, liha meeldib,
onju, aga noh, et see suurem lugu siis planeedil on see,
et, et inimesi on meil liiga palju või liiga vähe kogu aeg,
mida rohkem siin planeedil eksiõied.
Ja kui me peaksime seda liha niimoodi tootmisega jätkama,
nagu see on, siis see on planeedile väga koormav. Et parem oleks see, kui inimesed sööksid rohkem taimsete,
see ei tähenda seda, et liha ja kala peab ära jääma,
eks ju. Aga aga siis, kuidas sa siis nagu viitsada seda
mõtet sellest nagu kohal, et või sõda, sööge siis rohkem taimset,
eks ju, et see kõlab selles mõttes, et nagu jah,
aga et et läbi inspiratsiooni.
Et siis sa pead mõtlema, et keed, kuidas ma siis saan teha
seda taimset toitu selliselt, et sul on nii äge,
see nii maitsev. Ja see on üllatav, eks ju, et seal lähebki võtta see lugu ka
kohe käiku, et et mõtled peedi peale, siis mõtled,
et teete kogu aeg niimoodi olnud, eks ju.
Et kui sa, kui sa oskad selle peedi nagunii ägedaks teha,
et ma tahan tõesti proovida, on ju, et, et me usume,
et vot seal tekib see klikk, on jah, et,
et sa hakkad nagu sa sööd seda taimset, siis sa nagu
unustada ära, et sul on vaja ilmtingimata näiteks liha süüa,
et siis, siis ma usun, et seal tekib see vaikselt see nihe,
et inimesed hakkavad tegelikult roht rohkem taimset sööma,
mis väga suures pildis on kõigile meile nagu nagu hea on ju
inimestel endale ka hea, sellepärast nagu taim taimes on,
eksju taimi on nii palju erinevaid ja see,
mis nendes kätte saanud nii palju, nii rikas,
et see on see lugu, mis me seal taldrikul tahame rääkida,
et, et inspireerida. Tartus on aktiivne liikumine, mille käigus jagavad
vabatahtlikud järelejäänud toitu, mis muidu läheks prügikasti,
ehk siis tegeletakse toidupäästmisega.
Koostööd tehakse Tartu Tarbijate ühistu kaudu Tartu koopiga.
Tartu toidu- päästja Kerly Ilves kirjeldab,
mis on tema hinnangul peamised toidu raiskamise põhjused. Mina tavaliselt püüan alati lähtuda sellise nagu koduse
majapidamise ehk siis nagu indiviidi tasandilt.
Et me lihtsalt, et ostame ikka palju.
Me langeme reklaamide lõksu ja see toit,
mis me ostame, ei ole selline toit, mis võib olla nagu kaua
kodus vastu peab.
Või me ei oska seda õigesti hoiustada, näiteks eriti puu-
ja köögiviljad ja marjad, mis väga kergesti riknevad marju
ei saa osta niimoodi. Ostad pühapäeval ja siis sööd neljapäeval siis võib-olla sul
ongi kõik juba tegelikult vanaks läinud hallitama läinud külmikus.
Et me ei ole nagu võib-olla nii palju süvenenud sellesse,
et me tegelikult toitu raisates viskame ära,
kui ma raha, et kui me võib-olla hakkame mõtlema selle peale,
et tööl on ju tegelikult päris raske käia.
Palka me eriti siin Eestis ei saa, et mis me siis nagu
niimoodi käituma, et oma rahaga halvasti ümber käinud,
et me võime rääkida igasuguste ressursside raiskamisest nagu
vesi ja, ja kütusekulu ja kõik heitgaasid,
mis me toidu valmistamiseks, transportimiseks pakendamiseks
energia kulutame siis seemneid nagu tegelikult väga ei huvitagi,
sest see ei ole ju otseselt seotud. Kuigi me oleme osa sellest maailmakooslusest,
siis see peaks huvitama, aga inimesi ikkagi huvitab kõige
rohkem see, mis lähemal on, ehk siis tegelikult meie oma rahakott. Kerly Ilves tõi ühe raiskamise põhjusena välja valed säilitamistingimused.
Ka uuringu andmetel on peamine raiskamise põhjus toidu riknemine.
Külmkapi temperatuur hakkab rolli mängima selles,
kuidas meie toit säilib.
Ideaalne külmkapi temperatuur on kolm või neli kraadi.
Võtame ühendust Eesti maaülikooli toiduhügieeni
ja toiduohutuse teaduri Matti roastoga.
Ta selgitab, mis juhtub, kui külmkapp ei ole õigesti
reguleeritud ja mida tähendab ristsaastumine. Iga kraad loeb, kui selle kolme kraadi asemel on meil viis kraadi,
siis tegelikult see on ikkagi kaks kraadi ju kõrgem temperatuur.
Ja teate külmkappidesse nendes toitudes,
eks ole, on alati olemas selline mikroPjota,
mida me nimetame psühhotroopseid mikrobiotaks,
mis on külmalembene mikroPjota, seda on toidus olemas,
seda külmkapipindadel olemas ja nii edasi,
eks ole. Ja mida madalam temperatuur, seda,
seda aeglasem on selle psühhotroopse külmalemblase
mikropeota kasv. Ja see tegelikult tähendabki meile seda,
kui meil on viie kraadi asemel kolm kraadi,
siis tegelikult ka meie toit säilub paremini pikemalt,
eks ole, see toidu kvaliteet iseenesest ja loomulikult ka
toiduohutus on tagatud paremini.
Piss saastumine on selline, näiteks kõige lihtsam näide on
nagu see, kui me paneme valmistoidu, mida me ei pea kuumutama,
on juba valmistoit võime sellisel kujul teda tarbida. Paneme külmkapis näiteks kokku toore toiduga
ja toores toit alati sisaldab mingil määral
ja teps mitte vähe, nagu mikroorganisme igasuguseid
erinevaid mikroorganisme.
Ja kui nüüd näiteks, oletame, et meil on selline valesti paigutus,
kus me meil on eriti ekstreemne näide oleks nagu mingi
toorest liha, eks ole, kus ei ole veel korralikult ka teda
ei ole korralikult mingile alusele paigutatud. Seal tekivad need liha piisak või mahlad lihamahla piisakesed,
eks ole, mis, mis hakkavad tilkuma allapoole
ja kui allpool on meil näiteks nüüd selline toorest salat,
eks ole, mida ju ei kuumuta, enne tarbimist peseme küll reeglina,
aga ei kuumuta, et nüüd, kui see lihamahl satub sellise
nii-öelda valmistoidu peale, et see on ikkagi kõige
ekstreemsem näide nagu ristsaastumisest,
aga veel on üks väga hea ristsaastumise näide. Näiteks on see, mida inimesed üllataval kombel nagu palju
teevad kodudes.
Nad pesevad toorest liha ja toorest liha ei tohiks pesta.
Toore liha pesemisel tekib tohutult pritsmeid,
sa ei näe seda.
Sa ei näe seda seal Need, nende nende vee piisakest
pitsimete kaudu tegelikult mikroorganismid,
mida on tegelikult sadu tuhandeid võib-olla isegi miljoneid,
oleneb, kui suurest lihatükist me räägime,
eks ole. Ja siis satuvad, eks ole, valamusse,
aga ka mujale toidu ettevalmistuspindadele tšenklasin nüüd need,
see eelnevalt on puhas pind ehk toidu ettevalmistuspind saab
saastatud seetõttu, et me peseme voolava vee all,
eks ole, seda lihapritsmed satuvad puhtale pinnale,
see on klassikaline ristsaastumine või näiteks isegi tead,
eks ole, et me ütleme seda, et võiks olla vähemalt kaks
lõikale ost. Üks võiks olla nagu näiteks toore kala liha lõikamiseks,
aga teine võiks olla näiteks salatimaterjali lõikamiseks
ehk valmistoidu lõikamiseks.
Et kui me nüüd, kui meil on ainult üks lõik alus
või lõikelaud ja näiteks eelnevalt, Me lõikame seal toorest
liha noh, unustame või tee väga korralikult seda puhastamist,
no miks mitte ka desinfitseerimistaga ütleme puhastamist.
Et siis nüüd lõikame seal toorest salatit,
siis need eelnevalt, uskuge mind selt ihaldan sattunud sinna lõikelauale. No väga suur kogus mikroorganism ja need ei pruugi olla patogeensed,
aga neid on igasuguseid, näiteks kindlasti ka riknemis
põhjustava mikropeota esindajad.
Aga neid on tuhandeid, kui mitte sadu tuhandeid.
Ja kui need nüüd lõikelaua kaudu satuvad sellele
valmistoidule ehk salatimaterjalile, siis tegelikult see on
klassikaline ristsaastumine. Vahel võib ikka ette tulla, et isegi toitu planeerides jääb
seda üle. Üks hea võimalus toidu pikaajaliseks säilitamiseks
on külmutamine kusjuures marjades olevad vitamiinid säilivad
paremini just külmutatult.
Kui toit on juba külmutatud, siis tekib küsimus,
mis aja jooksul pean ma selle ära tarbima.
Näiteks kui kiiresti rikneb külmutatud hakklihamati roosto
annab näpunäiteid, mida külmunud toidu puhul silmas pidada. Et hakkliha puhul, kuna tal on hästi suur pind,
eks ole tal hakitud ja sellega on tohutult pinda juurde saadud,
et et see tegelikult soovitatakse hoida mitte üle kuu aja sügavkülmas,
nii et mõistlik oleks tegelikult, mida kiiremini me saame ta
ära tarbida, seda parem.
Nii et noh, mina olen tavaliselt hakkliha puhul teinud
maksimaalselt kaks nädalat, et sellel nädalal selle paari
nädala jooksul ma leian ikka võimalused teda üles sulatada
ja siis nagu ära kuumutada, eks ole. Aga näiteks teatud tüki lihatooted, eks ole,
kus pind on juba väiksem, oletame, et on suht värskelt ka
meil ära külmutatud, et siis tegelikult mõned kuud ei ole
mingi probleem.
Siis mõned marjad, mis on sellised hästi taluvad astelpaju
või midagi sellist, need näited võivad olla ise ka aastaid ilma,
et kvaliteet oluliselt langeks.
Küsimus on kvaliteedis, nagu ma ütlesin,
eks ole. Mõnikord me avastame sellise hästi kaua olnud
sügavkülmas toidu ja siis minu käest on küsitud,
et näed, et on tegelikult kaks aastat juba olnud sügavkülmas. Et kas seda toitu tasub tarbida, minu vastus on kindlalt ei
isegi toidu raiskamisega tekstis ei ole mõtet süüa sellist toitu,
kus enam toitaineid ei ole.
Et, et seega mida me saame toidu raiskamise kontekstis teha
nagu see, et säilitada õigesti ka sügavkülmas,
säilitada toidu õiget aega?
Meil peab olema hästi, ta nagu pakendatud pakendil peaksid
olema kirjas, eks ole, kuupäevad, millal teda on külmutatud
ja selle alusel me saame teha otsuseid, ei ole mõtet seda
sügavkülmaga täiesti täis tuupida. Et noh, kui meil on ka kriisisituatsioonideks ole,
oletame, et meil on mingi kriisisituatsioon,
siis arvestage ka kriisisituatsioonis on väga sageli energia,
katk või noh, elektrikatkestused, eks ole,
et siis meil selles sügavkülmas ka palju kasu ei ole.
Osad toidud ei saa üldse külmutada, sest näiteks noh,
kujutage ette, kui õrnad salatimaterjalid liiguks sügavkülma pista,
teed nii, seal ei jää pärast midagi järgi. Aga veel kord teatud marjad väga hästi säiluvad,
mustikad, pohlad, astelpaju, isegi aasta kaks ei ole erilist probleemi,
pärast võib teha vabalt ka moosi, sellest siis pagaritoodete puhul.
Saia leivatoodete puhul ma arvan, et mõned kuud ei ole ka
mingi probleem.
Jällegi, et see peab nagu vaatama, millise tootega tegemist on,
et kui me näeme tena rasvarikas toode ja pind on avatud,
pind on nagu suurem, eks ole, teda on lõigatud
ja tükeldatud või lausa hekseldatud hakitud,
et siis tegelikult reeglina selliseid rasvarikkad,
hakitud tooted, nende kvaliteet hakkab langema suhteliselt kiiresti,
sügavkülmutatud olekus, nii et neid ma väga pikalt ei soovitaks. Mõned nädalad võib-olla maksimaalse kuu aega. Restoranis võib toidu raiskamist ette tulla siis,
kui külastaja jätab oma tellitud toidu söömata.
Kui tihti seda juhtub.
Mida teha, et see võimalus oleks minimaalne.
Margit Aasmäe kirjeldab olukorda restoranimaastikul. No vot, see on üks koht jah, kus kadu tekib,
on ju meile mitte nagu soovitud moel, onju,
et siin tulebki see meie kompostile kõik mängu,
et et noh, jah, eks inimesed võivad jätta nagu seda alles
mitmel põhjusel, et tellivad liiga palju
ja siis ei suuda tarbida ja see on see, see on see koht,
kus, kus, kus see vastutusesti sellel külastajal laskub,
on ju, et noh, telli nii palju, kui sa jaksad süüa on ju,
et sa ei pea üle tellima. Aga teistpidi, et ma arvan ka seal, et seda,
kes seda teadlikult, seda on ikkagi vähe,
sellepärast et inimestega väga hinnatundlikud
ja teadlikud on ju.
Sellepärast sa nagu oled kaalutlema, mis võib-olla on üks ka
huvitav nagu lugu, osa sellest on see, et restoranimaastikul
selline suund on hästi palju kui sellele,
et et sa ei pea tellima endale ühte praadi. Ja siis võib juhtuda see, et sulle ei maitse seal kuidagi
seal midagi, onju, aga et sa võid seda ikkagi jagada oma
nägu kaaslasega sõpradega, et et see trend on hästi nagu kasvav.
Et ühelt poolt on see äge, sellepärast sa saad maitsta
erinevaid maitseid ja siis ei olegi nagu lõksus ühe nagu
asjad on. Ja teistpidi ma arvan, et kui jätta kõrvale see,
et nad üle ei telliks, on ju siis see võiks olla see,
et see vähendab ka neid. Kadusid on ju sellepärast, et siis tekibki see kindlasti,
ühele meeldib peet rohkem, teisele meeldis kõrvits rohkem
ja siis hoopiski liivade jagunemine toimub. Tartu toidu- päästjate kätte jõuab iga päev suurtes kogustes
kvaliteetset toitu, mille silt ütleb, et keskööst alates
seda enam müüa ei tohi.
Toidupäästjad toimetavad sellesama õhtul paari tunni jooksul tarbijateni.
Kõige suurem nurin, mida päästjad kuulevad,
on see, et kapid on kogu aeg tühjad.
Jagatakse näiteks valmistoitu, juurvilju,
puuvilju, piimatooteid, leiba-saia, liha
ja koogikesi. Kõige kuumemad tooted ongi liha ja tort.
Kerly Ilves toob välja, kes käivad päästetud toitu saamas. Me alati peame rõhutama, kui käime kuskil intervjuudel
või või kirjutame mingi artikli või keegi meist räägib,
et mainiks seda, et me ei ole heategevusorganisatsioon,
et me ei ole abi.
Organisatsioon ei paku nagu abi, et me päästame toitu,
et me pigem oleme keskkonnaorganisatsioon,
sest me tahame, et see toit jõuaks tarbijani,
mitte et ta läheks kuskile prügimäele, hakkaks tootma
metaani ja tegelikult raiskas kõiki ressursse,
mis selle toidu valmistamiseks pakendamiseks müümiseks kulutatud. Nii et kui ma nüüd ise mõtlen, mina teen neljapäeviti
annelinnas jagamisse, kui ma mõtlen siis vanuseliselt,
ma arvan, eile meil kõige noorem oli üks noormees,
ma arvan, et oli näiteks 17.
Ja ma arvan, et seal võib-olla kõige vanem oli 70,
et sinna vahepeale jäi, et noh, võib-olla ütleks,
et vanuselises mõttes ütleme, et 60 pluss on nagu küll kõige
suurem grupp, et ikkagi pensioniealisi inimesi on kõige rohkem,
aga on ka tõesti. On noori inimesi, kes käivad neil lihtsalt nagu meeldib,
nad käivad üks kord nädalas see nagu nad naudivad seda seltskonda,
sest meil on nagu niisugune väike grupp.
Me teeme nalja, meil on lõbus, nemad teevad nalja.
Me saame naerda, me saame kommenteerida,
et see on nagu noh, see ei ole enam lihtsalt selline,
et annan süüa ma ta nüüd kiiresti koju minna,
et mul on külm, et me kõik räägime seal sõbralikult
ja me püüame olla teineteise vastu head ja jagada tortidega näol,
et see probleem torti, torti, liha, torti,
liha alati tahetakse, kui meil ei ole ühte
või teist, siis ollakse ka mõned need, kes ei ole veel seda
meie nii-öelda seda tegevus nagu kava läbi saanud,
nemad harjunud, et nad lihtsalt tahavad midagi saada,
peavad saama siis need inimesed on pahased,
aga teised ikkagi jagavad näiteks eile see noormees tuli,
ma küsisin. Kas, kas see on okei, kas ma võin talle anda magusa asja valida,
sest magusat tavaliselt vähe.
Ja nad olid okei, siis mõtlesid ja et me ei ole kadedad,
sest ta ei käi siin, võib-olla aastas on kaks korda üldse käinud,
aga mõni käib näiteks iga nädal siis ei olnudki kellelegi
selle vastu, ta sai selle, et mõni nädal saat magusat mõni
nädal ei saa, võib-olla ei saa, kaks nädalat,
aga see ei olegi selle asja iva. Iva on see, et sa tuled kohale, aitad seda toitu päästa,
tead, et jagamisele ootamegi tegelikult erinevaid inimesi,
me ootame väga noorima, ootame väga tudengeid.
Me ootame väga inimesi, kes arvavad, et nemad ei tohiks
toiduga toidujagamiskapist midagi võtta,
sellepärast et nad kardavad.
Nad võtavad teistelt toidu ära.
Selliseid inimesi vaatan ka, sest see ei käi nagunii,
ei ole see mõte, nagu ei võta kelleltki toitu ära. Te päästate toitu, et need inimesed, kes seda toitu vajavad,
nemad, nendel on juba oma süsteem, nad käivad kasvõi need
kõik kapid läbi.
Et me püüame isegi aidata inimesi, kes võtavad meiega ühendust,
et kuigi me ei soovi seda teha, aga me oleme ka inimesed,
meil hakkab, läheb süda härdaks, et me tahame aidata inimesi.
Et siis me leiame lahendused, kas me saadame neid kapi
juurde või keegi on nii lahke, paneb ise toidupakki kokku,
aga me püüame inimesi ikkagi nagu aru saada sellest meie mõttest,
et see toit nagu kõigile ei maksaks nagu toidujagamiskappi karta,
mitte sellepärast ainult lihtsalt võtta. Aga ka sinna võib julgesti viia asju oma toitu,
mida, mis teil on kapis nii-öelda seisma jäänud.
Aga mis on tarbimiskõlbulik? Lisaks toidupäästjatele on poodides samuti võimalik viimase
kuupäevaga tooteid soetada.
Kas see toit on ohutu ja tarbimiskõlblik?
24 aastat toiduohutusega tegelenud Matti roosto selgitab. Et tihtilugu, kui minna poodi, siis seal on allahinnatud
tooted kollase sildiga, mis on siis tähistatud,
et kas siis kuupäev kukub, et viimasel päeval saate osta,
kuidas siis näiteks, kui nüüd inimene otsustab,
et ta näiteks soovibki osta, sest selle näiteks kas
või viimase kuupäevaga saia või, või siis näiteks mingi lihatooted,
kuidas ta peaks seda säilitama? Nii see iga, mina igal juhul soovitan seda toitu osta,
sest ta on veel väga kõrge kvaliteediga,
kõlblik kuni kuupäev ei ole veel mööda saanud,
kui me räägime kõlblik kuni kuupäevast, esmalt,
mis on nagu ohtlikum kuupäev kui võrreldes parim ennega.
Et kõlblik kuni, olgu ta ning mingid näiteks lihatooted,
mida iganes me võime isegi osta neid rohkem,
teades, et me täna ei suuda seda ära tarbida,
põhimõttelisena külmutada. Ja kui me sellel õigel päeval külmutame,
tegelikult säilimisaeg veel kestab.
Et siis tegelikult see toit säilitab kõrge mikrobioloogilise
kvaliteedi ja sügavkülmutamise jooksul, nagu sa isegi tead,
kindlasti miinus 20 kraadi juures miinus 18 miinus 20 kraadi
juures ei ole võimelised mikroobid paljunema.
No seal võib mingisugune keemiline protsess toimuda mingid
Räsumis protsessis ka väga aeglaselt. Nüüd sõltub kõik nüüd sellest, et millise toiduga on
tegemist igal juhul külmutada, seda saab.
Ja teisalt jällegi ma mõtlen, et väga sageli me näeme ju poodides,
et on need pagaritooted, leiva-saiatooted on 50 protsendiga
30 protsendiga.
Meil kõigil on endal see kogemus, et et tegelikult need
saiad-leivad säiluvad veel päris pikka aega rohkem.
Et siis ma küll soovitan neid osta sellepärast et ta on
kõrge kvaliteediga, odav toode, nüüd sool,
eks olev too toit, mida sa saad tarbida ja mina paigutan
isiklikult need tooted külmkapi osad ütlevad,
et külmkapp ei tasuks paigutada, sest noh,
kaotad natukene maitses ja lõhnas. Mina ei ole siiamaani nii tugeva tsensuursete omadustega
inimene ja mina ei suuda nagu eristada seda kvaliteedinihet,
kume, paigutan teks leiva või saiatoote külmkappi,
siis minu arvates ta on ikkagi väga kõrge kvaliteediga edasi
aga see külmkapi paigutamine ja kui tal on noh,
selline spetsiaalne kilekott ümber ja nii edasi,
eks ole, et siis tegelikult võimaldab seda säilimisaegu
omakorda pikendada. Nii et pagaritoodete puhul no ütleme eelkõige
leiva-saiatoodete puhul olen mina sageli ostnud selliseid
tooteid ja olen tähele pannud, et kusagil nädala jooksul ei
juhtu nendega mitte midagi, aga nüüd on väga tähtis
toiduohutuse aspekte, et kui me ikkagi näeme,
et see leiva või saiatoode läheb hallitama,
et vaata, siis enam seda edasi tarbida ei tohi.
Sest me ei tea, kuhu see hallitus, need eosed,
niidistiku, eks ole, pärm, pärmide eosed,
hajutusteniidistikud jõudnud on. Ja Halituste puhul võib olla tegemist ka ohtlikke hallitustega,
mis toodavad näiteks miks mitte mükotoksiin erinevaid,
eks ole. Et seega see risk on liiga toiduohutuse risk on
liiga suur. Ma täpsustan üle, mis see, mis see sõna tähendab. Mükotoksiinid on Edan hallitusseente poolt produtseeritud
niuksed meie inimtervisele ja ka looma tervisele ohtlikud.
Toksiinid ja toksiin iseenesest juba ütleb nende päris
paljud on ohtliku kõlaga, eks ole, ja nad on sellised suht kuumakindlad,
et kui nad juba tekkinud on, siis kuumutamisega neid
hävitada ei saa reeglina ja nad on lausa kantserogeenset omadustega,
nad põhjustavad kumuleeriva efektiga, võivad põhjustada
näiteks tõsiseid maksahaigusi ja nii edasi,
nii et väga tõsise toiduohuga on tegemist. Kas tuli tuttav ette?
Kuulsime raadioreklaami, mis kutsus meid suveperioodil poodi
ostlema tudich piip, laadapäevad kaks võrdub kolm
või teised allahindlus.
Kampaaniad vaatavad tihti poodidest vastu.
Sellistel puhkudel võib juhtuda, et läksid poodi plaaniga
piima ja leiba osta.
Aga koju jõuad mitme suure toidukotiga. On selge, et kõike ära tarbida ilmselt ei jõua.
Eelnevalt kuulsime, kuidas toitu külmutada kuid millised on
veel olulised säilitamise reeglid.
Toiduainete säilitamise ohutsooniks loetakse
temperatuurivahemikus seitse kuni 60 kraadi.
Toiduohutuse kuldreegel on, et kiiresti riknevad toitu nagu
liha ja kala võib toatemperatuuril hoida maksimaalselt paar tundi.
Säilitamistingimused on kenasti kirjas toodete pakendite peal. Kui toitu saab liiga palju ette valmistatud,
siis on mõistlik seda säilitada toidukarpides.
Milliseid karpe valida?
Näpunäiteid annab mati roasto. Toidukarbid on tänapäeval hea kõrge kvaliteediga,
nendes ei ole ka väga plastikfiksaatoreid enam,
eks ole. Aga siis peab olema ka kindel, et on tõesti mõeldud
nagu toidu säilitamiseks, et mingi suvalisi karpe ei tohi
võtta näiteks mida kindlasti Eestis palju tehakse,
et võikarbid saavad tühjaks margariini karbid,
eks ole, ja siis seda korduvalt kasutatakse.
Vaadake, karbid ei ole mõeldud korduvalt kasutamiseks
ja see ongi nagu see viga, mida tihti tehakse,
neid kasutatakse, me peame ikkagi ostma spetsiaalsed toidu
säilitamise karbid. Ja mitte kõik need karbid ei ole omakorda mõeldud näiteks
kuumema toidu säilitamiseks.
Mitte kõikne karbid ei ole mõeldud näiteks toidu sügavkülmutamiseks,
me peame selle üle ka, vaatame neid tähiseid,
mis nende karpidel peale on, kas ta ikkagi on mõeldud
näiteks sügavkülmutamiseks?
Tähised on väga lihtsalt loetavad nende toidukarpide peal.
Mina soovitan kõigil kasutada kõrge kvaliteediga toidu säilituskarpe. Tartu toidupäästjate missioon on toidujagamise kõrval
tegeleda ka inimeste harimisega.
Kerly Ilves räägib lähemalt. Futšeringu, või siis ka Tartu toiduga seal nagu liikumise
mõte ongi see, et me teavitame, et kui meil on näiteks
võtame salati, tuleb mingi salati Ps juba lehed närbu,
see ei tähenda üldse seda, et nüüd see nagu prügikast,
me räägime nii, lähed koju, lõikate siit poti juurest
varrest need lehed maha, peset ära võtate nõu,
paned külma vee sisse, panete nõusse, paned kaane peale,
panen külmkappi, homme hommikul on sul nagu krõmps salat seal,
et me õpetame inimesi ka läbi nende jagamist nagu toitu
väärtustama või kui näiteks porgand ja tal on siin
mingisugune mõlk või mingi sihuke veider kujume näitevoogu,
ilus veider porgand, selle saad ära lõigata,
ei olegi porgandile viga, saate süüa ja kõik selliseid asju. Püüame inimesi nagu harida, et et vahepeal tuleb näiteks noh,
tõesti juba poest tuleb, kummis, on nagu pakendeid.
Me ütleme, palun vaadake, kui te võtate kummis,
et kui te koju lähete, siis enne vaadake,
ma nuusutage maitske.
Kui need kõik on okei, siis see on ilmselt okei süüa,
kui seal üks asi juba on, nii-öelda vaatamisel saad aru,
palun mitte tarbida. Tuleme tagasi Fotografiska juurde.
Fotografiska kvaliteedimärk on jätkusuutlik majandamine,
nende väärtuste jagamine ja inimeste inspireerimine.
Olulisel kohal on siin meeskond.
Meeskonnaliikmetel peavad olema ühised väärtused
ja soov südamega asju teha.
Kollektiivselt on võetud ette kulme kergitama panevaid projekte.
Margit Aasmäe meenutab huvitavat seika elektrivabast õhtusöögist. Et me just ükspäev rääkisime nendest nii-öelda linnalegendidest,
mis ka meid kannavad, onju et näiteks, et et tegime,
oleme teinud siin aastaid selliseid ilmalik,
et õhtusööke noh, mis seal siis ka nagu üks osa sellest loost,
eks ole, et elekter ka on, eks selline.
Et kui me saame kõiki neid ressursse vähendada,
siis on positiivne, onju, ja siis, ja siis noh,
mis kohtadesse saad siis natukene üle võlli asju teha,
et okei, võtad elektri ära ja ütled, et selle restorani
õhtusöök on täiesti ilma elektrita on ju. Et siis esiteks on nagu väga äge protsessi alguses saad aru,
kui palju sealt sõltu kõigest, onju et teenindajad hakanud
issand jumala kätte, aga see arvuti või töötan,
appikene nagu kuidas nad maksavad, ütles,
et need ei ole ju nagu juhtus ja kõigeta issand,
need kestnud nagu nõud ära peseb.
Nõudepesumasina teete.
Et noh, on nagu äge ennast nagu raputada,
onju ja siis võib-olla nagu külalist ka,
et ta tuleb üles sellise restorani, kus ei ole kus,
kuhu sa ei saa tulla liftiga ses istumatud kinni,
sest elektrit ei ole, sa pead tulema trepist kuuendale korrusele,
on ju, ja kõik on ainult küünlavalgel toit tehakse,
eks ju, sütele ja nii edasi. Et et siis siis näiteks ma tean, et me tegime ühel
õhtusöögil üks ägedamaid asju, oli see, et tegelevad,
aga maitseelamus oli nagu selline unustamatu.
Ta suitsutasime natukene putru tegema sellest nagu sooja
sellise noh, nagu tangupuder tegelikult.
Õhtusöögi osa on ju.
Aga selle roa nimi oligi selline, et nagu eilne puder,
eks ju. Et noh, see mõte oli sellest, et nagu,
et kui sul on näiteks kui sul on midagi juba,
meil ikka tekib kapis ekspuder on jäänud,
pudru on jäänud, on ju järgmisel päeval seda niimoodi süüa
ei taha, onju, aga ära viska ära, mis sa saad siis sellest teha,
onju. Ja siis, ja see läbisele suitsutasime
ja tegime natuke soolases oli noh, maitseelamused,
ülitore. Kuidas suitsutatud puder tundub huvitav mõte,
aga kodus järele teha on ilmselt väga keeruline.
Kergem on poest midagi lihtsamat kaasa haarata.
Tõenäoliselt enamik inimesi haarab poest kaasa ka puuvilju.
Kui kotitäis õunu on juba koju jõudnud, siis kas nende
säilitamisel on mingisuguseid erireegleid?
Matti roosto teeb selgeks. Kuidas näiteks, kui ostan poest banaane või nüüd tuleb
detsembri jooksul mandariine, kuidas me neid kõige paremini
saaksin säilitada? No esiteks, poes me näeme isegi juba mõned
riknemisprotsessid toimuvad kama riiulitel,
vaatame sõltuvalt poeketist ja nii edasi et me parim,
esiteks seal ka nagu sellised ilusad, mitte mädanevad,
eks ole, ilma mädaplekid, et puuviljad või miks mitte ka juurviljad,
eks ole. Et mandariinide kontekst võib-olla see,
et nad lähevad tõepoolest kiiresti pehmeks
ja kiiresti hallitama, aga järelikult me oleme liiga palju
siis ostnud, eks ole, et jällegi ikkagi läbi loogiliselt mõelda,
et kui palju me suudame nagu ära süüa, et see pood ei tasu minna,
nagu te teate tühja kõhuga, et kui kõht on tühi,
et siis me kipume tegema ka selliseid üle osta
ja ütleme siis ostame liiga suuri koguseid. Ja mandariinide puhul apelsinide puhul kindlasti tasub
meeles pidada, et mandariinihooaeg on selliste viiruste
toiduviiruste hooaeg, turgude rotaviiruse noroviirus,
mis on väga noh, ütleme ebameeldivad nagu haiguse kontekstis
võib tekkida kõhulahtisus, oksendamine ja nii edasi,
eks ole. Et siis üks peamine põhjus on see,
et me kodus neid ei pese.
Et kui nad on veel koorimata, et siis kindlasti enne,
kui me alustame seda koorimise protsessi. Me peseme korralikult puhtaks voolava kraanivee all,
et see on väga tähtis.
Loomulikult saavad sellega käed korralikult pestud,
kuigi kätepesu on ikkagi eraldi pesu, eks ole,
aga see meeles pidada ja ma arvan, et see peamine põhjus on see,
et me ostame liiga palju.
Et meil ei ole vaja näiteks osta korraga,
noh, sõltuvalt pere suurusest, eks ju, me teame,
pere tarbib ära nagu kiiresti selle kilo õuna
või nii. Aga oletame, et meil on üks-kaks inimest,
eks ole, on selge, et need õunad jäävad seisma,
teda on toatemperatuuril, õunad säilivad hästi
ja pikka aega õigetel temperatuuridel, mis peavad olema
suhteliselt madalat, aga meil ei ole, meie hoiame neid
toatemperatuuril ja sealt juba paari päeva pärast,
oletame juba ühe päeva pärast võib tegelikult näha,
et, et see õun hakkab muutuma natukene nagu. Ta ei ole enam nii tihke, ta nagu natukene juba kvarts,
suur ime ja nii edasi.
Noh, kolme päeva pärast on selge, et see kvaliteet on juba
ka visuaalselt nagu langenud ja seal tekib see moment,
aga ta ei ole enam apetiitne.
Ei taha teda, mõtlesin, olgu, ma täna seda ei söö,
aga noh, selge on see, kui me täna ja homme on see kvaliteet
veel viletsam. Siis me lükkame selle otsuse edasi edasi
ja lõpuks sa viskama seal õuna ära, onju nii.
Just nii, et igal juhul osta siis kui sul õunaisu tekib,
osta poest üks, kaks õuna rasta rohkem. Toidu raiskamist aitab veel vähendada see,
kui mõtled läbi, kuidas tooraine lõpuni ära kasutada.
Näiteks porgandite või kartulite puhul ei pea koori minema viskama.
Nendest on võimalik valmistada krõpse kuidas kasutada kogu
tooraine mõistlikult ära.
Fotografiska peakokk Aldur Soosalu toob näite kõrvitsast. Praegu sügishooajalist on võib-olla kõige lihtsam näide kõrvitsast.
Nende tulebki siis maia kopra karjamõisast,
ilus suur kõrvits kus me saame kõik ära kasutada,
et koorime küll kõrvitsa ära, aga kõrvitsakoorem siis
keedame pehmeks, siis pärast seda kuivatame ära,
on sihuke mõnus puru, saame panna kuskile natuke krõmpsu anda,
miksime mingite teiste seemnetega, kas või nende kõrvitsaseemnetega,
mis kõrvitsast tulevad ja kogu sisu siis läheb kõrvitsasuppi
tegemisse ja siis põhimõtteliselt ainuke asi,
mis üle jääb kõrvitsast on see väike tükikene,
mida tõesti kannata süüa. Koduses keskkonnas.
Arvatavasti on vaja siukest, lihtsat talupojamõistust
ja loogilist mõtlemist.
Et näiteks kui on mingi toiduaine säilivus,
võib olla piiri peale, et sa nuusutabki seda võib-olla võtad
hästi väikse ampsu ja kõigepealt mõtled,
kas nagu kõlbab süüa.
Aga kui sa juba näed eos ette ära, et seal on midagi liiga palju,
siis väga paljusid asju saab sügavkülmutada. Enamikel inimestel on kodus ahi, et seal saab panna madalama
temperatuuri 89 kraadise passi ära kuivatada saab pärast ära
jahvatada igasugused saiad, ürdid teha, köögivilja krõpsusid.
Kõige mõistlikum arvatavasti oleks juba ennetada seda,
et sul ei tekikski jääki, et sa teed endale paari päeva menüü,
kõige parem oleks juba nädala ajamini ära.
Siis sa ostad selle järgi endale täpselt kogusad toitu.
Kõige lihtsam oleks, kui sa teed seda internetist tellides,
et siis sul ei teki ka seda emotsiooniostu seal võib-olla,
et sa näed, oh, seal on nii palju ilusaid mandariine,
aga võib-olla ei jaksa kõiki neid ära süüa,
siis lõpuks on plekki lihtsalt seal, et ennetada on palju lihtsam,
kui võib-olla pärast jaksu ja aega on tegeleda. Paratamatult on kõigil kiire elutempo. Ütlevad Singer Vingeri kuulsa laulusõnad.
Me õnn on piimasaali jahtunud roas.
See on see armastus, mis raamatuist loetud.
Armastus toidu vastu on paljudes meis juba kasvanud,
maast madalast.
Tuttav vanasõna armastus käib kõhu kaudu on seda kindlasti
tagant õhutanud.
Poegi kõikides restoranides on toiduvalik lai. Ka kõige nõudlikum klient leiab omale sobiva.
Ärgem neid võimalusi raisku laseme ja kasutame täna kuuldud näpunäiteid.
Järgmisel korral, kui toidupoodi lähed, siis mõtle,
kas mul on ikka kõike seda vaja.
Saadet jääbki lõpetama Singer Vingeri laulu ära jahtu
instrumentaalversioon Jalmar Vabarnale.
