Kui inimene ütleb, et keegi on väga ilus
või miski on nii tore, siis kasutab ta omadussõna ees intensiivistajat.
Tartu Ülikooli keeleteaduse nooremteadur Triin aasa ütleb,
et kõige rohkem kasutavad selliseid sõnu noored. Meil on hästi vahvad keelevahendid selles mõttes,
et nendega saab väga palju värvikamaks teha seda,
kuidas sa räägid, ja, ja näidata, kellega sa umbes kokku kuulnud,
et me kasutamegi siin inglisekeelsed intensiivis oleme
noored ja me kuulume ühte rühma. Oma magistritöös uuris aasa just eesti noorte suulist keelekasutust.
Ta vaatas keele korpusest, kuidas lisasid noored
omadussõnadele intensiivistajaid sajandivahetusel
ja kolme aasta eest.
Kui varem kasutati enim sõnu nii väga ja hästi siis nüüd on
hästi asemele ilmunud suht. See on siis mingil hetkel kasutusele võetud nende
ajavahemike vahel ilmselt ja see on nii suure sageduse saavutanud,
et ta on üks nendest kõige sagedasemini kasutatavast
intensiivis ajast, et see näitab, kui kiiresti
intensiivistajad tegelikult võivad muutuda. Veel täheldas aasa, et noormeeste ja neidude keelekasutus on
muutunud sarnasemaks.
Sajandivahetusel kasutasid noorukid pigem intensiivistajad
väga ja neiud sõnani.
Nüüdseks kasutasid kõik noored levinumaid intensiivis diaid
samal määral.
Erinevalt vanemast materjalist leidub noorte keeles nüüd
ingliskeelseid intensiivistajaid nagu Kaindow next level
ja full. Ingliskeelset intensiivistada tuli kokku kuus
ja tegelikult nende sagedus ei ole üldse suur.
Ma ütleks, et võistlen nii palju ikkagi nende eestikeelsete intensiivistajatega,
aga nad on ikkagi seal olemas, et see oli selline,
ma ütleksin, silmapaistvam erinevus selles materjalis. Intensiivistada ei näita osa sõnul tingimata,
et mingit omadust on palju.
Sõna suht võib väljendada hoopis omaduse keskmist määra.
Sõnad natuke või pisut annavad aga edasi omaduse väiksust.
Kuidas erinevaid intensiivistajaid tajutakse,
kavatseb aasa uurida ka oma doktoritöös.
