Kalapüügimeister kormoran ajab inimesi tülli,  noh, peaks jõudma otsusele, kuidas seda olukorda ohjata. Eks see kormoranide ja kalade nii-öelda. Konflikt see on ikkagi inimeste ja erinevate huvigruppide konflikt. Me oleme tulnud Lääne-Ukrainasse tagakarpaatiasse,  mis on Ukraina üks metsikumaid ja mägisemaid paiku. Maaliline tagakarpaatide loodus on surve all. Pärast massi pealetungi, see on selline kõige perspektiivsem,  kõige ohutum koht, kuhu investeerida. Me jõudsime just praegu manijalt ehk manilaiult anilaiule  ja teadaolevalt pesitseb siin igal aastal üks suuremaid  kormoranide kolooniaid meil Eestis. Ja just sellel kevad-suvel toimus siin kormoranide munade õlitamine. Lõppeval 2024. aastal lubas keskkonnaamet 12-l saarel  ja laiul kormoranide arvukuse piiramiseks nende muneõlitada. Pesitsuskolooniad valiti nii, et need häiriks võimalikult  vähe teisi merelinde. Me käisime ja õlitasime siin ära, siis circa kume 1000.  kormorani pesas olevad munad keskeltläbi on selline neli  kuni viis muna ühes pesas, aga nägime ka pesi,  kus oli üle 10 muna. Nii et meie ülesandeks oli siis ära õlitada kormorani munad,  et piirata selle populatsiooni suurenemist. Me käisime kahe kaks korda kahes etapis,  siis esimene etapp Oli siis olemasolevad munad, aga kuna see luba  siis keskkonnaameti tuli suht hilja, siis olid ikkagi juba  mitmetes paljudes pesades ka munad koorunud,  pojad väljas. Loomulikult neid pesime ei puutunud. Kuidas linnud ise reageerisid sellele, kui te tulite nende  pesade juurde? Tegelikult linnud lasid väga lähedale, kuskil isegi viie  meetri kaugusel, enne kui nad pesa st ära läksid  ja proovisime nii teha, et sektorite kaupa,  et me nagu linde ei häiriks. Tegime sektori ära, jätsime rahule, põhimõtteliselt linnud  tulid kohe pesa le tagasi. Ülle manija inimeselt on hea küsida, et mis ajast  siis esimesed kormoranid sinu jaoks meenuvad? No ma arvan, et see 2000.-te alguses see must lind siia nagu  suuremat Suuremalt moelt tuli noh, tasa ja targu. Ega alguses ei märkanud märganudki, aga aga nüüd Nüüd on ikka nii palju, et kevade poole,  kui tuba läheb pimedaks, siis tead, et on hakanud pesa  tegemise hooaeg naabersaarel kormonautide poolt. Ja ja teha pole midagi, käime pannidega patsutamas  ja puude all ja kisendame ja sunnime koeri. Aga nad ikka võtavad oma, et kased nutavad. Mida sa mõtled sellega, et kased nutavad? No kased nutavad, sest et kormorani parv läheb kase peale  siis nad raskusega murravad oksi, peenemad oksad murravad  niisama nokkadega, aga siis raskusega veel suuremad oksad. Aga kevadel kask ju on mahlakask, eks, ja  siis igast oksast tilgub mahla ja, ja nad nad lihtsalt  jooksevad kuivaks ja, ja muidugi teeb see  ka kurvaks, et need lähisaared seal ei ole enam rohelisi  liblesid ja puid eelkõige, kuigi bioloogid ütlevad,  et see rohelus kohe taastub, aga mitte puud,  puu ei kasva sul ühe päevaga, eriti veel kidurul saare jupil. Minu meelest on see ka ikka inimeste probleem,  et nad on lasknud selle kormaranil minna,  nii palju aastaid on ja ametkonnad veeretavad ju seda ühest  õues teise seda palli ja noh, peaks jõudma otsusele,  kuidas seda olukorda ohjata. Kormoranidel hakkas Eestis paremini minema 1900 üheksakümnendatel,  kui pesitsevate lindude paare oli üle 5000 2000. aastal oli  see näitaja juba 10000 juures. Veidi enam kui 20 aastaga on kormoranist saanud Eesti üks  arvukam veelind, keda pesitseb meil hinnanguliselt üle 40000 paari. Kormoranide lemmikaladena paistavad silma Liivi lahe  ja Väinamere laiud kus pesitseb enam kui 60 protsenti meie kormoranidest. Kuid nad asustavad pea kogu rannikuala ja isegi  siseveekogude saari. Kormorani arvukuse tõusu taga on väga paljud erinevad  tegurid ega keegi täpselt ei tea, mis see nüüd  siis neid siin niimoodi plahvatama on pannud. Aga tegemist on, eksole oportunissiga. Ta on kalatoiduline, sööb väiksemat sorti kalu sõltuvalt sellest,  mida parasjagu saada on, kõik sobib lihtsalt sobiv suurus  peab olema. Ja eks ka kalastiku heaks on siin üht-teist tehtud,  et kalastiku läks paremini ja kui me vaatame  ka näiteks sindi paisu lammutustöid, mis on kalastikule  Pärnu jõel jõgikonnal väga hästi mõjunud,  siis eks siit ka need põhjused mõneti kooruvad. Nüüd. Gormara eks ole rändelind, osad on meil talvitujad Nende  jaoks on olnud soodus just nimelt soojenevad talved. Nad saavad siin ka talvel hakkama, aga just nimelt  pesitsejatele sobivad toitumistingimused keskkonnamürkide vähesuse,  mis on just nimelt väga suure plahvatusliku arvukuse tõusu taga. Kui me räägime Läänemerest Kas ja miks on Eestis kormorani arvukust vaja piirata? Peamine põhjus ohjamiseks ongi see, et, et nad söövad suurel  hulgal kala, et kalurite saagid ja kormorani söödud kala on  enam-vähem samas samas suurusjärgus kuskil seal 9000 tonni  juurde aastas. Ja, ja noh, arvestama peab ka seda, et selle 9000 tonni  siis mida söövad kormoranid võrreldes siis sellega,  mida püüavad ka kalurid kormoranide puhul kalu  ehk isendeid mahub märksa rohkem, sest sest neile kalade  alammõõdud ei kehti ja, ja kormoranid jah,  söövad siis tegelikult arvuliselt kindlasti rohkem kala  ja just neid noori ärke, mida siis noh, mis võiksid suureks kasvada,  mis võiksid omakorda järglasi anda ja paljuneda,  nii et et eks see konflikt siin nagu jah,  selle nii-öelda kalanduse ja just rannakalandusega  siis ongi võib-olla see peamine põhjus. Ja nagu kõigi liikide puhul, siis me lähtume  ka siin. Kormorani puhul sellest sellest, et oleks Tagatud liigi soodne seisund. Ornitoloogiaühingu jaoks see ohjamine praegusel kujul Ei ole aktsepteeritav, et on olemas alternatiiv,  milleks on siis see, et, et me tegeleme selle juurprobleemi  lahendamisega ehk siis Läänemere ökosüsteemi seisundi taastamisega. Et me oleme siin inimestena tegelenud röövkalade ülepüügiga  ja samal ajal ka põllumajanduslike väetiste juhtimisega  või noh, nende toitainete juhtimisega merre me oleme  tekitanud olukorra, kus meil on kormoranide jaoks ideaalne kasvupinnas. Ja kui me tahame seda olukorda muuta, siis me peame  tõkestama nende toitainete kandumist merre  ja me peame ka tegelema muidugi kalade koelmute taastamisega  ja jõetammide eemaldamisega. Et niimoodi me saame selle loodusliku tasakaalu paika  ja siis lõpuks peaks ka kormorani arvukus vähenema. Ja üldse, ma arvan, et me jah, ei tohiks nagu keskenduda  ainult kormorani negatiivsetele pooltele,  vaid ka võimalikele positiivsetele külgedele. Et, et siis, et näiteks kormoran, kui ta sööb merest ära  seda pisikest lepiskala, mida on väga palju,  siis see on, see on tegelikult kasulik, sest niimoodi need  toitained liiguvad sealt merest välja. Kui olulist mõju siis ja, ja kui suurt probleemi tegelikult  kalastiku jaoks see kormoran ja kormornid teha saavad? See mõju on, on, on vägagi, vägagi suur,  riigina me näeme ju igapäevaselt vaeva, et,  et taas toota ohustatud või sellises meie meie meelest  siis halvas seisus olevaid kalaliike ja,  ja, ja kui me mõtleme nüüd sellele ebaproportsionaalsele  kisklus survele lindude või imetajate poolt on ju,  siis siis paratamatult tekib niisugune nõutu  või küsimus, et noh, miks me seda siis üldse teeme,  kui, kui meil on üks selline ablas osapooled pidurdamatult  kasvab ja pidurdamatult suurema osa sellest taas  taastoodetud varust välja võtab. Me oleme keskkonnaametile teinud ettepaneku,  et pöörata pilk eeskätt siis nendele piirkondadele,  mis on kalade taastootmise koha pealt ehk  siis kus on nende koelmulad, kus on nende noorjärgud,  on täitsa selge, et meil ei ole jõudu ja ressurssi eriti  tänase tänastes tingimustes, et tegeleda  selle kormorani populatsiooniga nüüd üle terve Eesti,  aga me saame vähemalt nii palju ära teha,  et me pöörame tõesti siis selle, selle fookuse  või selle teraviku eriti tundlikele piirkondadele. Üllar, ma tean praegu, et sa teed siin kormorani liha küll,  aga ma ei tea, kuidas sa selle kormorani liha said. Veelindude küttimine august kuni november  ja mitte ainult ju pardi taned, samamoodi kormoran ja,  ja miks mitte kormoran just et kormorani tasub küttida küll  ja ja, ja tegelikult noh, linde on palju,  et niisama pole neid mõtet ju hävitada. See on kindlasti üks võimalus seda liha väärindada. Üks võimalus ka anda jahimeestele motivatsiooni seda lindu  sügisese küttimise ajal teha lasta. Ametliku statistika järgi on meil viimastel aastatel kütitud  kormorane ühel jahihooajal umbes 500 kuni 700 kuid 2023.  aastal juba üle 1500 linnu ning ei saa välistada,  et seda just kasvanud huvi tõttu. Aastal 2025, kas kormorani munade õlitamine jätkub? Praeguse plaani järgi? Jah. Kas see tegelikult ka praktikas nii läheb,  seda me veel ei tea. Sest 2024. aasta munade õlitamise load on vaidlustatud. Meil on tegelikult möödunud kevadest juba üks õlitamise  kohtuasi käimas, ma väga loodan, et sealt tuleb meile  positiivne vastus ja, ja äkki keskkonnaamet teeb sellest  omad järeldused. Aga no ega ma ei üllata üldse, kui, kui sealt tuleb  ka mingisugune teistpidine tulemus, aga noh,  see see, mis, mida, mis mõju Cormaron tegelikult omab,  see võib-olla tuleb alles 50 aasta pärast välja. Mis puhkudel on õigustatud inimese sekkumine looduse keerdkäikudesse? No ütleme nii, et kui inimene sekkub loodusesse selleks,  et oma vanu pahategusid heastada, siis see on loomulikult okei,  aga aga kui inimene sekkub selleks loodusesse,  et mingit oma majandust seal parandada või,  või hoida, et siis Üldjuhul sellest midagi head ei sünni pigem ikka loodusele kahju. Kus see piir on või kus see tasakaal on,  et eks me seda tasakaalu ju kogu aeg tegelikult otsime  ja vaatame, et, et see inimeste mõju ei oleks liiga suur  kormoranide ja kalade nii-öelda konflikt,  eks ole, et ega see jah, ei ole ju nende liikide vaheline  konflikt nii-öelda, vaid see on ikkagi inimeste  ja erinevate huvigruppide ja mõjutatud inimeste konflikt ja,  ja probleem, mida me siin, mida me tegelikult püüame  siis lahendada või otsida seal mingeid mingeid võimalikke lahendusi. Niisiis jääb küsimus kormoranide tuleviku üle erinevate  osapoolte ehk siis erinevate seisukohtadega inimeste lahendada. Loodetavasti ei jää selles kõiges lootusetult kannatajaks ei  loodus ega ka inimesed. Me oleme tulnud Lääne-Ukrainasse tagakarpaatiasse,  mis on Ukraina üks metsikumaid ja mägisemaid paiku  ja see on ka ukrainlaste loodusturismi üks lemmikuid,  sihtpunkte sõja. Otsesed mõjud siia paika ei jõua, raketid siin ei plahvata,  aga sõjal on siinsele piirkonnale hoopis teistsugused mõjud. Ukrainas on erinevad piirkonnad ju ka looduslikus mõttes,  et mis paik see tagakarpaatia on nende jaoks taga. Paatia ütleb ära, et ta on nagu kõigi taga,  et mägede taga võib öelda, et on nii kultuuriliselt kui  looduslikult on ta üks kõige mitmekesisemaid piirkondi  Ukrainas ja, ja tal on selline noh, väga eriline imidž. Turismi sihtkohana kui küsida ukrainlase käest,  et mis teil Ukrainas vaadata on või kus ukrainlased puhkamas käivad,  siis on must meri ja karpaadid, et see on nagu kaks sellist  põhilist puhkuse sihtkohta ukrainlastele  ja nad on ka kindlasti välisturistidele sellised põhilised  kohad ja, ja ta on hästi aktiivne piirkond,  et siin on väga palju ettevõtjaid ja ja eriti  siis nüüd pärast massi pealetungi, siis on väga paljud,  see on selline kõige perspektiivsem, kõige ohutum koht,  kuhu investeerida. Kiiev ja üldse ida pool on ju sõjale lähemal,  et kas siia tulemine on ka selline rahu otsimine puhkamine sellest? Mille poolest on tagakarpaatide lood? Mis pargis me praegu oleme, mis loodusala see on? See park asub Ukraina piirialal, siin on Slovakkia  ja Poola. Kuidas see kõik seda loodust siin mõjutab? Kes siin käivad? Kas inimesed ei karda seda, et sõda käib selles riigis,  et ikkagi käiakse loodus? Kuna pommid siin Ukraina osas otseselt ei plahvata,  saavad turistid ka naaberriikidest käia vaatamas,  millised jäljed on looduses eelmisest sõjast,  näiteks nagu see teise maailmasõjaaegne punker. Millised on olnud sõja mõjud? Sõda on tagant tõuganud siinse piirkonna kiiret muutumist  üha tööstuslikumaks. Näiteks plaanitakse oblastisse rajada hiiglaslikku puidutööstusettevõtet,  mis tarbiks ühes aastas sama mahujagu toorainet kui praegu. Siin tegutsevad väikeettevõtted kokku. Mart me oleme vaadanud tagakarpaatia looduse rõõme  ja muresid seoses sellega, et siin on palju inimesi juurde tulnud. Aga kuidas see tavainimene, kes siin kogu aeg on elanud  kasutab ära selle looduse, sellist? Olemust seda ägedust oma elus. No eks ta on sellega harjunud, see on osa tema elust  ja tal on vaja loodusjõududega kohaneda,  et talvel on siin ikka päris karmid tingimused  ja niimoodi on, on siis kohalikud elanikud ennast Kohanenud ja enda elurütmid sätivad selle järgi. Aga ta teeb turismi ka, et siin me oleme  ka täna turismitalus, et kõigil on siin ikkagi selline väike  äri ka sees, et ei ole ainult oma eluks. Kuna karpaadid on tõeline turismi selline ikoon  siis karpaadid müüvad ilma et sa midagi tegema peaks,  et lihtsalt inimesed tulevad, tahavad öömaja,  saab see, kes majutusega tegeleb, ta saab öömajade kohtade  arv täis voodi, voodid kõik täis ja siis ta läheb naabri  juurde jälle naabri. See naabri saab täis siis järgmise naabrile  ja niimoodi see käib, et tegelikult siin reklaami pole vaja teha. Turistid tulevad, ise, tasub ka eestlastel tulevikus tulla. Täna juba tulge, suusahooaeg hakkab kohe varsti jaanuaris. Praegu on kõige parem aeg, hinnad on kõige soodsamad,  liiga palju rahvast ei ole, suusanurmad on korralikult hooldatud,  et, et ei ole vaja oodata. Nii et ukrainlased, Husuulid saavad igal ajal hakkama,  see on nagu Husuuri mobiiltelefon. Ukraina kultuur elab ja õitseb.
