Mereväe ülemkomandör Ivo Värk rääkis möödunud nädalal,
et kavandatavad meretuulepargid piiravad oluliselt
kaitsejõudude mereseirevõimekust.
Seni on riik tegelenud peamiselt sellega,
et leevendada tuuleparkide mõju.
Õhuseire läheb selle jaoks püstitatakse Kõpu poolsaarele uus aktiivradar,
samuti soetatakse terve rida teisi seadmeid
ning 25. aasta lõpuks peaks plaanitavatel meretuuleparkidele
seatud kõrgusepiirangu kaduma. Mis mereseiret puudutab, siis ütleb kaitseministeeriumi
asekantsler Tiina Uudeberg, et tuuleparkide mõjust peaks
ülevaate andma järgmise aasta alguses valmiv uuring. Selle uuringu Me tegelikult tellisime juba mõnda aega tagasi
ja siin on ka taustaks see, et kuna mereseire laiemalt
näiteks mereseireradarite näol tuli ju mereväele üle
politsei ja piirivalveametilt alles paar aastat tagasi,
siis kui me selle ülesande saime me siis kogu selle mõjuga
hakkasime ka tõsiselt nii-öelda tegelema ja,
ja seda siis hindama. Praegu käib mitme meretuulepargi hoonestusloa menetlus
ning see, nii on kaitseministeerium sisend piirdunud
peaasjalikult tuulikute kõrgust puudutavate aruteludega.
Tiina Uudeberg ütleb, et üldisemalt on ministeerium rääkinud
kammere seirest. Me oleme jah, arendajatele andnud tagasisidet,
et teatud juhtudel võib-olla vaja siis täiendavaid
kompensatsioonimeetmeid Riigi senistes rahalistes plaanides taolisi
kompensatsioonimeetmeid mainitud eiole.
Uudeberg märgib, et sellised meetmed ehk vajalike seadmete
hankimine ei jääks tõenäoliselt tuuleparkide arendajate kanda. Me kindlasti räägime selle arendajatega läbi pigem tõesti,
see saab olema meie poolt tingimus, et need parke saaks rajada,
aga loomulikult oleme heal meelel, nõus need arendajaid toetama,
nõustama ja leidma kõige paremaid lahendusi. Uudeberg kinnitab, et ka see, kui palju võivad
tuuleparkidega seotud kompensatsioonimeetmed maksta,
võib selgeks saada järgmise aasta esimese kvartali lõpuks.
Merevägi tõi aga esile teisegi probleemi,
nimelt takistavad tuulepargid oluliselt laevatõrjerakettide
tööd ehk lihtsustatult ei saa tuuleparkide taga olevat laeva
uute rakettidega lasta.
Tiina Uudeberg märgib, et laevatõrjerakette saab rannikul
ümber paigutada. Laevad, mis liiguvad, me näeme neid enne,
me näeme neid pärast, nii et noh, ma arvan,
et see ei saa olema küll mingisugune sisuline probleem,
me saame neid laevu mõjutada ikkagi võib-olla siis kuskilt
mujalt lihtsalt. Ehk siis me ootame selle hetke äramil, vastase alus ei ole
seal 50 kilomeetri laiuse seina taga.
Uudeberg märkis, et lisaks Eestile saavad vastase laevu
mõjutada aga meie liitlasriigid.
