Arstide ja tervishoiutöötajate palgaläbirääkimised toimuvad
läbi riikliku lepitaja.
Eilsel kohtumisel tegid tervishoiutöötajad kompromissettepaneku,
räägib arstide liidu esindaja Katrin Rehemaa. Ja järgmisel aastal me oleksime nõus leppima tunnitasu tõusuga,
mis kataks vähemalt inflatsiooni, ehk siis sisuliselt ei
küsigi palgatõusu, vaid pigem seda, et reaalpalk ei langeks.
Me sooviks, et patsiendid edasi arstiabi saaksid.
Ja selle üks vältimatult eeldusi on kollektiivlepingu sõlmimine,
et arstidel, õdedel, teistel tervishoiutöötajatel oleks
motivatsiooni siin Eestis ja meie solidaarses süsteemis töötada,
sest neil on see kogemust rohkem kui 12 aastat tagasi. Kui me seda kollektiivlepingut ei olnud,
palgad ei tõusnud ja Eestist lahkus aastas suurusjärgus 100
kuni 150 arsti. Tervisekassa hinnangul tähendaks üks protsent palgatõusu
miinimumpalgavaates tervisekassale üht ja teist miljonit eurot.
Pille Vanhart tervisekassa juhatuse liige. Tervisekassa eelarve on järgmistel aastatel juba väga suures
puudujäägis ja kõik lisanduvad vahendid meile teadaolevalt
me peame täna leidma nende samade eelarveridade seest,
mis tähendab, et me vaatame üle.
Aga ilmselgelt see täna tähendab, et kusagilt tuleb ära
võtta ja arvatavasti tähendab see siis tervishoiuteenuste
kättesaadavuse halvenemist ehk et plaanilise ravi
järjekorrad võivad suure tõenäosusega tõusta. Järgmisel korral kohtuvad töövaidluse osapooled riikliku
lepitaja juures jaanuaris.
Siis esitab tervisekassaga omapoolse vaate,
kust leida vahendeid tervishoiutöötajate palganõude täitmiseks.
