Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul oleksid
25,5 meetrit pikad autorongid paremad nii ettevõtete
majandusele kui ka keskkonnale.
Kuna pikema autorongi peale mahuks rohkem kaupa,
väheneks nii kütusekulu ning seeläbi ka heitgaaside kogus.
Seda märgib ka kliimaministeerium kavandatavas kliimaseaduses.
Praegu võib autorong olla 18 koma 75 tripikkune.
Kliimaministeeriumi teede- ja raudtee osakonna juhataja Ain
Tatter sõnas, et küsimus on eelkõige sõiduteedes. Keegi ei vaidle vastu sellele seosele, et mida suuremad on
meil veokoormad, seda majanduslikult projektiivsem on
igavaid Ude logistika, aga piirangud lähevad siin eelkõige
siis teetaristu erinevat parameetrit.
Näiteks teede projekteerimisel võetakse aluseks
nõndanimetatud arvestuslik autorong. Kliimaministeerium on seisukohal, et pikemad autorongid
võiksid sõita seal, kus tee omanikud seda lubavad,
sest nemad peavad tagama nõuetele vastava ohutuse. Paraku kohalike omast ühtne seisukoht on seni olnud,
et mitte toetada neid täna stsenaariumide leevendusi.
Kuna kohalike teede seisund ei võimalda sellist suurt
autorongide liikumist, seda on väljendanud siis just
eelkõige linnade Valdo tõid välja, et see tähendab Tallinna linn,
kellelt saime hiljuti abilinnapea Järvani allkirjad
ettepaneku lubada isegi 34 meetrises autos. Praegu on transpordiameti ette valmistamas analüüsi
marsruuti test riigiteedel, analüüs peaks valmima järgmise
aasta alguses, peale seda saab edasi liikuda võimalike seadusemuudatustega.
Üks mure on aga möödasõitude tegemine, mis võib pikemate
autorongide puhul ohtlikumaks muutuda.
Seda tõdes ka põhja prefektuuri liiklusgrupi juht Toomas Koronev. Üht lootudest on kindlasti see, et möödasõidud on pikemad
mina igasugune teiste sõidukite manööverdamine võib olla
raskendatud kuivõrd põikleva autorongi kusagil ristmikul ees
või maanteede. Ka kliimaministeerium nendib, et möödasõitude pikenemine
teeb neile muret.
Lisaks on probleemiks seaduskuulekus. Kui nüüd transpordiamet selle uuringu esimese poole
ärategemis puudutas täismasside leevendust,
siis ta mõõtis poole aasta jooksul autode täismass,
fikseeriti tsirka 90000 trahviväärilist rikkumist
ja suisa seal näiteks Tallinn-Pärnu maanteel tõesti kaaluga
nädala jooksul kontrollmõõtmisi nii-öelda,
et 50 protsenti kuued, haljastust veokitest rikub tänasest
massinorme keegi neist trahve ei saanud,
kuna tegemist ei olnud riikliku järelevalve käigus tehtud menetlustega. Aga noh, see näitab, et meil on tegelikult väga suur tõsine
probleem seaduste ja normide täitmisega vedajate poolt
muidugi teine pool on riiklik järelevalve. Kliimaministeerium loodab koos seadusemuudatuse ettepanekuga
pakkuda välja lahendused kõigi nende probleemide leevendamiseks.
