Tere hommikust. Eestlaste ja eestluse puhul meeldib mulle hullupööra loovus. Kui praegusel aastaajal maa puhkama õiteilu näha ei ole,  siis nii mõnigi meist hakkab suvel taimi kuivatama. Tänases saates läheme külla pisirohe pererahvale,  kes tutvustab meile kuivatatud taimede maailma. Ja õige pea on käes see aeg, kus hakkavad toimuma  niinimetatud seaprae söömise meistrivõistlused sellid. Kermo ja Hendrik käisid Sääsepaju farmis jõulusigu kaalumas. Perenaisehoolsa pilgu all said nad teada,  kes on nuumik ja kes on kesik. Aga saate lõpupoole tuleb üks minu lemmikuid osi,  kus meistri käel õpime kasutama tööriistu. Head vaatamist. Marit, me läheneme vaikselt siin jõuluajale  ja kuigi Eesti ilm on heitlik, nagu ta on,  siis vahel on lund, vahel on vihma. Aga loodusest leiab alati midagi. See ongi minu meelest Eesti võlu, et tegelikult alati kuskil  midagi on. Ja me peame hoopis õppima nägema seda ilu. Ja praegu on hea aeg. Enam ei ole seda suve küllust, suverohelust,  värvilsust, kirjusust. Ja nüüd me näeme neid erinevaid tekstuure. Neid kõrrelisi, nii seda pajukoort lepa lepakäbisid  ja siin on üks selline väike salajane maagiline koht suurte ränirahnudega,  mis on kaetud sammaldega ja humalaga. Siin on mu väike humala salapaik, ongi suvel ei panekski tähele,  aga praegu, et sellised punakas pruunid võrsed koos nende  käbikestega ja neid on siin palju ja see on tõsiselt kihvt  koht ja neid saab siis kodu kaunistamiseks hästi kasutada. Nendest me saame teha kas siis sellist lillepilve  või tegelikult pärga laua, kaunistust, mis iganes meil  inspiratsioon toob. Nii proovime, siit siis kuidagi. Räägi mulle. Hakkame kuskilt altpoolt lõikama ja siis üritame ülespoole  välja pusserdada, nii palju, kui me saame seda humala,  te ta alt need. Võrsed need on üheaastased võrsed selles mõttes,  et me ei pea väga kurvad olema, et me seda siit nüüd ära lõikame,  nii põimunud. See on ka loov töö, kus seda siit kätte saada. Marit räägi mulle miks sa üldse selle Eesti looduse Nii-öelda ilu maailma toomise eest seisad,  et mis need sinu põhimõtted või või juhtme ta on. Tegelikult see küllus on meil endal olemas. Jah, me võime seda küllust siduda selle võõrama eksootikaga. Aga samas õpetada nägema nendes lihtsates asjades. Seda võlu. See ongi nagu tõeline kingitus. Et no jõulud on sageli ka see aeg, kus me oma toa igasugust  plastikut täis topime siis ta ja võlu ja valu,  et et selle asemel meisterdada omaenda kohalikust loodusest  mingisuguseid vahvaid rustikaalseid kunstiteoseid. Ja me saame neid niimoodi ka veel teha, et me teemegi  täiesti loodusliku ja pärast, kui see meid enam ei kõneta,  siis me saame ta komposti visata ja seal tuleb uue elu. Täielikus puntras. Nii kas nüüd ta tuli lahti siit ja nüüd puserda sellest kokku? Mingisugune mingisugune. Pussakas, meil on juba kunstiteos, valmis juba selline õue  mõnus korvike põhi. Põhi on olemas, siia sisse, nüüd saame igast asju surgata. Leida loodusest alternatiivseid materjale. Väga tore, aga lähme siis vaatame, mis me sellest teha saame. Tuppa. Kuule, siin on mingid samblikud ka ja neid võib  ka kaasa võtta. Vaata kui ilus, ma, sa ei pane suvel tähele,  ma olen jumala kindel. Ja aga praegu ja no kasvõi juba mingile pisike väike  oksakene Vaata laua peale pannakse, tehakse mingisuguseid maagilisi,  neid lauakaunistusi ja siis mingi plastmassist. See on laul ja äge küünlad juurde, kõik. Küünlad siis ikkagi klaasi sisse igaks juhuks jah,  seda küll. Kuule, see on nagu niisugune siuke nagu varanduse kogumise  tunne on praegu, mis ma leidsin ja selle asemel,  et olla šopahoolik, mine metsa ja saad nii palju,  parandus. Kuidas ma neid võin ka võtta? Ikka tunduvad, sarikalised on nii arhitektuursed,  taimed? Jaa, see on naat, see on naat ja see on naat. No jälle, vaata suvel ja talvel suvel on selline võsa  ja siis sa ei taha siit läbi minna. Ilusad. Jõuame teie pisirohe kodu juurde nüüd ja meie meie maja,  meie elamine, meie töö, kõik on ühes majas lihtsalt  erinevates sektsioonides. Issand, jumal, mis asi see on? See on minu kunksmoori stuudio, mina tulen nende väikeste naine. Need on kõik sinu kuivatatud ja kuskilt siis siit korjatud  kas loodusest korjatud või siis põllu peal,  ise kasvatasin ja korjasin. Millistel meetoditel sa need taimed selliseks selliseks  dekoratiivseks saad kuivatada? Et kuivatamise puhul on erinevad meetodid. Niisugune vana hea klassikaline pea alaspidi heas soojas,  mitte liiga valges kohas. Kas see on sul lausa mingisugune nagu agregaat ehitatud siia,  see lilleraam? Et mu elukaasa seal jumala eest liiga igav,  kuna ei oleks, siis ma leian talle uusi ägedaid projekte,  mida ta võiks mulle teha. Ja siis ta tegi mulle lilleraami, see käib alla  ja siis ma saan siit oma taimed kätte või vastupidi,  siis kui ma kuivatasin, lasin alla, panin siia külge ees,  mis need Need on, ühed dekoratiivsed ohakad,  mida hästi palju kasutatakse, aga sa oled neid värvitud,  on ju? Ei ole, ei ole. Ma ei ole mitte midagi siit ise värvinud,  päriselt, täiesti erksinine tuleb õigel ajal taimed korjata,  see ongi see võlu, et väga paljude taimede värvid säilivad,  kui nad õigel ajal korjata, jääd hiljaks,  kohe kaob ära. Ja hämaras ka hoida. Mis sa seal praegu kätte saanud, ma võtan põld,  litter heina, üks Eesti levinumaid umbrohtusid,  aga lillepoodides müüakse sedasama sama perekonna ühte liiki  kalli hinnaga, aga meil on endal olemas selline maagiline taim. Siin näiteks need sinjad ja siis päeva päevalilli  ja sinna ma kuivatasin niimoodi, et nad olid raami peal,  et siis ta säilitab s oma seda kuju natuke rohkem  ja siis selline natukene keerukam, aga samas see tulemus on  vahvam liiva sees liiva sees või manna sees. Et siin on mul näited, ongi siin talia seesama sin  ja kuidas sa liiva sees teed, seda? Sellest tehakse koolitusi, pikki koolitusi,  mina käisin, ma ise pusserdasin ka ja proovisin  ja tegin, aga siis ma käisin see aasta ka koolitusel,  kus näidati ilusti, kuidas tehakse. Ma juba kujutan ette, kui mina selle liiva sisse paneks,  siis see oleks väike plönn seal ja ütleme nii,  et seal on mingisugused täpsed, et kuidas sa seda lille hoiad,  seda liiva paned, et niisugused nüansid on alati võimalik  kuivatada herbaariumina, et siis saab teha hoopis mingeid  kaardikesi või siis mingit pildiraami sisse kuivatuspaberite  vahel valus. Aga proovime siis neid tõesti sinna seadesse kuidagi panna. Vaatame, kuidas meil see õnnestub, nii, sa tahtsid seda  ilusat nunnut kollast taimekest, kelle nimi on kerajas varblill. Lõikan sulle siit paar ja tema kasvab sul peenras  ja tema on jah, ühe aastane suvelill. Et päris loodusest me sellist tüüpi ei leia,  aga selle kera ja varblille eestimaise alternatiiv Soolikarohi vana hea. Soolikarohi. Nii saad hakata siis sealt omale mingit tükke välja võtma  ja seitse tahavad, see on sellest samast,  mida meie korjasime ja, ja et ja siin on meil üks sugue  lauakaunistuse variant. Et võime teha nendest niisuguseid ägedaid hõljuvaid,  pilvelaadseid, asju, võime lille ja lillepilv,  lillepilve, laadseid, kaunistusi, aga samas me võime sellest  samast teha nüüd hoopis mitte pärja, vaid nagu pärja palli,  sest et me võime selle panna ju ukse peale. Noh, lauakaunistuse mõttes noh, siit saab igasugust asja  välja mõelda. Oh, mulle nii meeldib su mõte, et sa paned niimoodi kurviga  see selline pöörise ja see on lahe. Aga räägi mulle, kuidas sina jõudsid selle püsi  püsilillenduse ni sa praegu praktiseerid,  seda, kas sa näed, et sellel on Eestis tulevikku  ja ikka, sest see on jätkusuutlik. Ja me peame minema sinnapoole, mis on jätkusuutlik,  et olla oma keskkonnale ikkagi rohkem sõbraks. Ja kui praegu sõita maailmas ringi, siis tegelikult on näha,  et see Me oleme Eestis võib-olla isegi natuke nagu maha juba jäänud,  et tundub, et Eestis. On üksikud inimesed, kes sellega praegu. Ja ma arvan, et, et see on praegu tõusev trend kogu see  selline jätkusuutlik lilledesse suhtumine  ja ja et me säilitame neid ja me kasutame neid pikema aja jooksul,  kui lihtsalt see ühekordne Mis iganes Hollandist tulnud taim, mille sa peale natukene  närumist juba ära viskad Samamoodi võiksid võib-olla need jõulukaunistused tehagi  nagu talvekaunistuste moodi. Me ei peagi suhtuma, et kõik on punane ja,  ja klitrid täis. Et mida, mis, mis püsib meil paar kuud. Aga praegu ta on juba päris vahva. Kuulete väga lahe välja. Vaata, kui hästi need naadid siia sobivad. Issand, kui kihvt. See praegu naela pea pihta. No sinu kohta öeldakse, et sa oled mees,  kes teab, metsas, ma ei tea, mitmekümne kilomeetri kaugusel  ära kus kasvavad need. Pahad või käsnad? No kui ma nii palju metsas jalutan, et ega mul seda neid  päevi on väga vähe aastas, kui ma üldse metsa kaheks kolmeks  tunniks ikka juba koer ajab mind metsa vaja koera jalutada  ja talvel loomulikult vähem. Et põhimõtteliselt jah, 20 kilomeetri raadiuses on kõik tuttav,  varsti peaks ta olema juba, aga näed, paistabki ei vedanud alt. Mälu ei vedanud alt 10 aastat tagasi leidsin  ja nüüd on ta ikkagi alles natukene on suuremaks kasvanud. Need pahad kasvavad väga-väga aeglaselt,  tegelikult. Aga mis sa sellest mõtled teha? No see on niisugune ühtlane, ühtlane ümmargune,  et esmapilgul kasvõi kauss, kasvõi kauss  ja temast saab siuke vaagnataolise kausi teha. Kas mina saan sind kuidagi aidata ka või? Nagu hoian redelid kinni. Siis tuleb saepurukrae vahele, ei ole hull. Ma vaatan kõige enne, kuidas ta redeli pidama jääb. See käsn on kasvanud ikka üks 30 aastat selle kase jäme  jämeduse peale mõeldes. Üldiselt on nende käsnade pahkatega niimoodi osad pahad,  suretavad ka see ära, nad võtavad kõik mahla endale. Kas kas hakkab selle koha pealt mädanema  ja kukub maha. Mõnikord on kask nii tugev, et suretab jälle selle. Paha ära. See on. Olen kodus ütelnud, et see on nagu inimestel,  et mõni inimene ületab vähkkasvaja aga mõni ei suuda ületada,  et vähk, kasvaja, täpselt võrdlusmoment,  ma olen ütelnud, et see ongi täpselt nagu inimesel on vähk. Nii on puul see pahk. Nüüd, kui mina selle ära lõikan ma usun,  et see puu ei kuiva ära ja ei mädane ka. Mul on talle salv ka olemas. No väga hea, tule siis alla, vaatame mis edasi saab. Nii, aga selle võtame, nüüd paneme seljakoti selle,  ei, selle võtan kaelas sae, paned kotti,  eks ju. Ja võtame redeli ja läheme. Läheme. Vaatame, mis sul seal kodu juures siis Issand, ärne ise on sul nagu nõiaköök siin. Mitu tundi sul see tuli all on olnud juba? Kella hommikul või öösel kella viiest. Ja kell kuus tund aega läheb, et see üldse keema hakkab  minema kella kuue ajal ta ees. Nii et enne viit, võib-olla isegi nõksu. No ja, ja kuus-seitse tundi peavad need pahad siin  siis keema, jah. Väiksemat sorti vähemalt kuus suuri pahku,  üheksa tundi, aga tean, et keedetakse ka kaks korda üheksa,  aga nad on juba väga suured, niisuguse meetrise läbimõõduga. Ja sina oled ainukene mees tõenäoliselt terves. No ma ei tea Baltikumis, kes niimoodi siis seda  kunstkäsitööd teeb? No mina pole leidnud, et keegi oleks Baltikumis niimoodi keetatud, aga maailmas  kes ajavad kvaliteeti taga, need keedavad. Siin on siis pahad, siis on vesi ja sool ka. Üks 10-le sool ja siin, kui keema hakkab kindlasti vesi,  tuleb üle äärte, tuleb vahepeal vett selle  kuue-seitsme-kaheksa tunniga ikka asendada,  muidu jäävad paha, pahad ilmaveeta siis kõrbevad üldse põhja kinni. No siin on seda mulisemist näha, mis sa arvad,  kas me võime vaadata ka juba, mis siit on välja tulnud,  kui sul ikka juba hommikul kella kuuest on keenud,  võtad mõne välja, vaatame või ikka võtan. Sul on tööriistad ju kõik siin olemas. Et kui Päris kätt sinna keeva vee sisse ei taha pista,  aga. Ja see on siis nüüd juhus, asi, mis sealt välja tuleb,  palju sul neid sees on üldse? Ei tea? Ei tea, eks pärast näha ole, äkki on paljunenud? Oi, ja sa nüüd sa võtadki lähme sinna kuskile,  kus sa saad maha panna sinna. See. Sul on ju sul on ju keev pahk käes? Nii palju võetud ära harjunud ära harjunud. Sul on raudsed näpud. Nii, ja mis sellest nüüd siis edasi peab saama? No nüüd tuleb tal see mantel maha võtta. Aa, sa nimetada seda koort mantliks, jah. Näed, tuleb küll ilusti. Ja selle mantliga sul ei ole midagi enam teha,  jah. Sellega ei ole jah midagi teha. See mantel on kõige tulisem. Oi-oi, kuule, aga äkki ma võtan kinnastega? Ma võtan, võtan, ei taha. Ma, mul on kahju nendest sõrmedest, aga ma saan aru,  et sinu sõrmed ongi juba nii tugevad. Kui ilusti tuleb kohe maha, ühtlaselt. Sa ei vigastada nagu pealmist pinda. Ega sa muidu teda nagu üliraske on kätte saada,  kui ilma keetmata. Ja mis sinu kunstniku silm siis nüüd ütleb,  mis sa sellest mõtled teha, sul hakkab ju ikkagi juba ju  mõte jooksma, kui sa näed seda nii-öelda kasukat mantlilt  välja võetud asja. Mitte kunagi nagu seda Vahepeal näed päris õiget tulemust, vahepeal ei näe. No sa paned ta nüüd natukeseks seisma ja  mis selles Võtsime ühe mantli maha, paneme talle uue kasuka selga,  siis ta aeglaselt, hästi aeglaselt, tal ei ole äkki nagu  äkki kuiva mist ei teki. Et põhimõte on ikka selles, et ta ei kuivaks lõhki  ja et äkki ei kuivaks liiga äkki, et sina oled see,  kes ajab taga seda niisugust viimast kvaliteeti et raskemini  ja keerulisemalt enam asju teha ei saa. Ei saa vist tõesti ei saa, ta ongi väga pikk protsess,  et sihukese ja kui veel lihvimise peale nagu üks sama asja  meister ütles. Et tali levis ainuüksi kolm nädalat kulus tal aega lihvimise  peale toote lihvimine lõpplihvimise peale. Siis ta ongi hästi pikk protsess. Kui tahad hästi tippkvaliteeti saavutada Siia ärni töötuppa meistri käte vahele jõuab pahk  ehk käsn. Alles pärast mitmeaastast kuivamist. Kunagi metsavahina töötanud mees tegelebki juba aastaid puu käsitööga. Korvide ja lusikate müügist kogutud raha eest pani ärni  suvel püsti oma käsitöögalerii et taiesed,  mida ta kunagi müüa ei kavatse, pakuksid vaatamisrõõmu  ka teistele. Aga mitme 10 aasta töö see siin galeriis  siis näha on? No. Kõige vanem ei oskagi ütelda üle 20 aasta kindlasti. Siin mõni asi. Siin on tegelikult ikkagi hästi palju vaadata juba sellepärast,  et loodus on andnud sulle materjali, mis on niisugune,  et ühtegi sarnast ei ole ja, ja sinu silm on  ka teinud nendest pahkadest niisugused, et ühtegi Isegi sarnast asja ma ei leia siit. Aga ei saagi leida, sellepärast et looduses ei ole kahte  ühesugust puud isegi kui lähete suurde metsa  ja vaadata neid, nad on ikkagi erinevad,  nii nagu inimesed, nad võivad natuke sarnased olla,  aga nad on ikkagi erinevad. Et kahte ühesugust nägu ei leia. Ja sinu põhimõte on see ka olnud, et sa ei pane nendele  pahkadele midagi juurde, peitliga nii-öelda maalid aga  maalid vähemaks siis. Mulle ei meeldi jah, need nagu kokku liimitud asjad,  võib-olla seda ma olen ainult ühe protsendi teinud. Et suure hädaga siin siin jah on, aga see koosneb  ka kahest ei ole käed, ei ole käed ega saba,  midagi ei ole ju liimitud juurde, vaid on kaks eri puuliigi  pahka kokku pandud. Ahvid on ühest pahast, mis on jalakapahk. Ja alus on siis kase pahast. Aga on siin veel mingi selline eriline pahk  või erilisest puust pahk mida võiks vaadata. Eks nad kõik ole erilised, aga mul ainukene üks on trehvanud,  elus on. Tammepahk tammepahk ja tamme pahast ta seisis,  mul, ma ei julgenud, ma austasin nii kõvasti,  et ma julgenud seda tamme pahka. Lõigata ega pärast, kui valesti lõikab. Kui sa vale tüki ära võtad siis sa pead juba muutma seda. Ja ükskord jõudis ka selle tamme paha aeg kätte,  kui ma siin kodu juures liikusin ringi ja valgustusraiega nägin. Oli lõigatud kolm väikest, nood tamme maha,  et kui nii edasi läheb, vanadel eestlastel olid tammehiied,  austasid tammepuusid ja nüüd lõigatakse lihtsalt maha. Siis ma tegingi sellest tamme pahast ühe väikse taie,  see siin meenutab tamme lehte. Tammetõru ise omaette, muigas id, et tulevastel põlvedel  oleks näha mihuke välja, näeb tammetõru tammeleht  ja lisasime. Tal hästi pika habemega, mingisuguse metsavanaga,  et muidu tulevased põlved ei teagi, niisugune tammeleht  tammetõru on, et äkki siin on viimane tammetõru. Me jõudsime sääsepaju harmi, kus meil kasvab  siis kokku kuni 450 ummikut. Ja loomad on meil jaotunud kahte vooru, et ütleme  siis vasak pool ja parem pool. Vasakul on meil vanemad loomad ja, ja paremal on  siis nooremad. Nuumik on jah, tegelikult alates 75 kilo. Ja kessik on siis niikune 25 kuni siis sama 70 kilo. Ma vaatan, neil on põhkal, et kas see põhk on siis,  et neil oleks mugavam. Seda nii-öelda farmi siis visiooni kavandasime,  siis meie ikkagi eesmärk oli see, et, et meie sead kasvaksid  põhu peal. Et kuna ikkagi põhi, sea puhul võrdub heaoluga,  see on nende jaoks loomuomane tuhnimismaterjal,  nendel on nii palju võimalust siin. Eks ole möllata, joosta, tuhnida sellesama põhu sees. Et, et see oli meie eesmärk, et siga kasvaks  siis stressivabalt, kuna meil siinpool on kasvamas,  siis jõulusiga jõulusiga ja siis mõtlesin,  et prooviks neid kaaluda, vaatame, kui suured need  siis praeguseks hetkeks on. Esiteks, võib-olla valime välja, milline loom tundub  siis selline suurem. Et me peaks ja Äkki ta ei ole paks, äkki ta ma segi seisa kahe jala peale? Võiksime. Võtta siis selle sihi, et keda, keda me siis siit välja  tahaks saada. Et iseenesest, see on väga hea pakkumine  ja ta on siin kohe olemas, lähedal, et võib olla,  see läheb meil ka vähe, vähe libedamalt. Mina võtan siit ja. See tuli peaaegu et vabatahtlikult. Viime ta nüüd kaalumisele. Minemine, mine, mine. Mine, mine. Ja ikkagi suhteliselt rahulikult, et et mida rohkem oled  sina nii öelda, kas närvis või, või tahad kuidagi juuga? Ta tunnetab väga hästi need emotsioonid ära,  et näe, 115 ja keskeltläbi 115 ja võta see. Tahab ise väga kinni, ma loodan. Meie eesmärk ongi pakkuda endale lihtsalt võimalikult  sellest loomuomast keskkonda läbi selle tuhnimise,  see on ikkagi nendele number üks, et enamuse ajast,  kui nad on ärkvel, noh, siga magab väga palju,  ta võib magada kuni 18 tundi ööpäevas, nii palju jah,  tõesti, et nende jaoks see ja On väga oluline siis ikkagi see ülejäänud aeg kulub ikkagi  tuhnimisele ja kui seda võimalust neil siin on,  siis. Sellepärast nad nii paksud ongi, et nad ju 18 tundi magavad  siis kuus tundi käivad, vahepeal söövad,  vahepeal keegi toob juustu siis vahepeal lihtsalt tunnid  natuke ringi ja vastu magama 18-st tunnis. See on selline klassikaline Eesti või see tugitooli sportlane. Meile sobib hästi Et siga kasvab kiiresti, tänapäeva siga ikkagi tegelikult  kasvab tõesti kiiresti, et see geneetika on aetud juba  nii piiri peale. Peame siin juba jälgima ka loomade nii-öelda noh,  tervist, et nad on nõrgemad paratamatult,  sest tänapäeva jah, nuumik. Saavutab oma tapaküpsuse ikkagi juba sellise viie,  viie kuuga, et see on ikkagi väga noh, väga lühike aeg,  ta kasvab nii kiirelt, aga noh, luustik tihtipeale ei jõua  lihtsalt järgi, et need jalaprobleemid tänapäeva kodus  ja puhul on ikkagi noh, on probleemkoht. Siga nii pane kinni kerma. Eri nii, aga näed sa siin mõnda suuremat,  keda sa tahaks võtta? Või äkki võtamegi selle selle? Me ei kaota ära siin vahepeal. Et niimoodi üritame jah, lihtsalt hoia, üritame teda suunata  läbi massi. Miks? Inimene Sa oled inimene. Sa võta see. Mulle tundub, mulle tundub, et see rohkem  selle kaitseks, kui. Ruttu ära, kui suunamiseks? Tõmbasid kõik. Said peibutis vot not so, kui suur. No Hendrik palju kaalub sinu sinu siga? Natukene vähe, natuke vähem ja see võib veel kasvada  ja aga mis see, mis see ideaalne on? Ja 115 120 on, on väga. Hendrik käime, proovime nüüd kahekesi, ka. Laura hindab kõrvalt ja meeleme toome sealt tagant ühe. Ta võiduta Maim on halba. Aga ma võin olla peibutis. Sa see tähtsam, oota, mul on seda punast,  seda mata tarvis. Ja, ja tere sea. Vaata, mõni magab veel. Nüüd nüüd hakkab pihta. Nüüd hakkab. Mis asi? Aga ela, kes on hästi paks, hästi, ai, ai. Vaata, võtame ründavad selja tagant, kõrval. Sina oled see Ma näen ühte paksu siga. Lähme, lähme, me. Oota, see paks siga tuleb sinu juurde, kus,  milline jooksis ära see söe, jah, see, Oota, et ära ei lähe. See kas minu juures on Ai. Ära hammusta. Ära hammusta, tuleb, tuleb, tuleb ja, ja külma. Oi, tema on tõesti paksu ka. No no enam-vähem 100 102 jah. Eelmisega eelmisega samasse samasse auku. Mina seda farmi siin kavandasin, siis selleks hetkeks oli katkuoht. Nagu üsna minimaalne, me juba rääkisime sellest,  et et meie riigis seda enam ei ole, et me saaks liikuda  selle poole, et juba nii-öelda katkuvabaks riigiks ennast nimetada. Aga sellest aastast tulid uued juhtumid ja nüüd meie seos  keris on ikkagi ärev. Et meie, see ajastus oli selles mõttes natuke halb,  et nüüd me ikkagi väga väga jälgime ja ikkagi väga karmilt  neid nõudeid nagu tõesti noh, järgime, et,  et kindlasti seda ohtu siis noh, minimeerida,  et meie ikkagi mõte on see, et seda liha,  seda stressivaba liha ikkagi väärindad võimalikult palju ise  tarbija saab valida, millist, millist liha ta  siis osta tahab, et ta teab selle liha või  selle looma tausta, mis tingimustes ta on  siis üles kasvatatud. No nii hea tee, näime korraldame siis järgmised järgmise sigades. Tervist seekord siis nagu lubatud, näitan mõned nõksud  või sellised tähelepanekud nende tööriistade kasutamise. Puhul, mis siis eelmine nädal tutvustuseks olid  ja alustuseks kõigepealt saag alustan siis  selle Jaapani aega või siis selle Aasia aega,  mis on väga hea, väga kvaliteetne, aga tekitab  siis erinevuse sellisest tavalisest uksaest,  mis on mul käes küll vanaisa oma, aga, aga olemuselt täpselt sama,  ehk siis nende põhierinevus on saagimise ergonoomika,  ehk siis kuidas saagida. Et kuna sellisel sael toimub saagimine nagu sellise hamba  puhul ka edasi-tagasi, siis Jaapani sae puhul toimub lõige  enda poole ja see tekitabki väga suure erinevuse. Mis siis viga tehakse, on see, et hakatakse  nii nagu ikka saagimisasend hea, turvaline,  hakkan saagima ja siis hakkan selle saega niimoodi. Peale vajutama, siis peab arvestama, et nii nagu on,  et saagimine toimub Jaapani saagidel tõmbamise peale  siis tuleb arvestada, et sa tõmbad enda poole. Ja siis selline väike nõks juba etteruttavalt et saagigi niimoodi,  et ta tõmbab ülevalt alla. Siis ei teki seda keharaskust sae peale ja saagimine toimub  hästi mugavalt ja ka sae jaoks säästlikult. Euroopa saage oli siis juba tuttav liigutus oli  siis see, et, et põlv või siis pitskruviga kinni. Ja siin toimub. Saagimine lükkamise peale. Järgnev on kirveerinevused, nagu mainisin eelmine kord,  Need kaks erinevat kirvest, üks siis selline sepatöö  ja natuke ergonoomilisem, teine tavaline ehituspoe,  kirves sai mainitud, et ehituspoe kirves on  ka piisavalt hea selleks, et teha sellist tahumist. Või siis okste mahalöömist. Oluline, et ta võiks olla vähe teravam aga tema miinuseks on  siis see, et, et ta, see tera väga kaua Ei kesta ja ta on ka võib-olla natukene ei ole käes nii,  nii mugav. Kui siis selline Sepistatud, või siis väheergonoomilise töö  ehk siis mis kirvetöö puhul üks väike nüanss on see,  et, et hoitakse kirvest väga selliselt kummaliselt,  kui tahad lüüa. Sellist pikemat laastu. Jõulisemalt siis haara kirvest kuskilt keskkoha pealt kinni. Kui sa tahad voolida, siis võtad. Kirvel võimalikult eralähedalt. Ja ja saad. Täpsemad ja kontrollitumad liigutused teha,  kui sul kirves on. Hästi lähedalt kinni ja kui päris tagant  siis saad teha selliseid. Suuri liigutusi. Kindlasti on ka siin meil vaatajate hulgas spetsialiste,  kes on kelle tööriistaks ongi iga päev kirves  ja siis vaatavad ja naeravad. Mida, mis asja seal teeb. Aga mõte ongi just sellisele. Anda väikese näpunäited nendele, kes võib-olla iga päev kirves. Käes ei hoia nii, järgnev tööriist on liimeister. SellHarri on siin juba vaikselt voolinud,  aga siin siis mõned väiksed tähelepanekud alates liimeistri pidisusest,  ehk siis kuidas pidi liimeister käes on. Et. Liimeistrid saab hoida ühtepidi ehk siis  kus see faas on pealpool, siis ta tahab haarata kaasa hästi  palju materjali. Ja kui teistpidi keerata, siis saab mõnusalt voolida. See on üks nüanss ja teine asi on see, et kuidas  siis liimeistriga voolida, ehk siis raskem on tõmmata otse  enda poole. Lihtsam on see, kui sa teed sellise poolviltuseid liigutusi  ja tõmbad kitsamaid laaste. Siin hari jalgade vahel on selline vestupink,  et see on nüüd selline vähegi võib-olla keerulisem on vaja  ise teha. Aga tegelikult piisab sellest,  et kui see kaid s kuhugi, kas siis kruupingi vahele  või pitskruvide vahele kinni panna, saab seda asja seda tööd  teha ka. Nende vahel nii ja ma näitaks siis mõned nõksud võib-olla,  või tähelepanekud noaga vestmisel kus sa istud  ja teed tööd. Ehk siis kindlasti ärge kunagi, kui te ei oska eriti veel  siis vestke püsti seistes ega ka isegi mitte väga kõrgel istudes,  vaid mitte, võtke endale selline. Madalam pink või taburet, kus sa saad istuda niimoodi,  et sul on käed, Sa saad selja sirgu panna,  käed toetad külmnukkide peale. Et. See ise juba tagab selle, et, et sul on käed piisavalt  kaugel muust kehast ja siin sisselõige toimub,  kui, siis ainult näppu. Aga ka seda saab vältida, aga, aga see on selline hea  turvaline asend. No vot. Ja siis nii nagu ka lapsi õpetatakse alati  kõigepealt vestab endast eemale. Järgnev on nüüd selline vähe, vähe kontrollitum,  pöial noa selja peale, teine pöial siia,  vasta. Ja kõik need 10 näppu, mis veel alles on,  saavad teha tööd. Ühed hoiavad toorikud kinni, teised juhivad nuga  ja kõik on jälle. Liikumine on endast eemale. Ja üsnagi kontrollitud ja näitan ka paar liigutust. Mis siis on nii-öelda õpetussõnade vastupidiselt  ehk siis kuidas enda poole pesta, mis on  ka täiesti kontrollitud ja, ja turvaline,  ehk siis et kui mul on vaja teha näiteks sellist Liigutust noaga. Siis nuga on korralikult peos, pöial toetab,  vasta ja kui ma siin ilma ilma lõikamata liigutust teen,  siis tegelikult näete, et nuga liigub siia kahe. Näpu vahele ehk siis tegelikult üsnagi ebaloogiline,  et ma endale sisse lõikaksin. Need on need oskused koos nende tööriistadega,  mis me on, mis on meid saatnud tuhandeid aastaid  ja mis on siin paari inimpõlve jooksul ära kustunud  ja et, et on kurb. Kui vaatad neid riiulite peal olevaid esemeid. Ei tea, kuidas need valmistatud on, ei usuks,  et nad on valmistatud nii primitiivselt. Ja see ongi see mõte, miks ma, miks ma neid teen  ja ja miks ma seda üritan alles hoida. Minu jaoks on nad igapäevased töövahendid. Valmistan ja õpetan, nende kasutu valmistan nendega esemeid. Siin kõrval ongi näiteks näha noaga pesta. Siin on küll üks väike tööriist, abiks veel voolimisnuga,  aga olemuselt täpselt sama valmistada lusikat. Valmistada sellist tooli nende tööriistadega saabki sellise  tooli näiteks valmis head meisterdamist. Televaataja Erki saatis tänase nipinurga nipi,  mida pikkadel talveõhtutel ikka teha, loomulikult kodus  remonditöid ja siis ütles Erki, kui te võtate värvirulli  ja rulli aluse, siis pange sellele peale  ka kilekott, siis ei saa siin see värvialus värviga kokku. Ja kui nüüd peaks juhtuma, et teil on sama värviga vaja  homme veel värvima hakata. Või isegi näiteks paari päeva pärast, siis võtke see  kilekott siit lahti. Ja pange see värvirull siia sama kilekoti sisse  siis ei kuiva see värvirull ära ja teil on järgmisel korral  väga mugav seda taas kasutada. Erkile suur suur tänu selle nipi eest. Erki ja ka kõik teised saatke meile ikka  ka oma nippe, meie aadress on maahommikuerr.ee. Ja teiega. Kohtume nädala pärast. Kõike head.
