Inimesed kasutavad maailma maismaast toidu tootmiseks ligi
40 protsenti, see ohustab nii looduslike süsiniku sidujad
säilimist kui ka ökosüsteemide tasakaalu.
Sama võib näha ka Eestis.
Kuigi loomakasvatusel ja piimatootmisel on pikk ajalugu,
hõlmavad need tegevused väga intensiivset maa kasut
ja põhjustavad suurt süsinikuheidet.
Näiteks keskmine Eesti inimene kaks korda rohkem valku,
kui maailma terviseorganisatsioon soovitab. See seab korra kohtu nii keskkonna kui ka inimese tervise.
Näiteks suurendab loomsete valkude liigtarbimine
südame-veresoonkonna haiguste.
Riskikeemiateadlane Raivo Vilu ja tema kolleegid kasutasid
mäeotstarbelist optimeerimisalgoritmi, et uurida,
kuidas vähendada Eestis toidutootmisega seotud maa hulka nii
et toidusedel oleks ühtaegu tervislik ja eestlastele
kultuuriliselt vastuvõetav. See tähendab, et kompromiss peab olema selline,
mida pole inimestel raske taluda. Ja siis on veel palju liha, et teatud andmete põhjal me
sööme keskmiselt 70 kilo liha aastas, mis on tõesti peaaegu
maailmarekorddieedi uuringud, mis on tehtud,
eks ole maailmas, et seal on umbes kuskil 20 30 kilo liha,
on niisugune, ütleme, tervislik määr. Vilu hindas uuringus Eesti elanike tarbimisharjumuste maa koormust,
võttes arvesse 14 erinevad toidugrupid b ta leidis kolleegidega,
et riiklikult soovitatud dieet vähendas küll veidi maakoormust,
kuid suuremad edusammud saavutati nende optimeeritud dieedi abil.
Nende koostatud toidusedel vähendas maa koormust 15 protsenti,
olles samal ajal küllaltki lähedane eestlaste praegustele toitumisharjumustele.
Olulise keskkonnamõju vähendamiseks soovitavad nad vähendada
loomsete toodete, eriti liha ja piima tarbimist. Suur osa võimalikust edust sõltub aga tarbijate valmisolekus
sellisteks muutusteks.
Seetõttu tuleb lahendused kujutada mõõdukateks ühiskonnale
vastu võetavateks. Sa ei sunni inimest, eks ole, 70 kilo pealt 20 kilo peale
või 30 kilo peale minema ütleme poole aastaga
või ühe aastaga, vaid see annab talle aega nii-öelda
kohaneda ja harjuda näiteks 10 aastat. Kokkuvõttes näitab uuring, et juba mõõdukas muutus
toitumises võib anda märkimisväärse panuse keskkonnakaitse
ja rahvatervise edendamisse.
