1980. Eesti lugu 20. hooaeg Esimese detsembri riigipöördekatse ehk detsembrimäss mis
juhtus esimesel detsembril 100 aastat tagasi saates on Eesti
sõjamuuseumi näituse kommunistide riigipöördekatse Eestis.
Esimene detsember 1924 kuraator Ranno sõnum
ja saatejuht Piret Kriivan.
Tere. Nõukogude Venemaale värvati tuhatkond meest,
kes vajaduse korral oleksid asunud niinimetatud ülestõusu toetama.
Idapiiri taga Pihkvas olid välja kuulutatud kordusõppused. Pärast vabadussõda Venemaale põgenenud eesti kommunistid
tulid Eestisse tagasi revolutsiooni korraldama.
Eesti võimud olid vahistanud hulga kommuniste,
suur hulk olid pandud vangi.
Enamlaste juht Viktor Kingissepp oli tabanud tuntud
ja maha lastud.
Saates kuulete Eesti raadio arhiivist riigipöörajate mälestusi,
mis on salvestatud Nõukogude okupatsiooni ajal
ja tolle päeva sündmustest, räägib saates Ranno sõnum. Kui Moskvas olid siis plaanid tehtud riigipööramiseks Eestis,
siis Moskvas moodustati ka komitee, selleks sinna kuulusid
nii venelased kui ka eestlased. Jah, et täpselt nii see oligi, et tegu oli komiteeni siis
Eesti komisjoniga, et kes siis hakkaski siis tegema
ettevalmistusi riigipöörde läbiviimiseks,
et nii, mis puudutas nii isikkoosseisu, et inimesi,
keda saata Eestisse, kui ka siis nii-öelda relvastus,
küsimus, kuidas relvi hankida ja neid ka siis Eestisse toimetada.
Ja otseselt nii-öelda siis suurem organiseerimine,
et seal oli siis olemas ka päris sellist mitu-mitu instantsi veel,
et nimelt oli seal olemas nii-öelda nõukogude sõjaväeluure
esindajad nagu näiteks siis aralt lummelt au,
kes siis ka siis tegeles ka näiteks lööksalkade
organiseerimisega Eesti piiride taga, et kui siin oleks juba
võimele võetud, et siis jäävad need piiritagused,
lööksalgad oleksid siis jah, et üle Eesti piiri tunginud
ja samuti, mis oli veel siis moodustatud juba siis ka 1904.
aasta septembris oli ka siis EKP siis sõjaosakond,
kuhu kuulus niisiis Rudolf backman, Otto Rästas,
kui ka siis kadummelt au, et mis oligi mõeldud just selle
riigipöörde siis läbiviimiseks. Aga Jaan Anvelt, Jaan Anvelt, tema oli ka seal ikkagi
osaline tema just jah, et oli siin Eestis põrandaalusel tööl,
et tema kanda oli, et siin Eestis riigipöördekatse
organiseerimine põranda alla. Kes selle plaani siis täpselt välja mõtles?
Kõik koos nimetatud mehed? No kui vaadata, et siis olid kõik koos need nimetatud mehed
ja samuti sisse sama nimetatu komisjon siin oli ka nagu väga
suur roll nii Anveltil selle plaani väljatöötamisel,
et kui ka siis jäätis trummel taolised, mis puudutas just
lööks arcade organiseerimist. Sündmused pidid algama esimesel detsembril kell viis
ja 15 minutit. Ja siin ma sooviksin ühe täpsustava asja veel ära öelda,
et nimelt viimasel hetkel täpsemalt siis 29. novembril 1924
ainult üldse korraldus riigipöördekatse ettevalmistused
lõpetada kui vaadata, et siis miks siis punased ikkagi
otsustasid niiviisi, et me ikkagi teostame selle,
et nimelt ikkagi usuti, et selline asi võib siis läbi minna samuti,
et kui vaadata, et ka siin näiteks tollane,
siis Nõukogude saatkond Tallinnas ikkagi andis ka signaal,
et ikkagi, et siinse ikkagi eesti kommunistid hindavad oma
siis nii-öelda võimeid üle selles osas, et kuidas nii-öelda
rahvas nii-öelda siis selle riigipöördega kaasa läheks,
et jah, et ikkagi päris nii suurt nii-öelda
revolutsioonilist meelsust siin ikkagi tol ajal ei olnud. Aga jah, et siis lõpuks ikkagi otsustati,
et noh, samuti üks selline aspekt ka, et miks ikka esimesel
detsembril mindigi ikkagi nii-öelda siis selle riigipöördeteed,
et need lööksalkade mehed olid jumala valedokumentidega
Eestisse saadetud, et jah, nii-öelda lihtsalt tuli see asi
ära teha. Ja ühe aspektina võib veel lisaks mainida,
et mis puudutab just ettevalmistamist, on ka see,
et ka on teada, et siis Eesti piiride taga,
et üks siis punaarmee, siis diviisiatiivne,
kuues, siis territoriaalne lossis laskurdiviis,
et sinna kutsuti ka siis vahetult enne esimest detsembrit
kordusõppustele reservväelasi ja siis arvatakse,
et see diviis oleks pidanud siis Eestisse tungima,
et kui siin oleks siis võim üle võetud ja siis ongi,
et pärast esimest detsembrit tehnilist kordusõppustele
kutsutud mehed saadeti siis koju. Nii aga see esimese detsembri hommik. Et kui nüüd vaadata esimese detsembri hommikut,
siis jah, et teatavasti jah, et riigipöördekatsesündmused
algasidki siis kell viis, 15 ja siis oli organiseeritud
kokku siis nii-öelda Tallinnas võimu ülevõtmiseks siis kolm pataljoni,
mis olid nii-öelda siis sellised, võib öelda lööksalgad
päris nii-öelda pataljoni mõõtu välja ei andnud,
et need asusid siis üle Tallinna, et need erinevad osad siis
konservatiiv korterites, et kes jah siis vastava signaali
saamisel tulitsi salli asusid siis niiviisi ette nähtud
punkte siis hõivama. Ja siis, kui vaadata nüüd esimese pataljoni tegevust,
mille eesmärgiks oli siis ära võtta siis sõjakool,
et nimelt sõjakooli pidasid kommunistid väga siis selliseks
nii-öelda strateegiliste oluliseks punktiks kuna nimelt arvati,
et sõjakool ei tule riigipöörajate pool üle,
vaid see on jah, et siis väga suur jõud,
et millele saab ka siis Eesti valitsus tugineda,
et see oli vaja siis enda kätte saadi, ühtlasi oli ka
oluline sõjakool selle poolest, et kuna taheti kätte saada
ka seal asuv, siis käsitulirelvade ladu ja vaadates,
et kus siis nii-öelda siis sõjakooli ründamiseks asunud,
siis lööks, seal paiknes, et oligi siis jah,
et siis listiinentali heinamaal asunud siis Reimanni majas,
kus siis oli seal kokku ja siis 61 meest. Et kes siis läksid siis sõjakooli ründama,
aga 100 kooli ründamine neil väga hästi õnnestunud,
et küll nii-öelda, et suured kehad siis sõjakooli
ümbritsevad okastraattõkked läbi lõigata
ja tungida siis ka kasvarmutesse, et visata sinna sisse ka käsigranaate.
Aga jah, et siis kui jah, jõuti lõpuks juba siis
kadetitöösid magamisruumidesse, et siis õnnestus siis kadeti
lemist Johannes sobelil siis ära kustutada tuled,
et mille tulemusena siis punastel ei õnnestunud
relvapüramiidi teni jõuda ja siis üritati siis edasi tungida
siis ka teisele korrusele, aga seal põrguti siis ka Albert
siis Pessori vastupanule, kes siis kommuniste siis
lööksalkade liikme teadsid püssitulega siis vastu,
võttis siis teise korruse trepil ja tänu sellele siis võib öelda,
et nii-öelda Pessori kangelaslikusele õnnestuski siis
punased sõjakoolist välja lüüa ja hiljem siis ka punase
piirati Reimanni maa sisse, et seal siis mitmed meestest arreteeriti,
aga samuti sõjakooli ründamine kulgenud ääretult,
et siis kooli poolelt langes kokku neli kadetti
ja siis punaste poolelt siis jah, kaks meest,
et kes siis surma said ja samuti siis sellel esimesel pataljonile,
mille, mille eesmärgiks on jah, nagu eelnevalt mainitud
Kadis sõjakooli ründamine, et oli siis ette nähtud siis ära
võtta siis ka Tallinn-Väike raudtee ja et mis ka suudeti
siis paariks tunniks hõivata ja ühtlasi,
mis oli ka planeeritud edasi, et sõjakool,
kui ka siis Tallinn-Väike raudteejaama oleks võetud olnud,
et siis nii-öelda liikuda edasi siis nõmmele,
kus siis rünnatega seal asunud siis inseneripataljoni,
pioneeri. Kuidas me olime, tulid välja, piiri piiri oli Narva
ja Kingissepa vahel oli siin traataed kolme Dolbaline läbi
selle traataia ja narr öösel.
Me muidugi enne teisel pool piiri, vaatasime kuuekesi,
kaasas oli meil automaat ja muud relvad,
käsigranaadid, Proveliumid ja vaatasime,
kui see piirivalvur läks ühte suunda nii meeldima selja tagant,
siis oli meil aega mõnikümmend minutit, tulime läbi traataia
ja siis läksimegi, nii et ratta aediumite rikkuda,
jälgiga jätta ükshaaval ahelikust olime üle see suurt
raskusi tekitanud. Ja siis Campisime Narva, no Narva jõe 15 minutit hiljaks,
hommikusele rongile pidime rongile tulema,
aga kus sa saad läbi metsa, raba ja seal läbi piirivalve tulla,
see ei ole nii kerge asi.
Pead vaatab, et sa kuskile sisse ei kuku.
Aga kas kahtlust ei äratanud, sest nii hulga mehe ikkagi
teatud määral võib-olla keegi vaatas, ka,
ei tea meid, keegi ei peatanud meie käest keegi midagi pärinud. Kui hommikusel rongil ei saanud, siis läksime sordina jaama lähedale,
seal üks Kasemetsake sinna kasemetsa, puhkasime seal päev otsa,
tegime küttisi sinnagi kuivatasime oma jalanõusid läbi vee
ja pori läbi raba minna ja õhtaks, läksime siis Aegviidu jaama.
Aegviidu vanasti Korfu ja, ja sealt istusime õhtusele rongile.
Me muidugi otsustasime ist ühte vagunisse,
kuid ükshaaval need ja need eeskätt meie 11 ei tunne.
Nii et ühes kambas meil oli ainult ükshaaval üks ühest
paguni otsast Estonia otsast need ükshaaval pudenesid,
mis sinna sisse istusime, üksteise lähedal. Või ühegi oleks midagi juhtunud, nii oleks nahk,
ei hakanud kontrollima seal kaitsepolitseimehed. No kontrollib siis, las kontrollide meile olid dokumendid olemas,
passid olid meil olemas ja siit tol ajal jooksis väga palju töölisi,
tööta töölisi jooksis üle piiri.
Minul oli näiteks pass ühe Tapa luksepa oma.
Voldemar Tõnts oli selle nimi.
Tema jooksis siit tööpuuduse pärast ära,
tuli sinna tööd otsima, tema pass anti mulle,
mina tulin selle passigisi, oli Narva-Tapa elaniku passisid. Elasin siis Voldematensu passiga.
No kaua aega oli, 28. novembril sain Tallina
ja juba esimene detsember mürts ja loomiku nagu teada,
ebaõnnestus, aga siiski, kuidas minul tuli osa võtta
tondiseakoolide rünnakust, minu ülesandeks oli tehtud peale
seakoolide vallutamist kaks suurtükiliikvele viia.
Ehk vähemalt kui sa kahte, siis vähemalt üks.
Aga senikaua, kui seakoolid ei ole meie käes,
tegutsesin mina järelikult kui reamees peale seakooride vallutamist,
siis oleks olnud uuesti suurtükiväelane vangimajade USD
purustamisel politseijaoskondade purustamisel,
vus soomusautode purustamisest, seal oleks võinud seda suurt
tüki tarvis minna. Noh, eks ma siis oleks näidanud seda, mida õppisin kodusõja lahingutes,
olles suurt patarei komandör aga siiski räägime sellest. Kuidas operatsioon toimus, me teame küll,
et ta ebaõnnestus, aga siiski, miks? No juba sissemineku ajal oli juba eksitus segadus esimene
poolse alka.
Meid oli seal 54 meest, esimene poolsalka pidi jooksma
teisele korrusele, teine pool sealt ka alumisele korrusele
ja peamine ülesanne kasarmusse sisse joosta,
ilma kärata, ilma ühegi lasuta vallutada püsside püramiidid.
Ja siis kadetid ei pidanud korraldus, koondan nad ühte tuppa
ja lukustada seal. Noorrelvad on meie käes ja meie käes järelikult relvi oligi vaja,
just seal Tondil oli meeandmete järele, oli seal relvaladu,
autod pidid olema need relvad võtma, siis oleks saanud juba
Liet Fourcad, kaad mobiliseerida, neid relvastada.
Kuid tondi sõjakooli sisenemisel oligi niisugune takistus.
Mina olin teise pool seal ka eesotsas rivi eesotsas selle
juhataja kõrval.
Esimene pool seal ülemisel korrusel on meil juba nyyd
meheraal aeglaselt, terrori all oleksite kasarmusse sissetunginud,
polaarne oli säärane. Kuid kui sissi jooksime, siis esimene pool seal
millegipärast jooksja alumisele korrusele,
teine pool seal temal selja taha takerduma.
Noh, ma püüdsin teist pool seal Köles viia,
kuid siin algas tulistamine eesotsas.
Pärast selgus, et see tulistamine oli sellepärast,
et päev nagu oli siin kasarmu ukse juures jooksis selle
salga eest ära. Eesotsas oli kaheksa ohvitseri mundris veest meil pandud
eesti ohvitseridele kodanliku armee oht,
et see jooksis alla ruumi sisse, need esimene särk jooksta
sinna järele said ruumi, siis tulistati,
teda kukkus maha, teised hakkasid tulistama.
Tuli nii suur segadus, et esimene pool seal tahtis nüüd
peale seal hakata oma ülesannet täitma, keeras otsa ümber
minna teisel korrusel ja hakkas vaesta trügima teisele pool seal,
kes tahtis alumisel korrusel sisse trügida
ning ta on ülesandeks tee koridorist tuli niisugune segadus
ja ja see muidugi segaduses aitas, katettidel äratas
neidesteks üllatusmomenti ära, üllatusmoment jäi ära,
just meie pidime vallutama need püramiidid
ja siis, kui me sinna sisse tungisime, siis oli suurem osa
oli juba välja pudenenud uuesti kasarmutest
ja nii jäid tondi, kasarmud jäid vallutamata. Rääkis riigipöördekatses osalenud Artur lompaq 1969. aastal. Kõigepealt olid siis sihiks sõjalised objektid. Ja ka samuti oli ka valitsusasutused näiteks,
mis õnnestus ära vallutada mitmeks tunniks.
Et juba siis teiste lööksalkade poolt oli siis ka Toompea loss,
seal olev õnnestus katsiaalselt Sis vahi komandolt rebad ära võtta.
Et jah, et oli ka selline üllatusrünnak,
et suudeti siis ka Toompea loss mitmeks tunniks oma kätte
saada ja samuti, mida veel siis rünnati,
oli ka siis riigivanema maja, mis oli hätsis tol ajal jah,
et siis Eesti riigipea residents, kus asus siis Friedrich
haakel ja sinna majja, siis tungiti ka sisse
ja seal on siis jahe mitmed versioon, et kuidas nii-öelda
siis haakelil õnnestus siseründajate eest pakku pääseda,
et üks versioon on see, et siis jääd, lukustati,
uksi tubaduksid punastel. Mul läks aega siis nende lahtimurdmiseks,
aga noh, teine versioon on see, et jah, et siis aakelil
õnnestus ennast nii piisavalt hästi ennast ära peita,
et meile tulemus on näha jah, et siis punaselt teda üles
leidnud ja samuti sattus ka siis teine Eesti valitsuse liige
jussi rünnaku alla, et oli ka siis siseminister Kaarel Eenpalu,
et kuna oli ette nähtud ka siis Kaarlenud palule,
atentaadi sooritamine ja atentaadi nii-öelda siis tegijateks
olid siis määratud siis koolipoisid, kellel jah,
et siis anti käsk Kaarel Eenpalu latendavat teha kõige
tuntum nimi, kes sinna kuulus, oli siis Edgar Sein kes
kuueteistaastase koolipoisina sattus siis Jaan Anvelti kaitsesalka,
et kes siis koos klassivendadega tuli neil minna siis Kaarel
Eenpalu korteri juurde ja seal üritati akendest sisse visata
siis ka käsigranaadid, et Eenpalu korteri akendesse,
aga jah, leidsin netis, põrkusid tagasi ja plahvatasid tänaval. Ja siis atendaadis nurjus Karl Eenpalu-le. Aga poisid jäid selles vahejuhtumis ellu. Poisid jäid ellu ja hiljem siis ka need poisid arreteeriti
ja siis neile mõisteti siis lühiajalised vanglakaristused,
aga kuna tegu oli alaealiste poistega, et siis nad jah,
ennetähtaegselt vabastati, et Edgar sein hiljem siis aastal,
siis 1937 kirjutas ajaleht Rahvaleht oma mälestused siis
riigipöördekatses osalemisest.
Et ma tõstsin käe Isamaa vastu silmusi järjejutuna,
kus ta kirjutab, et resumeerides olid need mälestused sellised,
et küll ma olin noor ja rumal, et läksin kommunistidega kaasa. Et seal ta on ka kirjutanud, et kui Anvelt,
et selle käsu andis, et kes seal nii-öelda siis
riigipöördekatsejuht Eestis, et nii-öelda tuleb nüüd Kaarel
Eenpalu-le siis atentaati sooritama minna,
et siis ta on oma mälestustes ka kirjutanud,
et me pidime ju mässama hakkama mitte hakkama mõrtsukatööd tegema.
Aga hiljem juba siis, kui 1940 siis Eesti okupeeriti.
Et jah, et siis Edgar sein arreteeriti, kuna punastega nüüd
ka kaasa ei läinud ja siis ta 23. juunil 1941 lastiga maha. Ja kui vaadata, et mis talle siis süüks pandi,
et oligi siis koos tollase siis poliitilise politseiga
ja ka siis memuaare, mis ta siis kirjutas ta 937,
et ma tõstsin käisavamast. Nii 24.-sse aastasse tagasi esimene. Läheme lähme sinna tagasi ja kui vaadata,
et mida siis veel kommunistide lööksalkade poolt rünnati et
vabade kõige edukamad olnud just siis maa lennuväe divisjoni
ründamisel asus Tallinna Lasnamäe lennuväljal.
See oli muuseas ka ainukene väeosa missis õnnestus punastel
enda valdusesse saada.
Ja miks pärast see nii oli, et kuna punased said ennast
sinna sinna väga hästi kindlustada, et oli just sellepärast,
et kuna see asus kesklinnast niivõrd eemal,
et sinna ka nii-öelda info liikus väga aeglaselt,
siis sündmuste kohta, et mis siis linnas toimub? Et siis seal tegutseti edasi, kui juba linnas oli mäss maha suruda. Ja et seal oli ka, et niiviisi, et isegi peeti jah,
kihutuskõnesid, kus öeldi jah, et linnas on võim läinud siis
ja töörahva kätte ja siis anti isegi ka siis sõduritele
uuesti relvad tagasi ja siis, kui jah, et juba valitsusväed
tulid siis lennuväe divisjoni tagasi võtma,
et jah, et need eesti sõduritele relva kätte anti,
need jahtis, pöörasid lõpuks relvad hoopis mitte jah,
et siis valitsusvägede vastu vaid hoopis punastendi vastu
ja seal oli ka siis veel viis lennuväe divisjoni sõdurit,
kes ka siis punasega läksidki kaasa, et need hiljem mõisteti
ka siis sõjaväel ja siis kohtuotsuse poolt ka siis surma. Ja samuti sattus tol hommikul maa lennuväe divisjoni ka siis
kaks ohvitseri, et nooremleitnant Herman Rätsep
ja siis Sigrid Fletcher ja need mehed ka vangistati
ja hiljem nad siis ka lastiga siis sõja välja kohtuotsuse
poolt maha, et mitte sellepärast, et nad oleksid siis
punasega kaasa läinud, vaid just sellepärast,
et nad ei osutanud vastupanupunastele siis ei lennanud siis
plasti siis maha. Aga vaadates ka need linnas aset leidnud sündmusi et siis
üks koht, mis suudeti veel siis enda valdusesse saada,
oli ka siis balti jaam, kus siis vangistati siis ohvitserid,
kes oli minemas siis tondi sõjakooli, siis õppustele
ja ühtlasi, kes seal tapeti, oli ka siis teedeminister Karl Kark.
Et kes ka siis sattus kasid balti jaama,
et kus tõsise vangistati, aga siis maha lasti
ja miks Karl Kark balti jaama sattus, et kuna tulid teated,
et musta ja vasu laeva siis raudteesillaga nõitud,
et siis ta tuli just balti jaama disaat organiseerida,
siis ka parandusrongid nende sildade juurde,
aga tulles korraks veel nende musta ja siis asula raudtee
sildade juurde, et need olid plaanis õhku lasta,
et sellised lõhkelaengud plahvatama pandi,
aga neid jah, et raudteesildu väga otseselt ei purustanud
ja miks siis oli ette nähtud just siis raudtee sildade
õhkulaskmine oli ka see, et kuna kardeti,
et kui Tallinnas toimub siis punaste riigipöördekatset,
siis saadetakse appi siis just Eesti soomusrongid,
et seda riigipööret maha suruma. Et siis oligi just üks plaan, nägi ette ka raudtee,
sillad. Halastab tõkestada soomusrongide teed. Kuidas aga arenesid sündmused mujal väljaspool Tallinna? Teie Voldemar rääkisin, olite tol ajal musti suitsu,
Anvelt andis käsu, et 30. öösel sõita välja
ja kella kuue aeg hommikul enne laste Narvast tulev rong
läbi lasta sild õhku, mille ma välja valin,
sõidame mussi sillale.
Minuga kaasa, nime arutasin stuukinis, kolmas seltsimees,
keda ma ei tea musta pooljaamast tulin maha
ja siis 20 kilomeeter läksime jala jõe poole. See võis olla kella kolme-nelja öösel.
Tulime ääre, kohe läksime, vaatasime silla üle,
missugune sild on.
Tulime tagasi siis põõsastes moodumas, Narvas tulevad rongi,
mis pidine umbes pool viievi kella viie mööduma,
meist. Sild oli kohane selle jaoks nelja-viietunnilist
takistust teha, rongide liikumisele.
Oli tulemas, oli kuulda juba rongimürinat Narva poolt tulemas. Ja ühel ajal, kui rong oli lähedal, tulid hiilgased.
Korraga kõlas signaali pasunahääl.
Rongile mühisedes mööda Pimi oli.
Mul sai kohe selgeks.
Me oleme lähedal, on raudtee vahiputka.
Meil oli antud käsk kella kuue aeg sild õhku lasta.
Hakkas juba avalgis minema.
Läksime me kõik kolmekesi silla alla selle tundma,
ta seisime, ema, panin vahiks välja, et ta peaks silmas way
putkat ja teiselt poolt raudteeliin. Me läksime silla alla ja hakkasime siduma neid kahte pommi.
Sidusime poole Reltside alla teineteise poole üsna
kaldaäärsete tugede lähedel tugevad nöörid,
sidusime lõhkijati külgi ja viisime üks,
viis meetrit pikkused nöörid autoliimeda eemale sillast.
Siis võtsime need neerivast kätte ja korraga tõmbasime nööridest,
kõlas plahvatus.
Suur tuli, tuli, siis oli näha, oli kuulda jõeli plaksatamist,
kukkusivad liipripakud ja relsid tasa pisikesi,
keerutasin ennast küljeli raudtee pealt alla põsastikutesse. Seal saime kõik kolmekesi kokku, seal voodigin kaarti lahti
ja hakkasime matma kompassi järgi. Riigi pööraja rääkis Hubert väldermanile Eesti raadios 1959. aastal. Nii aga eeluurimisvangla. Elurõõmu ja elu läks kiiresti, seal läks ebaõnnest kiiresti,
et kuna seda oli ka plaanis rünnata, et siis et nii-öelda
vangide hulgast saada mehi, et kes siis ühineksid riigipöördekatsega,
aga jah, et kuna siis veel Urmis vangla ründamiseks relvi jätkunud,
et sealt jah, et siis selle ründamine jah,
et nii-öelda jäi ära ja samuti, mida siis planeeriti rünnata
oli ka siis 10. jalaväerügemendi kasarmuid
ja arvati, et ka, et noh, et siis 10.-st jalaväerügemendist
tulevad ka siis mehed riigipöörajate poole üle,
aga kuna sealt vist 10. jalaväerügemendi kasarmute suunas
nähti tulemas allohvitseride kooli, siis õppekompaniisi,
et teha, et siis loobuti ka siis selle ründamisest. Aga kus siis oleks punastel peaaegu siis edu saavutatud,
oleks olnud just siis autotanki divisjoni tankide garaaži juures.
Et nimelt oli planeeritud ründaga siis nii sidepataljoni kui
ka siis autotankidivisjoni, tankide, garaaži
ja seal on ka üks väga huvitav lugu, see tuleb tulla jälle
natukene nii öelda siis riigipöördekatseeelsesse aega,
et et nimelt teha, et siis olid olemas ka Eesti sõjavägede,
siis teisel osakonnal sõjavägede staabi,
teisel osakonnal ollakse kindralstaabi teisel osakonnal
olemas informaatorid, et just jah, et niisiis sidepataljoni
kui ka autotankidivisjoni ajateenijate hulgas,
et kolm meest, et kes siis sokutati kommunistide hulka,
et nemad tulid siis, kuid lööksalk konsultatiivkorterist
välja liikused natsis eemaldusid nendest
ja siis omasid tuldi hoiatama, et jah, et selline rünnak
tuleb tänu sellele jah, et siis suudeti jah,
et siis seal siis väga selline efektiivne vastupanu organiseerida. Aga vaadates, mis toimus just autotankidivisjoni tankide garaažis,
et seal oli ka siis üks eestipoolne reetur,
nimelt allohvitser Loorents, kes siis rikkus ülejäänud siis
tankide garaažis seisnud, siis Eesti sajavad.
Ja siis tal oli jah, et siis ühe tankiga pidi ta siis
riigipöörete pool üle minema aga siis õnneks veel tee peal
siis kaptein suutis tankile ronida ja siis allohvitser
Loorents varsti läbi, siis tankiluugi maha. Ja õnneks siis tänu sellele, et jah, et siis ühtegi siis
tanki riigipööret valdusesse. Mõned täitsid oma ülesande.
Saidi ütleme need hooned, asutused vallutada,
mis oli ülesandeks tehtud näiteks tankidivisjonis,
ka seal tuli sekerdus, seal oli meie pool üks allohvitser
tankide divisjonist.
Ja meie kuulipildur, need läksid sinna vilt,
Weber oli ka meie organisatsioonis.
Sellel veeblel tehti ülesandeks, et ta peab nüüd tankidivisjoni,
peab kohe viima häireolukorda ja ohvitserid,
kes saabuvad neid arreteerima. Kuid lankiguuri mindi.
Lorentz istus Taagi rooli, ta sõitis garaažist välja,
kuulipildur oli ka juba tankis velt veel selle asemel,
et tankidiviisi oli noh, eriolukorda viie
ja meie pool välja tuua tegutses just vastupidiselt
ja oli reetur, tegutses meie vastajat, oli ohvitseride
ja komandöride teatel oli meie organisatsiooni tulud kui
provokaator ja hõikas siis Loorentsid, kui see tegid
tankiluugi lahti, see aitas velt Kremli käest Laasu
kuulipildur jäänud muud üle tema tanki juhtida ei osanud
muud üle, kui luuk lahti ja jooksu sai ära joosta. Läks tal õnneks. Artur lambak 1969. aastal. Kas reetureid oli selles mässus ainult üks,
loodetavasti? Reetureid oli päris mitu, tulles tagasi nüüd ka siis just
maa lennuväe divisjoni ründamise juurde ka seal oli üks allohvitser,
kelle töö tulemusena õnnestus lendava divisjon.
Et võib öelda, et jah, et neid reetureid jah,
et kahjuks jah, et ainult üks ei olnud.
Kas mõni objekt on nüüd veel nimetamata?
Sõjaministeerium ja politsei just politsei ratsareserv?
Et vaadates sõjaministeeriumi ründamist seal ka siis punased
edu ei saavutanud just nimelt sellepärast,
et et seal oli ka siis sajaministeeriumis olemas ka alaline kaitsesalk,
kes siis jah, suutsid selle lööks salga sealt siis taanduma lüüa,
kuigi sinna visati sisse ka siis mõned lõhkekehad,
et hiljem on säilinud ka siis fotod, et mis on olemas siis
Eesti ajaloomuuseumi kogudes, et just siis purustatud
sõjaministeeriumi ustest ja siis ka põrandast. Et seal suudeti jah, et siis põrandale kahju teha.
Nii, aga kui nüüd vaadata siis ka politsei ratsareservi ründamist,
et ka seal punaste lihad siis edu ei olnud,
et kuna seal siis siis aastal 1925 raamatus esimene
detsember 1924 Tallinnas on kirjutatud, et jääd punased,
loobusid sellest politsei ratsareservi ründamisest,
et tänu sellele, et siis teha, nähti sealt jah,
et siis nii-öelda akendest välja väljulatavad siis püssitoru,
mille tulemusena siis vaadata jah, et seda jah,
et siis ei tasu ründama minna. Aga politsei peamaja ei, ei olnud plaanis rünnata. Politsei peamaja oli ka plaanis, aga et sinnani,
et siis Mässajatel siis võib öelda, oli relvapuudus,
aga missugune see kõlapilt Tallinna linnas oli sellel mässu hommikul,
et mida inimesed kuulsid granaadiplahvatus? Darrell relvade tärinat ja granaadiplahvatusi oli tõepoolest
kosta ja vaadates, et mis oli siis riigi pöörad siis
relvastuseks Tolidki siis nii vintpüssid,
valdavalt olid püstolid ja siis ka käsigranaadid
ja siis ka sellise isetehtud lõhkekehad,
et mis oli tehtud siis sõjaväejoogipudelite sisse
ja veel, mida siis, mis siis ka riigipöörete käsutusse sattus,
et oli ka siis ameeriklaste püstolkuulipildujat homsonid,
et mida jah, et siis ei osatud väga siis kasutada,
see oli uudisasi relvastuses? Jah, et hiljem siis need Thompson, et, et mis siis
riigipöörete käest ära võeti, et siis jah,
neid ka siis pärast riigipööret ka siis tutvustati Eesti sõjaväel,
tähendab Eesti sõjaväel ei olnud neid ja siis jah,
et Thompson ei olnud tollal.
Aga muidu olid muidu esimese püstolkuulipildujad olid jah
juba tulnud, aga jah, nii-öelda arsenali
püstolkuulipildujate loomiseni läks välja,
et siis aega, et pärast seda, aga võib öelda,
et see esimene detsember, et oligi, võib öelda ka natukene stiimul,
et jah, et kus siis tollane Eesti sõjaväe juhtkond mängiti
ikkagi püstolkuulipildujad on ikkagi sõjaväerelvastusse vaja. Enne kui me räägime, mis mujal Eestis toimus,
siis kuidas Tallinnas mäss maha suruti, see juhtus ju väga kiiresti. See juhtus väga kiiresti ja siin mängis rolli ka just siis
nagu eelnevalt mainitud siis allohvitseride kooli kolm kompaniid,
et siis ja testis kõrgemate ohvitseride juhtimisel asuti
sisekommunistide kätte läinud punkte järk-järgult tagasi
võtma ja samuti oli siis ka siis kasutada just
valitsusvägedel kaks soomusauto näiteks soomusautoga
vabastati ka siis Toompea loss ja veel mängisin olulist
rolli ka jah, et just siis Oskar Raudvere,
et tollane siis Tallinna komandant riigipöörde mahasurumisel
ja samuti siis ka kindral Heinz Põderi juhitud ohvitseride
salk ja põder, et tema siis alaline teenistuskohti ei olnud
Tallinnas vaid jaheta lihed siia sattunud
ja siis jah, et siis nii-öelda pool juhuslikult sattus ta
siis ka riigipöörde sündmuste keerisesse,
organiseeris ja kiirkorras salgad, njah,
Missis asusid järk-järgult siis neid punkte tagasi võtma
ja kõige viimane siis riigipööretega kätte läinud punkt,
mis tagasi võeti, oligi just Lasnamäe lennuväli. Kus jah, et siis maa lennuväe divisjon asus,
et see oligi jah, et siis kõige viimane,
et hommikul see oli 90 aeg, et millal jah,
et õnnestus siis see punkt tagasi võtta.
Aga mujal Eestis kui vaadata mujal, Eesti plaanid olid ju
ikkagi suuremad plaanid olid suuremad, et seal oligi,
et, et ega ei olnud plaanis võim üle võtta ainult siin
Tallinnas valivaid oligi kogu Eestis. Aga miks siis jah, et nii-öelda seal plaanid ei õnnestunud,
et nimelt sellepärast, et kuna Tallinnas riigipööre kukkus
läbi sealsed lööksalkade liikmed, et kus jah need lööksalku
formeeriti mis tasub välja tuua, et oli siis Narvas,
Viljandis, Pärnus, et jah, et kus siis jäävad mehed olid
juba kokku tulnud, aga jah, nähti, et Tallinnas on jah,
et riigipöördekatse nurja läinud, et jah,
et siis vaikselt mindi, mindi laiali küll,
aga siis oodati nagu Tallinnasse Tallinnas signaali ost,
et jah, et millal tuleb jahishis tegevusse asuda. Ja isegi mida on siis ka kirjutatud, et tsi Pärnus isegi
suudeti paika panna ka juba siis ametikohad,
et noh, et siis riigipöörete endi hulgas,
et jah, et kui nüüd jah, võime on juba üle läinud,
et teadis, kellele, mis siis ametikoht jääb?
Pärast seda, et kui mõni jah, et nii-öelda punaste kätte
läinud ja veel ka siis pandi paika ka nimekirjad,
kes tuleb jah, et siis kohas iharreteeridega maha lasta. Ja mujal ei olegi eriti palju informatsiooni. Mujal väga-väga palju informatsiooni ei ole,
et noh, näiteks mis ma võin tuua, et, et Lääne-Virumaal
Väike-Maarjas oli ka üks väike selline üht Väike-Maarja
gümnaasiumi siis õpilaste hulgas, kes olid ka nii-öelda
punaselt meelestatud et nendel oli jah, et siis väikerakuke moodustanud,
aga jah, kui nii-öelda Tallinnas sündmus läbi kukkusid,
et ega nad seal ka eriti midagi ei hakanud,
siis korraldama. Üks lahing oli veel hiljem, pärast esimest detsembrit,
see oli tupsi talu lahti. Jah, see toimus viiendal detsembril, siis 1924
ja seal langes siis ka Arnold Sommer ling,
et kas ka siis osales esimese detsembri sündmustest,
et see oli jah, et kõige selline suurem kokkupõrge,
et mis siis jah, pärast siis esimese detsembri sündmusi,
et siis kommunistide ja kaitsepolitseivahelises peeti. Sinu hinnangul, miks siis riigipöördekatse ebaõnnestus ikkagi? Miks riigipöördekatse ebaõnnestus nimelt sellepärast,
et kuna nagu eelnevalt mainitud, et ikkagi kommunistid
hindasid oma võimeid üle et ikkagi nii-öelda siis selline,
keda loodeti kaasminevat, et siis just sõdurkond
ja siis töölised, et ega nemad jah, et sellega siis kaasa ei läinud.
Isegi on teada ka, et mis ka Edgar sein oma mälestustes kirjutanud,
et üritati agiteerida ka siis esimese detsembri varahommikul
ka töölisi, et tulge, ühinege meiega. Aga hoopis eesti töölised otsustasid, et minnakse hoopis tööl,
et mitte, jääksid riiki pöörama. Kui palju siis inimesi ikkagi hukkus sellel päeval
ja kas on arvutatud ka, kui palju majanduslikku kahju jõuti tekkinud? Hukkunuid just siis Eesti poole peale oli kokku 26 inimest,
nendest siis 21 riigiteenistujat.
Et nende hulka kuulusid niisiis sõjaväelased,
siis teised riigiametnikud ja noh, kõige kõrgem ametiisik
siis tapeti, nagu eelnevalt mainitud oli siis teedeminister
Karl Kark. Ja vaadates, et palju siis vastaspool kaotas,
et just riigipöörete poolel, et seal on jah,
et kaotused, et arvatakse, et on jah, kuskil seal 12 meest
kes siis surma said, aga hiljem, et kui hakati Siska,
Neid mehi siis järjepanu kinni võtma, et jah,
et siis sõja välja kohtute siis otsuste tulemusena,
et väga paljud just jah, et riigipöördes osalenud mehed
lasti maha kohtuotsuse tulemusena, aga tulles nüüd siis
majanduslike kahjude juurde, et jah, et pead,
et see on väga selline huvitav küsimus, et minu teada
selliseid arvutusi. Et kasvõi oleks üldse siis keegi teinud,
kuigi, et ma arvan, et arhiivides võib selle
ja sellekohane dokumentatsioon olemas olla. Sillad said kaks silda said kahjustada ja hooned said
kahjustada ka, aga ainult kahjustada. Ja kahjustada, et teha ainukese nii-öelda fotod kahjustatud
hoonest ongi säilinud just sõjaministeeriumis,
et kus väga detailse pildistati üles, et kus siis jah,
et, et mida nii-öelda need punaste lõhketead.
Et millist kahju nad tegid. Mässust osa võtnud karistamine, karistused olid karmid
teistelt poolt riigipöördekatse maha surujate autasustamine.
See oli kaup. See oli ka uhke, nimelt et siis erandkorras anti jah,
et siis 10-le sõjaväelasele, kes olid jah,
et siis riigi Berdajaid mahasurumises silma paistnud
erandkorras Vabadusrist täpsemalt siis vabadusristi,
siis kolmanda liigi, siis ordenid, et mis oli just ette
nähtud siis tsiviilteenete eest, et kui vaadata vabad frististatuuti,
et Vabadusristi annetamine on siis ette nähtud just siis
Eesti iseseisvuse kaitseks peetava, siis 100 puhul,
aga nüüd tehti erand. Et siis anti 10-le mehele, et kes veel nii tänavalahingutes
silma paistnud ja siis kõige kõrgemas auastmes mees,
kes sai vabadusristi, oli siis kindral Johan Laidoner,
kes siis esimese detsembri hommikul määrati teist korda
sõjaväe ülemjuhatajaks, et Laidoneri autasustati just jah,
et Vabadusristi kolmanda liigi esimese järguga
ja see on ka tänase päevani säilinud, et on eksponeeritud
siis Eesti sõjamuuseumis kindral Laidoneri teenetemärkide toas. Aga kindralmajor Ernst Põder Põderit vabadusristiga i autasustatud, et kahjuks aga veelgi,
keda siis autasustati vabadusristiga, et siin võin ka nimesi
välja tuua näiteks ka sisaldavad Pessor,
kellel oli oluline roll just siis riigipöörajate tagasi
löömises sõjakoolist ja veel said Vabadusristi näiteks ka
aafri Ferdinand Kivinurm, kes oli ka siis Eesti sõjaväeluure informaator,
riigipöörete hulgas? Kui palju siis sõja välja kohtu otsusel inimesi mehi surma mõisteti?
Kõik olid enamuses mehed. Enamuses olid mehed kokku rehad siis 145 meest
ja 10 naist ja nende hulgas oli ka siis need viis lennuväe
divisjoni sõdurit hetkes riigipööretega kaasa läksid
ja nagu eelnevalt mainitud, siis ka kaks siis ohvitseri,
et kes siis ka siis lasti maha just sellepärast,
et nad ei osutanud vastupanu siis lennuväedivisjonis.
Ja ühtlasi tasub veel välja tuua, et paljudele,
et siis kuskil üle 200 inimesele, kes olid nii-öelda
riigipöördeorganiseerimisega seotud neile mõistetega siis ka
siis pikaajalise vanglakaristused ja kolm meest,
kes siis hiljem tabati, et nendele meestele mõisteti
ja siis eluaegset vanglakaristus ja kuna nad jah,
et just siis tabati hiljem ja need siis vabastati jah,
et siis alles 21. juunil 1940, kui jah, siis Tallinnas
toimus siis riigipööre. Kui palju põgeneda jõudis Eestist põgeneda mehi jõudis päris mitmeid,
et isegi on teada ka, näiteks mis puudutab siis kaitseliidu tegevust.
Isegi toon jälle siia Väike-Maarja näited,
kus jah, et siis tuli siis ringkiri, et siis Väike-Maarja
alevis tuleb siis üles panna vahipostid,
et kui nad on tulnud teateid, diad, riigi pööra tülitavad
jalgsi ja siis Venemaale tagasi põgeneda.
Aga näiteks vaid, kes oli nii-öelda kõige tuntum inimene,
kes siis Venemaale tagasi põgenes hiljem sellest oma
mälestustes kirjutas, et oli siis Artur Lombak,
et kes juba ka vabadussõja ajal oli siis sõdinud Eesti
vabariigi vastu, et eesti punastes küti palkades Jaan Anvelt,
temal õnnestus ka tagasi põgeneda, et siis jäätist
ja 1000 95. aasta jaanuaris. Kas ja kui palju osalesid kaitseliitlased mässu mahasurumises? Kaitseliitlased nendel oli ka oluline roll just
riigipöördekatse mahasurumisel, nimelt kuna juba siis tunde
94. aasta sügisel alustati jah, siis kaitseliidu taastamisega,
et siis varjusurmast väljatoomisega Lõuna-Eestis,
et oligi, et siis pärast Tallinna sündmusi,
et siis võeti näiteks ka Tartu linnas, et olulisemad
objektid kaitseliidu valve alla ja ühtlasi tulles nüüd
Tallinna juurde, et siis Tallinnas hakati,
siis organiseerime ka siis kaitseliitlaste salku,
et see oli ka nii-öelda stiimul, et jah,
et siis just kaitseliidu tegevuse taaselustamiseks
moodustati jah, et niisiis riigiametnikest moodustati
kaitseliitlaste salku, et kui ka jah, et siis erinevate jah,
et siis näiteks poiss telegraafi ja nii edasi
ja ühtlasi kui vaadata, et mis kaitseliidu üksus moodustati riigiametnikest,
et oligi teha, et just siis kaitseliidu Toompeamalev kand
ja seal oli soomise initsiaatorite, eks just siis tulevane
peaminister Otto Tief ja siis tollane riigisekretär Karl
Terras kes siis asusid jah, et just ise organiseerima siis
Toompea lossikaitset isegi arhiivides säilinud dokumendid
just ka siis just kohtuministeeriumi fondist,
et kus on jah, et eraldi ära märgitud ka valvekorrad,
et kes siis mis kuupäevadel on siis valves? Aga Johan Laidoner, temast sai siis selle järel uuesti
sõjavägede ülemjuhataja. Just et kuna Eestis kehtestati siis sõjaseisukord
ja siis sellest tulenevalt Laidoner ist saigi siis vägede
ülemjuhataja ja ta andis siis ka kolmele Eesti
sõjaväediviisi ülemale kadis kindralkuberneri volitused,
et siis oligi, et diatestis kehtestatigi siis sõjaseisukord,
et hakati ka väga siis karmikäeliselt siis riigi pöördmaha
suruma ja samuti alustasid tegevust sõjaväekohtud mis siis
hakkasid menetlema, et jah, et siis Eesti riigi vastaseid süüasju. Ja mida tasub siis veel välja tuua, et kui Laidoner määrati
siis sõjavägede ülemjuhatajaks, siis Eduard Laaman on
sellest oma päevikus kirjutanud, et jah,
et kui siis Karl Friedrich haakeli juures oli nõupidamine,
et siis jah, et siis Laidoner olevat öelnud,
et siitsaadik peab nüüd võim rusikasse koonduma.
Ja kui kaua oli Laidoner ülemjuhataja, et ta oli siis kuni
kaheksanda jaanuari 1925 et ja mille olukord oli riigi
stabiliseerunud ja siis ta vabastati ülemjuhataja ametikohalt. Aga sõjaseisukord, üleriigiline sõjaseisukord kehtis Eestis,
kuni jah, siis ta on 926. aasta suveni. Aga esimesel detsembril, kui palju on siis teada
või kussis Laidoner, tegelikult ise oli,
et me oleme kuulnud Ernst Põderist, väga palju.
Aga Laidoneri Stol sellel samal päeval. No Laidoner, rist on päris selliseid mitmeid versioone,
et kust ta siis võis olla, et noh, kõige tõenäolisem,
kus ta oli, et oli jah, et just siis õllepruuli tänaval,
et isegi on ka paariskirjavahetuses mu kirjutatud,
et siis kuuldes, et linnas on läinud lahti esimese detsembri riigipöördekatse,
et olevat jah ta omal siis sõjaväe vormi selga pannud
ja siis vabadusristi kaela ja siis läinud vaatama,
et mis siis jah, linnas sünnib õllepruuli tänav on,
kus oli Tallinnas Tõnismäel. Et ja siis isegi on ka see on rohkem nagu ka sinna linnalegend,
et Laidoner olevat pandud vabadusristist,
sellepärast olevat öelnud, et niiviisi julgen minna.
Fööni ilus legend. Aga Eestis olid siis ka ju ja Tallinnas kindlasti välissaatkonnad,
mida nemad arvasid asjast lõpuks? No ikkagi, kui vaadata, et siis just välisriigid,
et ikkagi üldine tendents oli see, et ikkagi mõisteti hukka see,
mis oli toimunud ja vaadates nüüd ka, mis siis Rootsi avalik
arvamus tollal arvas, et oligi see, et kardeti,
et Eestis puhkeb kohe-kohe sõda.
Aga jah, tollane, siis Eesti saadik suutis ikkagi jah,
et seal nii-öelda meeleolud maha rahustada
ja samuti, et kes siis oli väga hirmul, et olid just ka lätlased,
et kuna Läti, ma arvan igati õigustatult kartis,
et sarnased sündmused, mis toimusid Tallinnas,
võivad toimuda ka neil, et siis oli ka näiteks Riias pöördus tollane,
Läti välisminister ka seal asuvate, siis on nii briti
Itaalia kui ka Ameerika Ühendriikide Sis saadikute poole,
et küsimusega, et kui meil sarnane asi juhtub,
et kas siis on võimalik loota teie riikide abile
ja samuti siis ka just lätlaste poolt, mis tasub esile tuua,
on ka see, et siis Eestile avaldati väga siis sellist suurt toetust,
et nimelt Ernst Jaakson on oma mälestustes kirjutanud,
et jah, just siis teisel detsembrile päev pärast Tallinna
sündmusi korraldasid siis Läti üliõpilasorganisatsioonid
Riias Eesti saatkonna ees ka siis toetusdemonstratsiooni,
et kus siis ka tollane Sis saadik Julius Seljamaa pidas ka
siis lätikeelse kõne mille jah, et siis rest Jaak Snalis ära tõlkinud,
et siis harjutati eelnevalt ka siis jah,
et lätikeelset hääldust. Et jah, et kui, siis jah, et saadik, siis hakkas kõnet pidama. Mälestusmärgid, kuidas on detsembrimässu riigipöördekatset mälestatud?
Kõigepealt Eesti iseseisvuse esimesel perioodil püstitati
Tondile mälestusmärk.
See hävitati.
Nõukogude võim püstitas oma mälestusmärgi,
see viidi muuseumisse viisakamalt.
Ja nüüd on taastatud see õige. Et millal siis Tondile rajati siis mälestusmärk,
et oligi siis 1928. aastal ja seal ongi,
et jah, et siis ära toodud, et siis bareljeef idena nelja
kadeti näokujutised, kes jäädi sõjakoolikaitselisi langesid
ja siis kujunes traditsiooniks, et iga aasta esimesel
detsembril korraldati seal ka siis mälestustseremoonia,
et siis langenud siis kooli Kadettidele ja need kadetid neli
meest küsid, langesid et need alatiseks ka siis sõjakooli
siis kadettide nimekirja. Ja nagu eelnevalt mainitud jah, et siis jah 1941 Nõukogude
okupatsioonivõim hävitas selle mälestusmärgi
ja sisse taastati alles siis aastal 2009,
et siis kolonelleitnant ja kauba poolt, et kes on praegu
siis tondi, sõjakooli muuseumi eestvedaja.
Ja tulles nüüd siis mälestusmärkide juurde,
mida on püstitatud siis nõude liidu poolt okupeeritud Eestis,
et kõige tuntum on jah, et mis asus Tallinnas balti jaama juures,
et ja siis rahvasuu või siis pilkamisi olevat rääkinud ka,
et see on väga unikaalne mälestusmärk, et kuna seal on jah,
et siis kõik riigipöördes osalenud inimesed siis ära
kujutatud neid oli vist kolm ja teadsi avat jah,
et siis 1975. aastal ja seal ehete just jah,
et siis kõige selline suurem siis mälestusmärk,
mis siis jah, et püstitati Nõukogude okupatsiooniperioodil
Eestis mälestus just jah, et siis esimesel detsembril 924 et
just tehes siis riigipöörajate, mitte neid,
et kes siis riigipöördekatse maha surusid. Tol ajal jah, nagu nimetati jah, et siis töörahva ülestõus
kodanluse vastu. Aga sellest esimesest detsembrist 1924. aastal,
et kui palju on sellest tervikkäsitlusi ja kas on midagi puudu? No mis ma tooks tervikkäsitlus täna välja,
et ongi just siis 1095. aastal ilmunud raamat esimene
detsember 1924 Tallinnas, mis ilmimas kirjastuse valvur
poolt ja Jaan Saare varju varjunime all.
Et mis on jah, et siis eestipoolne, kõige terviklikum
käsitlus siis esimese detsembri sündmustest Tallinnas.
Ja siis hilisemad autorid, kes inimesi tervikkäsitlusi kirjutanud,
et on jah, et just Arnold Sunile, et siis nõukogude okupatsiooniperioodil,
kellel oli jah, et esimene esimese detsembri sündmused,
et just selline leivanumber teati ka siis kümne-viieteist
aasta tagant ilmustel üks raamat selle selle teema kohta. Ja artiklite kogumikust, mis ma tooksin välja aastal just jah,
1996 ilmunud artiklite kogumikku, et kas nad lahkusid Moskva rongiga,
kus on siis kirjutanud artikleid, siis esimese detsembri
sündmustes teisel eel, järel kajadest.
Et niisiis Jüri Ant, Ago Pajur kui ka Eero Medijainen ka kas mängufilm Detsembrikuumus täidab seda?
Ma ütleksin ikkagi väikest tühimikku. Täidab küll, et kuigi noh, seal on siis sellised natukene
sellised imifilmikunstilised liialdused,
et kus on ära näidatud, et ikkagi sõjakool läks ikkagi
riigipöörajate kontrolli all ja samuti siis ka sõjaministeerium.
Aga muidu, et kui on vaja saada siis kiiret ülevaadet
esimese detsembri sündmustest, et kui jah,
et raamatu lugemiseks mahti, et jah, et siis selles filmis
saab enam-vähem täpse ülevaate, kuigi seal filmi lõpus on
ära näidatud Kasi stseeni Balti jaamas, et kus Jaan Anvelt
on kaabu tõmmanud omale silmini, üritab siis salaja
Venemaale minna, et kuigi Venemaale läks ta natukene hiljem Salaja tagasi. Esimese detsembri riigipööramise katsest selle
ebaõnnestumisest rääkis Tartu Ülikooli ajaloo eriala
üliõpilane ja sõjamuuseumi giid Ranno sõnum.
Saate lõpus veel mälestusi riigi pöörajalt Eestimaa
Kommunistliku partei veteronilt Heinrich Rossilt,
kes ebaõnnestumise järel põgenes Venemaale.
Sellest põgenemisteest, mis läks üle Peipsi järve,
rääkis ta Lembit Laurile kirjutamata memuaaride saates. 10. aastal mitu tundi see teekond võis kesta.
Millal teenerancis? Paistma hakkas umbes õhtul kella kuue paiku,
sellepärast et ega seal on väga, sa ei tule otse,
kuigi ta säält kohalt võib-olla on lai, umbes 30 kilomeetrit,
35. Aga Ma tulingi, tulin üks kilomeetrit 10 15 ära.
Ajujääkuhjad nii paari meetri kõrgused, mis tuul oli,
torm oli lõuna poolt põhja poole kannud,
jää oli külmunud, hunnikutes ei tohi minna sinna,
sinna sa murrad jalad ära. Läksin ringi ja läksinike paremalt poolt,
sellepärast basemalt poolt kartsin piirivalvet.
Need võivad näha, kujuja tulevad hobustega vastu,
võtavad kinni.
Sain mööda, sellest nägin, et lõppes ära
ja ikkagi ilus sile jää läks Venemaa poole
ja ja lõppude lõpuks ikka õhta hilja, hakkasime juba nagu
suitsuvine hakkasid paistma suitsukorsten,
test. Aga niivõrd väsitas ära, kuigi ma olin sõjaväest tuld
ja kõvasti treeningut teinud ja jahil käinud
ja ja aga väsitas mu nii kõvasti ära, et kohe kasvõi rooma
käpuli maas, et edasi saaks, edasi saaks,
ma kartsin, et oled väsinud, kõvasti jääb magama,
jääbki igavesti sinna magama ei jää peale üksipäini. Vot aga siis eemalt järsku vaatan, et vist kalamehed seal askeldavad,
aga nemad nägid mind enne veel ja tulid hobusega siin üks
mees tuli, kohe võttis Moree peale.
Kohe viis mind piirivalvesse ilma millegi jututa kusagil ta
mind sisse ei viinud, piirivalvesse.
Piirivalves Ma ütlesin, miks pärast tulin
ja ja kust ma olen, kes ma olen.
Ja kohe sedasama õhtu pandi hobune ette,
piirivalvurid söötsid ära, enne panid piirivalvehobuse ette
ja hobuse peale ja viisid Auduvasse oluduvas sel ajal käis
ohuduvast rong Pihkvasse viisid Pihkva piirivalvesse Pihkva
piirivalvest Leningradi. Ma rääkisin, kes ma olen ja eesti sektsioon Kominterni Eesti
sektsioon astus siis kohe seal sammusi selleks
ja noh, siis oli juba asi selge, teine päev läksin eesti
sektsiooni Kominterni Eesti sektsiooni.
Seal oli Käspertia Anvelt ja ja võtsid mind vastusel.
Ja siis saatsid Momopresse, et Mopper oli see,
kes abi andis.
Süüa andis esimesed päevad seal ja kõik ja siis Maple kaudu
saatsid tööle ka Grast näitlejeveegolnikusse kalossivabrik kommivabrik. Ja seal oli juba täis eesti mehi väga palju,
vist umbes üks kuus-seitsekümmend eesti seltsimeest,
kes peale esimest detsembri üle tulid ja sinna tööle saadeti,
sellepärast sinna vajati töölisi, kasime tööle
ja hakkasime jälle kohe ikkagi seal nii palju kui võimalik
jälle osa võtma kõikidest sellest tegevusest
ja tööst ja õpingust sõjaväeõppustel käisime seal ossaviachi Hiimiliinis.
Vaat ja nii see elu läks. Kuidas nõukogude liitu põgenenud kommunistide käsi käis?
Henri Rossi jaoks läks elu nii, et ta tegutses 20.-te
aastate teises pooles Eestis põranda all.
Ja 1938. aastal ta vahistati Venemaal.
Ta veetis 10 aastat vangilaagris ja veel aastaid asumisel.
Riigipööre ja, ja ka Lembit Lauri salvestatud riigikaitsjate
mälestused leiate hõlpsasti Vikker veebist Eesti loo lehelt.
Mina olen saate toimetaja Piret Kriivan. Kõike head kuulmiseni. Eesti lugu 20. hooaeg
