Praegu töötab Eestis kaheksa biometaani jaama,
kokku toodetakse käesoleva aasta lõpuks Eestis umbes 250000
mega tundi biometaani aastas kui turule lülituvad veel neli
uut jaama, mis keskkonnainvesteeringute keskuselt on saanud
ka positiivsed investeeringutoetus.
Otsused võiks juba 2026. aastal Eestis biometaani tootmine
praegusega võrreldes kasvada kaks korda.
Potentsiaali on aga veelgi pikem. Tuleviku püüdlus on toota üks kuni 1,2 teravatt-tundi
biometaani aastas, ütleb Eesti maaülikooli professor Rando Värnik. Kõige olulisem komponent on selle juures see,
et me suudame sinna biogaasitehastesse anda piisaval hulgal
seda stabiilset tooret ja see paraku on ikkagi peamiselt
veise vedelsõnnik läga, ehk siis tegelikult need sellised
biogaasi tootmisüksused ikkagi koonduvad suuremate lautade
ja farmikomplekside juures, kus seda väga ka tekib. Nii Värnikuiga, bioFors Grupp Osaühingu juhatuse esimees
Henry Uljas on veendunud, et stabiilsest toormest biogaasi
tootmiseks tulevikus puudust ei ole.
Uljase sõnul näitavad Eesti biogaasi assotsiatsiooni arvutused,
et toorainet jaguks teoreetiliselt isegi nelja
teravatt-tunni biometaani tootmiseks aastas. Päris väike kogus farman lille läga on täna kasutuses,
neid farme on oluliselt rohkem ja farmides on ka selliseid
kõrvalprodukte oluliselt rohkem üks silo au näiteks läheb
hapnema siis seda loomadele ei tohi töötajatele võiks vabalt
kasutada biometaani ja sära ja toota sellest siis
kvaliteetset autokütust ja siis väetise viie põllumehele tagasi,
kes siis kasutab seda väetisena ja ostab selle võrra siis
vähem mineraalväetisi. Uljase näitele viidates on Värniku sõnul biogaasi tootmine
laiemalt mõistlik ring, biomajanduslik kontseptsioon.
Ring biomajanduse aspekt võikski tulevikus biogaasi tootmise
stabiilse arendamise tagada. Me väärindame ära enda Eesti riigis tekkivaid biojäätmeid
kõrvalsaadusi energia tootmiseks, aga põhimõtteliselt ikkagi suur,
selline perspektiiv on pigem just nagu transpordikütustel
ja transpordisektoris, et nii veeldatud kujul ka näiteks
laevades kui mingites muudes valdkondades. Praegu sõidavad biometaani näiteks Tartu
ja osaliselt ka Pärnu linnaliinibussid, jätkab Henry Uljas. Võiks olla ka potentsiaal ikkagi maanteetransport
ehk siis veoautode arvu suurendada, mis kasutavad biometaani
ja seal on kindlasti võimalik riigil sekkuda võib-olla
mingisugust investeeringutoetust näiteks jagada,
et kas või kompenseerime seda vahet, mis on biometaan,
surugaasi kasutav veok, kallim kui diiselveokat,
et seal on kindlasti potentsiaal.
2026. juba eeldame, et tegelikult on Eestis toodang suurem
kui transpordis tarbitakse, et selles mõttes võib-olla see
on see, mida riik peaks tegelema, vastasel juhul see
lihtsalt Eestist eksporditakse.
