Kui võrrelda nüüd Pelgulinna ja musta märi gümnaasiumi,  siis nad on väga erinevad, nad on kujundatud erinevast kontseptsiooni,  st lähtuvalt vastavalt asukohale nende ruumiprogramm on sama,  aga kõik muu on juhindunud siis tegelikult ütleme vastavalt sellele,  mis on hoone kontseptsioonide estik. Et kui Pelgulinnas oli see ideestik, selle puidu esiletoomine,  siis siin meie nagu peamine küsimus on, kuidas sellele  kohale vastata, aga samal ajal ka see hoone eluiga Siin on, see alumine korrus on, on nagu ühtemoodi kujundatud  ja ülemine on teistmoodi. Et me oleme nagu mõelnud selle peale niimoodi,  et esimene korrus noh, ilmselt on ta avalik hoone  ka tulevikus edasi. Et esimene korrus ongi niisugune linnaga suhtlev avalik funktsioon,  me näeme, kuidas, nagu needsamad trepistikud lähevad sinna  hoonesse sisse ja üleval on siis see, mis saab  siis vajaduse Seda muutust oluliselt rohkem vastu võtta. Meie eesmärk oli anda hoonele nagu hästi tugev identiteet,  kutsusime seda siis nagu hõbenooleks, mis meie silmis on niisugune. Ütleme kosmoselaeva nimi, et ta on üks nagu sõiduk  ja nagu ja seesama identiteet on see, millega  siis saab ka tegelikult seesama kool suhestuda. Et meie kujutlus sellest sõidukist on selline,  et see on tegelikult, sõiduk on hoone ja ta sõidab noh,  arituurses mõttes läbi aja, ta sõidab läbi erinevate funktsioonide. Ja nüüd tegelikult on olnud väga, väga tore,  sest et sellesama kooli nagu sellise nimetuse  või identiteedi ga on see uus kool väga palju  ja väga hästi suhestunud. Mõneti me käsitlesime seda hoonet koheselt natukene kui ühte prototüüpi,  et ta ei ei tea kõiki vastuseid ja sama on  ka selle puiduga, et et kuidas ta tegelikult ajas vastu peab. Siin väliskeskkonnas me näeme, et see fassaad on selline  põnev ruumiline struktuur, mis, mis pakub hoonele sellist  passiivset varjestust, aga loob ka mõnes mõttes nagu hoone  ümber sellise võib-olla natuke demokraatlikuma ruumi. Et ta kutsub nagu ennast kasutama, et ta ümber on selline. 300 meetri pikkune pink, kus saab istuda,  kus saab pesadesse minna, et võib-olla nagu on,  üritab olla natukene selle võib-olla ajalooliselt sellise  koolihoone hierarhilise oleku nagu nagu noh,  nii-öelda muut ja, või et, et kool kui selline sõbralik  keskkond ja selle fassaadiga, puiduga me oleme nagu mõelnud seda,  et ta tegelikult võiks kesta kauem kui meie ideaalis. Selle hoone Eluiga on, me oleme mõelnud sellest tegelikult kui niisugusest,  et ei saagi nagu õiget numbrit öelda, et see eluiga sellel  hoonel on selline ütleme, võiks olla niisuguse lõputa perspektiiviga,  kui täna nendesse projektidesse kirjutatakse  ja samal ajal ka sellele süsinikujalala arvutustesse,  et ta peaks kestma 50 aastat, siis siin me oleme mõelnud  selle peale, kuidas see saaks kesta maksimaalselt kaua. Ja nüüd see hoone on tehtud niimoodi, et esiteks on ta  sellisest materjalist, mis kestab betoonist,  teiseks on ta siin kohas universaalne, nii et,  et et see topeltfassaad, mis tal on, see lihtsalt on  selle koha spetsiifiliselt õige lahendus,  et üks külg võtab kinni selle lõuna päikese teine külg võtab  selle Lääne päikese ja see sobib siia, noh ütleme,  ilmakaared jäävad samaks, see sobib siia kogu aeg. Ja see küsimus seda on, et projekteerides oli,  oli nimelt just see, et et kõige rohkem võetakse hooneid  maha seepärast, et funktsioon muutub, kuidas projekteerida  selline hoone, mis saaks kesta edasi ka siis,  kui see sisu muutub. Ja noh, täna, kui me näeme neid samu poste  ja asju siin väljas, siis see nii rütm või see nagu  ülesehitus postide näol ongi mingit pidi meie jaoks see hoone. Et need ruumid, mis seal sees on, kõik saavad muutuda. Seesama niisugune karkass, süsteem, sahtel,  mille sisu saab muutuda. See ongi see, mida me siia Projekteerisime selleks kooliks. Meil oli nagu tunne, et ega see puit ei ole nagu mõnes  mõttes nagu ainukene viis, kuidas nagu selliseid  tänapäevaseid keskkonnasõbralikke hooneid teha,  aga see on nagu üks võimalik viis. Ja, ja me katsetasime selles mõttes selle nagu tee ära tehes  85 protsenti selle hoone kandekonstruktsioonist puidust. Me kasutasime puitu ka kõikidel teistel erinevatel viisidel  siin hoones, et me üritasime nagu mõnes mõttes võimendada  seda puitu nagu natukene nagu tavatult üle võlli,  et, et tegelikult see mõju avalduks nagu läbi selliste  selle fassaadi, selle kandekonstruktsiooni  ja ka ka siseelementide käsipuude ja kõige selle,  et võib-olla kombata selle puidu nagu selliseid piire,  et kas me saame täna seal hoones nagu nii palju kui võimalik  seda puitu nagu erinevatesse rollidesse panna. Ja mulle tundus, et tegelikult saab ja suhteliselt edukalt,  et seal on teatud piirangud küll puiduga ehitamisel,  kande konstruktsiooni sammud on tihedamad,  suuri, neid sildeid on nagu raske lahendada,  aga, aga kokkuvõttes võiks öelda, et puidust tänaste avalike  hoonete rajamine on, on siiski väga hästi võimalik. Et eeldatav selline eluiga võiks sellel olla kuskil 25 aastat. Täna. Ja. Me sattusime tegema Mustamäe Pelgulinna riigigümnaasiumid  sisuliselt samal ajal ja need hooned olid tegelikult täpselt  sama suured, mõlemal oli sama palju ruume. Ja täpselt samad ruumid isegi sees. Ja meil õnnestus projekteerida üks hoone puidust nendest  riigigümnaasiumidest ja teine siis Mustamäe betoonist. Meil tekkis tegelikult siin roos väga hea võrdlusmoment  nende kahe hoone vahel. Et milline on see hoone jalajälg puidul ja betoonil,  noh ütleme, kui me võtame sellesama 50 aastase eluea,  olgu see siis Mustamäe või Pelgulinna hoone tulemus oli  selline 60 protsenti, umbes, oli see energiatarve  ja 30 protsenti seesama nii-öelda keham. Ja sellest siis veel väiksem hulk on siis omakorda see  niisugune puidu osakaal. Aga kui me näiteks arvutaksime seda 150 aasta peale,  siis juhtub niimoodi, et kogu selle hoone nii-öelda see,  mida me täna ehitame muutub oluliselt väiksema  proportsiooniga ja seetõttu ka tegelikult järjest vähem  muutub oluliseks väga pikkade elueaga hoonete puhul see,  millest ta on tehtud. Me ei lähtu ainult sellest, et et kuidas Hoonete eluaja jooksul kasutatakse vaid,  me mõtleme juba kohe sellest, et meil on olemas kuskil ju  materjalide tootmine, me peame saama selle puidumetsast  või me peame need selles mõttes betooni kuskil ikkagi tootma  tema transport objektile, see on nagu võiks öelda see tootmine,  materjali tootmine on nagu selline esimene etapp. Teine etapp võiks olla siis see, et me ehitame  selle hoone. See transport objektile on oluline. Kolmanda etapina siis, kui hoone on valmis,  siis on see hoone ise ja tema eluiga, mis täna on,  siis ütleme selline. Keskmiselt 50 aastat Eestis. Ja lõpuks on siis hoone lammutus ja jõuab ringipidi tagasi  nagu see elutsükkel, see nii-öelda surmajärgne elu  või siis selline me nimetame seda täna, et kas seal on  ka mingisugune taaskasutus nendel materjalidel  ehk meil tegelikult on selline järelelu hoonetel,  et kas me saame neid materjale kuidagi nagu taaskasutada  või seda hoone enda kandekonstruktsiooni,  et seal võiks tekkida võimalus tegelikult seda mingil määral  ka juba kohe projekteerimisel arvesse võtta,  et kas, kas ta on taaskasutatav? Pelgulinna riigigümnaasiumi ja Mustamäe riigigümnaasiumi  siis selline põhiline erinevus ongi nagu nende  kandekonstruktsioonide erinevuses. Üks hoone on siis põhiliselt ehitatud puidust  ja teine betoonist ja me täna näeme, et see toob tegelikult  ütleme siis sellises tervikjalajäljes, mis hoonele tekib  kuskil sellise, ütleme ligikaudu esmane arvutus 10 protsendi  se vahe. Aga kui hiljem vaadati seda tegelikult nagu  selliste Eesti päris nagu näitajatega, mis täna on,  siis võtavad arvesse ka ehitusmaterjalide tootjate täpseid  täpseid andmeid, siis tuleb välja, et see on ligikaudu  võrdne või isegi see betoonhoone on veidi parem kui see  puidust hoone. Et väga palju siis määrab seda see, et kas materjalide  tootjate enda tootmine kui selline on jalajälje mõttes nagu  keskkonnasäästlik või mitte. Et kui meil täna betoon sektor on suhteliselt innovaatiline  ja suutnud oma tootmise viia selliseks efektiivseks,  siis kas kas puidu puidu tootjad suudavad sellega nagu kaasa  joosta ja? Ja olla samuti innovatsi. Kui nüüd võrrelda betooni ja puitu siis betooni puhul Selgelt on, on praegu ülekaalus see arvamus,  et ta siiski toodab CO kahte just läbi oma põhisideaine  ehk siis tsemendi tootmisel eralduv CO kaks on  siis tekib nii protsessis kui ka põletamise käigus  ja tõesti, need on päris suured kogused ja see on  siis see, mis on nähtav, kõik näevad seda,  eks ole, see on tsemenditehase korstnad tossavad  ja kõik, kõik on selge kõigile. Betooni CO kahe õhku paiskamist saaks vähendada selliselt,  et vähendada siis tsemendi tootmisel süsinikujalajälge. Selleks on tõesti tänapäeval väga palju tehtud uurimisi ja,  ja kõige lihtsam täna on lahendus, kus siis asendatakse osa  tsemendist sideaines asendatakse samaväärsete mineraalsete lisanditega,  mille jalajälg on palju väiksem ja teine võimalus tõesti on  siis see, et see CO kaks, mis tekib, see püütakse hoopis  kinni ja täna on tõesti olemas, vähemalt siin Euroopas on  näide olemas, kus Norra riigis Norra tsemenditehases tehti  siis selline tehnoloogia, kus siis püütakse kogu CO kaks kinni,  veldatakse, kogutakse mahutitesse ja osa veel suunatakse  läbi torustike maa-alustesse tühjadesse nafta maardlatesse,  mis on siis nagu tühjaks pumbatud, nii et see CO kaks  püütakse täielikult kinni ja see on siis nii-öelda CO kahe  vaba vaba tsement, aga noh, loomulikult see tehnoloogia on  äärmiselt kallis. Tuleb tunnistada, et betoonil täna tõesti asendust ei ole. Ta on materjal, mida kasutatakse kõrghoonete ehitamisel. Teda kasutatakse hüdrotehnilistes ehitustes sadamakaid,  veealused, ehitused, nii et ta on, ta on selles mõttes  ikkagi täiesti täiesti omast klassist materjal,  mida, mida on tõesti keeruline asendada lisaks  siis tõesti veel see, et ta on ka tulekindel materjal. See, et hoone on 50 60 või 70 aastat vana,  ei tähenda veel, et tema elu hakkaks lõppema. Ja isegi kui hoone elukaar hakkab lõppema  siis on potentsiaal neid ehitusmaterjale kasutada järgmiste  hoonete ehitamiseks. Selle jätkusuutliku või ringse ehitamise teemaga on Euroopas  tegeletud oluliselt kauem kui meil siin Eestis. Aga viimastel aastatel on ka tehnikaülikoolis ja,  ja mujal hakatud uurima võimalusi, kuidas ikkagi olemasolevaid. Hooneid tervete elementidena demonteerida,  et neid detaile siis järgmiste hoonete ehitamisel  korduskasutada ja erinevate hoonete puhul. Puhul on põhimõtteliselt ära näidatud, et see on võimalik,  nii et ka raudbetoon, suurpaneelelamud või,  või tellistest hooned on võimalik suurelementidena lahti  võtta ja järgmisteks hooneteks kokku monteerida. Ja see ongi see suund, mille mille poole pürgida,  kuna see tähendab, et me saame realiseerida kõige suuremal  määral nende elementide korduskasutuse potentsiaali  ehk siis me ei pea neid kuidagi ümber töötlema  ja kulutama siis täiendavat energiat uute ehitusmaterjalide tootmiseks. Jah, Eestis on vähemalt üks esimene katsetus tehtud  raudbetoon suurpaneelelamuga, mis paiknes Valga linnas  ehitatud üheksakümnendatel. Kusjuures tegemist oli majaga, kus ei olnud kunagi veel sees  elatud ja mistõttu olid need liitekohad ka paremini näha  ja nende hoonete nii-öelda lahtilõikamine kaaskeevitus meetodil,  terast detailidest õnnestus siis paremini. Üheks heaks võimaluseks vanade materjalide kasutamiseks on  maastikuarhitektuursete lahenduste puhul  kus tihti on need materjalid kohapeal käepärast saada,  näiteks eelmiste hoonete lammutamisest ja  maastikuarhitektuuris on nendele materjalidele esitatavad  nõuded oluliselt madalamad, kui nad oleks näiteks hoonete ehitamisel. Seetõttu on ka riskid madalamad ja näiteks vereni kvartalis  on ka erinevate mineraalsete materjalide nagu betoon  looduskivi tellised. Seda siis ka realiseeritud. See hunnik siin on paljude jaoks ja meil Eestis enamasti jääk,  see pärineb keskkonnamaja või loodusmaja. Kuidas seda nüüd praegu kutsutakse? Ehitus objektilt, keskkonnamaja vundamendi süvendist  lennusadama kõrvalt. Tegemist on pool miljardit aastat vana kambrumi sinisaviga  ja minu andmetel peaks see materjal enamasti rändama  praegusel hetkel vao karjääri täiteks. Meie koos kolleegidega oleme võtnud nõuks,  et, et vaatame sellele jääle korra ikka veel  tähelepanelikult otsa. Ja kuna me oleme näinud, et Euroopas on päris mitmeid praktikaid,  kes sedasorti jääke väärindavad, luues sellest jäägist ehitustooted,  siis oleme meie täpselt seda sama hakanud tegema. Selline mõiste nagu ringne arhitektuur, et seda võib  mõtestada erineval moel. Ühelt poolt see on nagu mõtteviis, kus juba siis,  kui projekteeritakse hooneid, arvestatakse sellega,  et neil oleks võimalik üks hetk lahti võtta. Et materjalid ei ole omavahel liidetud lahutamatuks  tervikuteks on kasutatud nagu selliseid nutikaid sõlmlahendusi. Et hooneid saab siis, kui on vaja kiht kihihaaval parandada ümber,  vahetada materjale. Neid saab ümber muuta vastavalt siis muutuvale,  ruumi vajadusele või ka siis lõpuks täiesti maha võtta,  lammutada ja nii, et jääks nagu minimaalne jääde. Aga teiselt poolt on see ka see, et me juba olemasolevat  hoonet käsitleme kui materjalipanka. Me vaatame, mida saab olemasolevast hoonest võtta. Vaatame seda kui doonorhoonet ja projekteeritavat hoonet kui siirdehoonet,  et, et seda saab vaadelda nii renoveerimise kui  ka kui ka uute Ette hoonete projekteerimise puhul. Ja Oslos on ka üks väga eesrindlik näide maad arhitektidelt  üks kontorihoone, mis on pooleldi renoveeritud  ja siis osa sellest on juurdeehitis. Ja selles hoones on 80 protsenti materjalist taaskasutatud. Et alates siis betoon õõnes paneelidest vahelagedest  terastaladest kuni viimistlusmaterjalide ja,  ja siis ka mööblini. Sellega seoses loomulikult kaasnebki arhitektuuris uus esteetika,  kus me ei saa enam täiesti puhtalt lehelt alati  ja hooneid üles joonistada, vaid me peame arvestama juba olemasolevat. Tegelikult on täiesti Võimalik sellist sellisel viisil. Luua väga huvitavaid ja põnevaid hooneid  ja need ei pea olema justkui prügimäed, vaid neil ongi  täiesti mingisugune uus kvaliteet. Siin on tegelikult toimumas praegu üsna unikaalne protsess  Eesti materjali arhitektuurimaastikul põhjakaldal üks  eramaja on otsustanud, õigemini, arhitekt on otsustanud ühe  eramaja juurde projekteerida tampsavist kabinet raamatukogu. Ja hetkel käib siin siis no põhimõtteliselt nagu noh,  kokanduskool, et, et retsepti retsepti siis paikaajamine  ja retsepti komponentide, eks on siis seesama mainitud  siis sinisavi siin on ta siis jahvatatud kuivatatud kujul,  siin on siis mingi teise fraktsiooniga kruusa  ja mis on veel väga oluline, ma ei tea, kuskohast see teil on,  aga see, et täpselt sellesama eramaja kaeva,  august pärit liiv, vot see on see, kuhu poole tegelikult  arhitektuur ja materjalide kasutus üldse võiks liikuda,  et materjale me ei too mitte kaugelt Hiinast vaid kasutame  võimalikult ehitusubjekti ligidal, et see on tegelikult  selline uus paradigma, mis ei ole veel päris sellist  majanduslikku mõõdet leidnud. Aga mis otsib oma siis sellist nagu väljapääsu  ja mina mõtlen niimoodi, et see ei ole tegelikult tähtis  ainult ütleme niimoodi transpordi jalajälje kontekstis,  vaid siin on tähtis ka see, et kui me arhitektidena  tegelikult midagi projekteerimise, siis igal materjalil on  oma mingisugune karakter, see on päris raske mõõta,  väga keeruline on selle materjali karakterit Exceli  tabelisse panna. Aga ütleme niimoodi, et kui me siin piirkonnas kaevandame  sellist materjali, sellest samast materjalist ehitame uut ruumi,  seal on minu arust mingi tugev lisaväärtus juures,  nii et, et ma arvan, et sellise kohaliku tehnoloogia,  kohaliku materjali kasutamine ei ole oluline ainult. Mitte keskkonnajalale mõttes, vaid seal on mingi selline  mõõdetamatu ruumi unikaalne kvaliteet, samamoodi sellega  siis nagu seotud. Ma olen jälle kätte võtnud. Tallinnas sõpruse puiesteelt pärit 10000 aastat vana savitüki. Ja selle materjaliga ma olen jõudnud päris kaugele,  et ma olen teinud ka siis selliseid testtooteid,  et tegemist on põletamata ehitustellisega suurepärane materjal,  seinte ladumiseks kannatab koormust enam-vähem sama palju  nagu need fiboplokid, mis on siin silikaat kivi kohal. Ja loomulikult on võimalik seda stabiliseerida,  kas siis lubjaga või tsemendiga, niimoodi saaksime ta  ka veekindlaks. Aga kogu mõte on siis see, et, et kuidas ehitusmaterjalide  tootmises võimalikult vähe energiat kasutada,  et see võiks olla ka selline madal süsinikehituse nagu  selline põhi põhiargument või noh, tegelikult üldse kestliku  säästliku elu puhul mida vähem energiat me saame kulutada,  seda, seda parem loodusele võib-olla meile endile ka. Nii, aga sellest materjalist, sellest materjalist oleme  siis lisaks sellele kivile teinud ka krohve. Siin on seesama materjal siis nagu sellise krohvina siin on  mingit väikest kiud ja fiibrit ka sees. Ja mis on veel eriti huvitav. On see, et, et üks selline tore toode, kuna see mustamäelt  siis kaevatud siis me oleme teinud sellise toreda savi värvi  nimega Mustamäe hall matid nagu nimi, siis sai sellele  värvile ja ma võiks tegelikult see värv on,  muidu on sellisel kuival pulberkujul on siis seal värvikottides. Aga siin on see värv segatud ära juba. Ja siis veega. Seda tuleb siis veel nagu pannkoogi taignad niimoodi  niimoodi segada. Ülejäänud komponendid lisaks savile on ka  siis tselluloosi, mis teeb ta siis tolmukindlaks  ja üht-teist veel. Ja siis saame sellise pannkoogi taigna moodi asja. Ja ma valan selle savi selle värvi siis siiani. Vedel jogurt vedelamu süü jogurt. Et vot siin on jah, et siis mustamaalt pärit värv saab  siis Kristiina linnaosas seina, et noh, niimoodi see ehituse Vallas nagu olla võiks ka ideaalis Kui ta ära kuivab, siis ta on selline mõnus,  õrn, õrn, hall, nagu siin. Ülevalpool paistab. Kui me ehitusaugust materjali kätte saame vundamendi süvendis,  siis see on selline pehme voolitav küdelmass. Järgmiseks me peaksime seda materjali kuivatama,  mõistlik oleks seda teha päikese käes, kui vähegi võimalik,  on meil muidugi periood, Eestis on üsna lühikese,  ütlen maikuus võib-olla siin augusti keskpaigani nagu seda teha. Ja pärast seda, kui me oleme selle ära kuivatanud,  siis läheb see siis see savimaht läheb jahvatamisse,  et on niisugune nagu selline nisupüül. Et sellisesse konditsiooni viimine on oluline sellepärast,  et meil on vaja leida õige segu ja sedasama savipulbrit,  peaksime me segama kruusaga, kus on jällegi väga oluline  selle kruusa sõmerus, fraktsioon, mineroloogiline koostis  ja konkreetselt nüüd selle tellise puhul. Et selle keskkonnamõju oleks võimalikult väike  ja et me saaksime kuidagi rääkida siin ka ringsest  ehitusmaterjali kasutamisest, oleme me kruusa asendanud  purustatud betooniga siiamaani me oleme ehitusjäätmeid  kasutanud küll, aga me oleme ehitusjäätmeid kasutanud  siis sellise noh no kuidagi sellises nagu,  mitte väga olulistes paikades, kas siis tagasitäitena,  aga noh, me leiame seda, et tegelikult seesama see  purustatud betoon, mida siis lammutusettevõtted  ehitusobjektidel toodavad, et see võiks olla  ka suurepärane uus komponent, saaks elada oma uut elu,  siis nende tulevikku vaatavate ehitusmaterjalide sees. Jah, savil on väga palju selliseid häid omadusi,  mida betoonil pole, et ta seob hästi niiskust. Reguleerides sellega siis suhteliselt õhuniiskust nii-öelda rahvakeeli,  tekitades meil sellise mõnusalt mõnusa õhu. Lisaks on tal ka termiline nerts ja termiline nerts on  midagi sellist, mis savi seina puhul on võimalik,  nii et kui me selle seina kord soojaks saame,  siis ta on tükk aega soe ja kui see sein on kord jahe,  siis on ta tükk aega jahe, ehk siis kui meil temperatuuri kõikumise,  mis meil on väga suured siis õhukese seinaliste majade puhul  on see meil probleem, me peame kasutama lisaseadmeid,  kas siis konditsioneerime, mitte seadmeid,  aga meil on tegelikult võimalik kasutada  ka sellist väga, mõnes mõttes ürgset tehnoloogiat  ja me käisime ETH jätkusuutliku ehituse laboris  ja seal räägiti väga toredast eriminist,  et savisein kui tehnosüsteem minu arust on suurepärane kujund,  just et, et meil on nagu siin noh, ütleme niimoodi,  et selle materjaliga on võimalik teha ära hulka seda tööd,  mida teevad kütte ja ehutusseadmed ja ma arvan,  et sinnapoole võiks tegelikult tuleviku vaatav arhitektuur liikuda. Et me peaksime vaatama, millist ressurssi meil kohapeal on  ja arendama neid tehnoloogiaid, et me saame nagu loomuliku  ventilatsiooniga loomuliku õhuniiskus reguleerimisega nagu  hakkama ja võimalikult vähe energiat kulutama,  siis jahutamiseks või kütmiseks. Ma arvan, et selline ehitus, mis on tulevikku vaatav,  on hübriidne, et nüüd on kombinatsioon parimatest lahenditest,  et praegu meil kipub ta minema kas ühte suunda  või teise suunda ja praegu meil ka koalitsioonilepingus on kirjas,  et me peame kõik hooned, uued avalikud hooned ehitama puidust. Noh, kui me natuke jalajälge vaatame, siis me teame,  et see päris nagunii pole, et kohati võib olla nii,  et isegi betoonhoone võib olla keskkonna mõttes. Sõbralikum kui puithoone
