Hetkel, kui kultuurimälestiste nimekirjade inventuur algas,
seisis seal 26000 kultuurimälestist, paljud neist topeltkaitsega.
Mälestiste nimekirja.
Inventuuri eesmärk on välja selgitada, kas see vastab ka
praegu muinsuskaitseameti ootustele väärtushinnangutele
ja võimalustele.
Muinsuskaitseametimälestiste nimekirja korrastamise
projektijuht Tarvi Sits ütleb, et kui üheksakümnendatel neid
nimekiri koostati, oli ajatempo ja võimalused väga erinevad
ja kasinad. Tänu sellele, et üheksakümnendatel väga kiires tempos
nimekirja kokku pandi, on väga palju kultuuripärandit säilinud.
Samas tollase tehnilised vahendid ja võimalused olid sellised,
et üks töö, mida me ka teeme, on, et me vaatame need andmed üle.
Kui mingitel juhtudel tuleb ka otsustada,
et mõni mälestise kaitse lõpetada, toon näiteks
kunstimälestistest võeti kaitse alla osa objekte,
mis olid varastatud iseenesest see, et varastatud ese
riiklikul pärandi nimekirjas ei ole midagi erakordset,
see annab meile võimaluse ja aluse. Näiteks kui kuskil oksjonil või kuskil ilmub mingi meile
väärtuslik kultuuripärand välja tõestada,
et see tegelikult kuulub siis meie mälestiste nimekirja
ja me saame selle tagasi nõuda.
Mingitel juhtudel on kirjas piltlikult öeldes,
et ikoon, aga puudubki kirjeldus, pilt ehk siis,
et me ei suuda tegelikult ka tõestada ega ei saa aru,
et mis asi seal kaitse all on. Väga kaalukalt, vaatame neid nimekirju üle,
et meid ei esineks fantoommälestisi, et andmed oleks korras. Siit siis lisab, et samas tuleb kriitiliselt vaadata,
mis vajab riigikaitset, et kaetud oleks kõik olulised teemad.
Nimekiri täieneb jooksvalt. Meie enda igapäevane elu-olu on väärt seda,
et teda hoida ja tähelepanu juhtida, et kui näiteks
taluhooned kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel tundus
selline noh, seda ju on, see on täiesti tavaline.
Pigem see tähelepanu läks kirikutele mõisatele tollel hetkel
okupatsioonivõimuvastasus lõi sealt välja,
et meil on pärand palju olulisem ja suurem
ja mitmekihilise näiteks taluarhitektuuri on riiklikus
nimekirjas peamiselt Koguva külas Muhumaal
ja siis igas maakonnas ka võib-olla üks kaks objekti,
et kas tegelikku piltide nagu peegeldab,
et ta peaks ju olema tasakaalus, et erinevatest perioodidest
erinevatest stiilidest on parimad näited kaitse all,
aga see ei tähenda alati, et on erakordselt näitajad. Võtke tüüpilised näited võivad olla. Nimekirju üle vaadates tuvastati palju topeltkaitsega
objekte või ülereguleerimist. Et oli kaitse all kirikuaed, kirikuaiapiirdemüür,
kirikuaiaväravaehitis kolm, neli objektid tegelikult
moodustavad ühtse terviku.
Teine näide seal selle aasta lõpus sai otsus,
et sõjahauad on ka Eesti riigis tegelikult ülereguleeritud,
et sõjahaudade kaitse seaduse järgi korraldab
kaitseministeerium ja Eesti sõjamuuseum ja lisaks veel muinsuskaitseamet,
selliseid topeltkaitset sellel aastal üle 1000 objekti me
lõpetasime ära. Valitsuse tegevusprogrammi järgi on 2026. aasta detsember tähtaeg,
kui kultuuriminister tutvustab valitsusele inventuuri tulemusi.
