Statistikaameti haridus ja rahvastikustatistika tiimi juht
Terje Trasberg selgitas, et just viimased kaks aastat on
olnud väga madala sündimusega Kui me vaatame viimast kümmet aastat, siis keskmiselt on
aastas sündinud umbes 13500 last.
Nüüd viimased kaks aastat on olnud erakordselt madal sündimus,
et näiteks 2023 aastal sündis kokku 10090 49 last.
Kui me vaatame 2024 aasta esialgset statistikat,
siis novembri lõpu seisuga oli veel sündinud omakorda 1000
last vähem kui 2023.
Aastal ehk siis 2024 saab kindlasti olema uus rekordmadal
sündimus viimase aasta jooksul. Samas ei ole madal sündimus, ainult Eesti probleem on. Katkenud igal pool Euroopast, kui me vaatame siis sündimuskordajat,
mis mõõdab seda, kui palju lapsi sünnib keskmiselt naisel
tema elu jooksul siis Eestis oli see 2023 aastal 1,31.
Kui me vaatame meie lähiriike, siis Soomes näiteks oli see
1,26 ehk siis veel madalam kui Eestis ja Leedus 1,18 Euroopa
riikidest kokku.
Kõige madalam sündimuskordaja on näiteks Maltal,
kus ta on seal umbes ühe juures. Samas Lätis näiteks on sündimuskordaja mõnevõrra suurem 1,4
ja Rootsis 1,45. Ida-Tallinna keskhaigla naistekliiniku ämmaemandusjuht
Vivian Arusaar sõnas, et ka haiglas märgatud vähemate laste
sündi See on seotud muutustega üldises rahvastikupopulatsioonis.
Et praegu lihtsalt sünnitamiseealiste noorte naiste arv meie
elanikkonna seas on madalam ja seetõttu ka sünde,
on vähem, et loomulikult kindlasti mõjutavad ka muud
majanduslikud tegurid, kas sünnivad kolmandad-neljandad,
lapsed, aga lapsed sündimata jää aga kindlasti jah,
noored pered pisut rohkem kalkuleerivad ja
ja oskavad ette vaadata tulevikku kui ja,
ja seetõttu võib-olla seal kolmandate neljandate laste sünd
võidakse natuke edasi lükata.
