Praegu on lubatud küttida üks protsent hallhüljestest,
regionaal ja põllumajandusministeerium toob aga välja,
et kuna hallhülge arvukus ja sellega kaasnevad kahjustused
on kalapüügile kasvanud väga jõudsalt.
On vajalik kvooti tõsta viie protsendini.
Ministeeriumi kalanduspoliitika osakonna nõunik Kaire Märtin sõnas,
et esialgu tehakse ettepanek kehtestada kvoodiks kolm protsenti. Hallhülged tegelikult põhjustavad aina enam kahju nii
kalavarudele kui siis ka kala püünistele
ja kuna see arvukus on ikkagi kasvanud ja soodsa seisundi
arvukuseks loetakse 3500 isendit ja praegu on meil siis üle
6000 isendi ja nii, et see on absoluutselt ohutu tegelikult
tõsta seda arvukust. Liivi lahe kalanduskogu tegevjuhi Esta Tamm märkis,
et kalurid tervitavad ministeeriumi algatust.
Pärnumaal taotleti hüljeste küttimiseks kvooti juurdegi. Kui me võtame näiteks seda, et 2024. aastal
ehk sel aastal oli meil võimalik üldse üle Eesti küttida 61
isendit versus 7393 isendit, et tegelikult see on
marginaalne ja näiteks Pärnumaapiirkonnas oli septembri
keskpaigaks juba meie kvoot tegelikult ära lastud
ja taotlesime riigilt gooti juurde.
Me saime selle loa teiste piirkondade arvelt.
Mälu järgi novembri keskel kuskil. Tamm ütles, et saab üle päeva teateid kaluritel,
kellele on hallhülged kahju tekitanud. Nad tekitavad kaluritele väga erinevaid probleeme,
alates saagi kalade kahjustamisest siis kalade äraviimisest,
püünistest püügivahendite kahjustamine ehk lõhkumine,
samuti nad tõrjuvad kalad püügipiirkondadest välja kalade
käitumised muutma tuvad, muutuvad kalavarud,
et tegelikult kui hüljes ikkagi sul mõrra ümber tiirutab
ega siis kala nagu naljalt sinna tulla ei taha ju.
Ja eks meil, kalurid on siin teinekord rääkinud,
et ühest otsast panevad võrgud sisse ja kui kiiruga tagasi tuleb,
siis hüljes juba tervitab vastus. Kaire Märtin lisas, et üle tuleks vaadata ka jahipidamise nõuded. Meie hinnangul need nõuded tegelikult ei arvesta seda veel
oma küttimist, näiteks suurunudki laskmiskatsed,
need on ikkagi kohandatud maismaal suurulukite tabamiseks,
et võiksime need koos üle vaadata, et seal,
kus on lihtsustus, ruumi ja need nõuded,
mis ikkagi ei ole siis nagu v looma küttimisel asjakohased,
et need siis veel oma puhud siis maha võtta on võimalik
kasutada siis ka spetsiaalseid selliseid noh,
niinimetatud hülgepüüniseid ja kus siis hüljes ei upu ära
ja siis on võimalik teda siis sealt tabada. Esta Tamme sõnul on oluline mõelda ka sellele,
kuidas hüljest turustada saaks. Täna Soome, Rootsi ja Eesti on väga tõhusat tööd teinud ka
Euroopa Liidu tasandil, et neid hülgeid rohkem küttida
ja ka võimaldada nende turustamist, sest tegelikult täna on
suur probleem selles, et selle hülged ei ole mitte midagi teha.
