Tere hommikust, kell on üheksa ja 18 minutit.
See oli juunikuus, kui sai avalikkusele teatavaks see,
et kaks toredat, ent hullumeelset eesti meest siis Mart
Kuusk ja Hannes Hanso plaanivad aasta lõpus sõuda
ja te kuulsite õigesti üle Atlandi ookeani,
siis tuli Mart meile siia külla, sest Hannes teatavasti
täidab töökohustusi Hiinas ja ei saa niimoodi spontaanse
kutse peale tulla. Nüüd on pool aastat möödas ja sa oled jälle siin.
Tere hommikust, Mart Kuusk.
Tere hommikust.
Pool aastat on mööda läinud, plaanides muudatusi toimunud ei ole.
Põhimõtteliselt stardite esimesel detsembril
ehk pühapäeval varahommikul sinna Kanaaride poole,
kust algab siis üle ookeani sõudmine. Täpselt nii jah, nüüd viis päeva ja siis lennuk
ja ja siis on kohale jõudmine Kanaaridele
ja noh, ütleme hunnik ettevalmistusi, kuni nüüd tegelikult
see paat eemaldub kaist.
Ta Hannes on siis saabumas kuuendal otse Pekingist siis meil
võib-olla kaks-kolm päeva veel seda paati viimast nii-öelda
peenhäälestust läbi viia ja siis loodetavasti 10. detsembril. Asun tööle, kas nüüd selle aja jooksul, kui suvi oli
ja sügis ja, ja siis korraks või mõned korrad käis mõte
peast läbi ka, et äkki ikkagi jätaks selle asja sinnapaika? Ütleme ausalt, et käis, oli üks selline sihukene see käis
kümneid kordi minu peast läbi ja just sel hetkel,
kui me olime Hannesega siis tegemas proovisõitu
ja me tegime Nasvalt Ruhnu, Ruhnu, Kihnu,
Kihnus, Toris, saarde, et see oli selline viiepäevane maksimum,
meil kättesaadav ajaaken.
Ja nagu klassika, siis, kui meiega kehtestame selle akna
mere suhtes, siis on need olustikud meie suhtes kõige
vaenulikumad ja siis ma mäletan seda ööd Ruhnus Kihnu sõidul,
kus lai nastik ja kõik oli äärmiselt tülgastav
ja ühtlasi liikumiskiirus oli minu sees. Kolmetunnise vahetuse ajal ma vaatasin ja jälgisin,
oli umbes niimoodi kõikus 500 meetrit kuni 900 meetrit tunnis.
Ja siis, kui ma mõtlesin, et meil on vaja läbida 55 kilomeetrit,
et siis nagu see väike suts ära teha.
Ruhnust, Kihnu siis ma nagu tõesti no ikka ei nutnud päris,
aga ma sain aru, et see on ikka nii loll idee Marte
ja siis pärast isegi Hannesega arutasime,
et kas meil on tõesti midagi viga ajus, et me nagu sellist,
noh, nüüd ma teen siin jutumärke, eks puhkust endal planeerime,
et et jah, rohkem kui üks kord. Ma vahepeal näinud sind paar kuud ja siis seal spordiklubis,
kus me koos käime erinevates trennides, küll sind kohtasin,
siis, no jeerum, sa oled ikka väga kõvasti trenni teinud,
heas vormis oled sa alati olnud, aga nüüd oled sa ikka nagu
selline jõumees junnu. Ütleme siis niimoodi, et mul oli tegelikult aasta alguses
väga selge selline kehalise muundumise või eksperimendi
eesmärk endale seatud see oli seotud sellega,
et ma täpselt jaanuari esimesel jaanuaril,
kui kaalusin 80 kilo ja see oli ka natuke selline eksperimentaalsust,
et kuidas vaadata oma rasvaprotsenti vähenemist
ja mis sa seal siis 50 pluss aastased nagu peeglist vastu vaatab,
eks ju. Aga ühtlasi oli see arusaadav, selle kaaluga ma ei
kvalifitseeruks või see oleks äärmiselt rumal lähenemine
minna siis ookeanile, sest et see oli ikkagi see töö tekitab
nii suure energiadefitsiidi sellise statistika,
millega opereeritakse, et kaalukaotus kuskil selle ületuse
käigus võib-olla noh, sõltuvalt siis kehatüübist
ja vanusest ja nii edasi, aga 10 15 kilo
ja no siis ma sain täitsa selgelt aru, et niisugune 65
kilosena seda ei olnud meeter 90 pikkuse nagu no töövõime
kaoks lihtsalt, nii et mul oli tegelikult eesmärke,
mida ma olen nüüd siis 11 kuud treeninud
ja mis võib ka siis nagu sa mainisid nagu avalduda. Ja et muutuda 15 kilo raskemaks.
Aga noh, see tegelikult noh, raskemaks muutumine
või kergemaks, see on selline hästi tehniline küsimus on,
millest see koosneb, eksju, raskuseid visandanud nagu masse
ja ma olen tegelikult äraütlemata rahul,
see väike põgus inimeksperiment mille ma isiklikult teostasin,
siis tähendab seda, et see 15 kilo on, koosneb 13-st kilost
ülikuldaväärt rasvast ja kahest kilost lihasmassist,
mille üle ma tõesti erakordselt hea meel selle üle,
et see on 50 pluss meestele kättesaadav endale taastada lihasmassi. Vaata kui palju selleks siis nüüd treenida tuli,
sa oled iga päev, eks ole saalis mingi kaheksa tundi umbes. No ei ole, no vaata, see et mul läheb aega,
palju on need seotud ka sellest treeningülesehitusest,
et praegu ma tegelen rohkem jõu vastupidavusega enam ei ole
selline massikogumine, mis oli siis aasta esimene pool kus
ma noh, teine tüüptreeningust.
Aga praegult ta teeb just ajamahukaks kestvussport ongi,
et madalad raskused, palju korduseid ja see kõik tähendab,
et nihukese aja surnuks löömist, eks ju siis seal treeningsaalis. Nii et, et jah, 11 kuud on tööd tehtud sisuliselt ma võin
küll öelda ja ausalt, et ma olen 95 protsenti oma
treeningplaanist täitnud ja väga rahul ja noh,
eeskätt sellele, et tegelikult ja ma arvan,
et kõik mehed, naised ka, et tegelikult 50 pluss on kõik
sinu kätes, et kui sul on vaja ennast nii-öelda taastada Kui sa natukene kirjeldasid neid olusid Eesti väikesaarte vahel,
mis teil ette tulid, siis kas ookean tundub leebem olevat? Vot nüüd ma pean rääkima sellest, millest ma ei tea mitte
midagi ja ma anname Hannesega endale aru.
Ja see ongi see nagu tegelikult põnev ja tore
ja positiivne külg sellest, et me lähme territooriumitele,
kus me ei ole kunagi viibinud, meil on mingi parim lootus
ja ettekujutus ja ma siiralt loodan, et seda Ruhnu
ja Kihnu nagu nagu agooniat.
Me seal ookeanil väga kogemuse peale, sest tegelikult selle
põhjus on see, et see paat, mis meie käsutuses on,
on ikka super, see on tõesti, ma usaldan seda paati jäägitult,
peaasi et ise mitte lolli mängida seal paadis. Aga ta ei ole vastutuult väga edasi nihutatud nende mootoritega,
mis seal peal on, ehk siis mina ja Hannes
ja ja noh, ütleme kolm meetrit sekundis vastutuult tähendab seda,
et kui sa üksinda aeruda taga oled, siis sa nagu kühveldatki
ühe koha peal ja, ja, ja ikkagi see ookeaniületus
ja teeme selle selgeks, et, et me oleme.
Ega ma enam juba ei häbene seda tunnistada,
et kuna idee, millega me oleme seotud, tundub natuke hullumeelne,
siis võib-olla need ideeomanikud on kala kerged hullud,
eks ju, et noh, olgu sellega nagu on. Aga ookeaniületus ikkagi mängitakse eeskätt.
No ja nüüd oma kogemused, väidame, et vähemalt 80 protsenti
tee teeb selle töö ära, taganttuul, passaa,
tuul ja golfi hoovus ja vastupidi, siis seda teekond,
ehk siis Kariibidelt Kanaaridele, noh, ei ole isegi maailmas
ei olegi ühtegi sellist inimest, kes selle asjaga hakkama saaks,
nii et et jah, loodetavasti ookeanil kerge. Aga natukene, sa juba, kui sa meil eelmisel korral käisid,
kirjeldasid seda paati, aga meeldetuletuseks värsketele kuulajatele,
et no see ei ole ju mingisugune tavaline aerupaat,
mis tehtud linnuluust.
Natukene peenem asi. Nojah, ajad on muutunud, et tegelikult meenutades ajalugu,
siis esmakordne ookeaniületus tegelikult tehti küll sellised tavalise,
mitte küll linnuluudest, aga ikkagi kaluripaadiga kahe Norra
venna poolt ja see oli vist 1892, aastal,
kui nad tulid, siis Põhja-Atlandi ületasid.
Ja nüüd on siis aeg tõesti muutunud, et mehed võib-olla enam
nii rauast ei ole, paadid ei ole puust, meie plaat
või paat on siis mingis klaasriidest kokku kleebitud
ja tehnoloogia viimane sõna. Ta on tõesti selles mõttes spetsiaalselt ookeani ületuseks
konstrueeritud paat valmis ümber käima seal kümnemeetriste
lainetes ja, ja nii edasi ja nii edasi.
Et jah. Seal mingit sellist niinimetatud varu dopingut ei ole,
et kui ikkagi see tuul mingil põhjusel pöördub pikaks ajaks
või energia saab otsa, siis mingi mootori saaks käima panna
viimases hädas. Mootorit oleme meie ainult ainukene sisepõlemismootor on,
on siis meie bioloogiline materjal ja sealselt,
mis lambis, mis õli põleb, eks ju, aga et mootorit meil ei ole,
aga nüüd olukorras, kus peaks juhtuma ja seda ei saa
välistada tõesti mingist tsükloniga, see tuul,
see passaat, tuul asendub siis vastutuulega siis meil on
muidugi jah võimalus seda paati nagu stabiliseerida tormi
ankruga ja noh, siis tähendabki, et meil on tormiankur sees. Me üritame siis selle perioodi seal, oma nendes
palvekambrites või kubeusides või mis iganes. Ellu jääda ja edasi liikuda, siis paremaks muutuvad. Kuidas see iga päev seal välja hakkab nägema,
üks sõuab, kui palju korraga ja mis teine samal ajal teeb,
magab tõenäoliselt. Magamine väga tähtis osa iseenesest on see elu hästi lihtne
sellest paadist. Ei Mart see elu ei ole. Aga kui sa kuulad, et see on täiesti täiesti struktuur
struktureeritud ja, ja paigas selles mõttes teed kolm tundi
aerudel tööd madala pulsiga, ma arvan, et see pulss on südamelöögid,
on kuskil selline ei ületa sadat.
Et see on selles mõttes täiesti rahulik töö,
enam-vähem suurt osa su keha lihastest haarab systet tooma
tööotsa ära, siis on see küsimus, eks ju,
et on palju hästi palju toiminguid seal paadis tundub küll,
et midagi teha ei ole, aga kogu see navigatsiooni,
logiraamatu täitmine toidu valmistamine,
puhkamine, sõbraga, jutu Westmine ja et nii see läheb,
et tegelikult ongi, et 12 tundi teed siis vaikselt tööd
ehk siis põhimõtteliselt realiseerida keha sellel eesmärgil,
milleks ta loodud on? Liikumiseks me kipume seda ära unustama,
tänases nagu elukorralduses. Sa mainisid söögitegemist, mismoodi see söögitegemine seal
välja näeb, see paat ei ole üle ülemäära suur,
ei ole, eks ole, kuidas see toitained kaasa võtta? Ja meie nagu arvestame oma toitu eeskätt kilokaloritest
ja siin on hästi lihtne matemaatika, et orienteeruv
energiakulu on 5000 kilokalorit päevas, see on minu jaoks
täpselt kaks korda rohkem kui sellises tavapärases elukorralduses.
Ja, ja siis on toiduvaru, on 60-ks päevaks eksist matemaatik ütlebki,
et per nägu siis viis korda 60, eks ju, see on ühe mehega
korrutada kahega ja see kõik peab olema mahutatud
trummidesse ja nüüd ongi, et me siin on ka,
et olgem ausad 3000 kilokalorit on selline planeeritud soe söök,
kus me siis kallame sooja või kuumavee lihtsalt selle
matkatoidule peale. Aga see on juba sellised ballast materjali nii mahukas,
eks ju, et ega rohkem ei jõuakski sellist tahket toitu
endale manustada siis ülejäänud sellised energialahused
ja snäkid, mis nagu juurde tulema. Kuidas te joogivett saate ja kuidas te tualetti kasutada saate? No seal on, paat on kõige kõigele mõeldud.
Meil on pesi tolite, milleks on must ämber
ja meil on kahte kaks ämbrit, ükse roosa ämber.
Ja teine must ämber, must ämber on siis vesi,
tualett, millele alla nagu võtad ookeanist vett,
eksju, ja siis paned sinna sisse, mis, mis tuleb
ja siis läheb selles ookeani, mis on ka üks suur selline
bioloogiline reservuaare jäätmetele põhimõtteliselt. Ja, ja ka roosa ämber on näo pesemiseks ja meil oli
Hannesega isegi poleemika, et Hannes hakkas ütlema,
miks meil seda kahte ämbrit vaja, nagu ma ütlesin,
kodus tahad ennast nagu nägu kestad tualettpotti.
Nii et selles mõttes on see läbimõeldud. Ja joogivesi on tegelikult ka, et hästi oluline on see,
et kuna me ikkagi ei saa arvestada välise abiga jumal
kõrvale jättes, eks ju, kes hooldab ja aitab,
ja siis me peame olema kõikides stsenaariumite korral,
kus plaanaa ei tööta, peab olema plaan B
ja isegi parem, kui on see, eks, sellist elu kriitilistes
kohtades ja vesi on eeskätt kõige tähtsamaks.
Et vett me joome ookeanivett. Aga see on nüüd siis ka paadis.
Päiksepatareidel toimib selline väike tootmisniukene kohver
või masin pöördosmoosi meetodil, siis ta separeerib,
et me saame puhtalt kaks H2O millest siis loodetavasti me
saame seal paadi nii-öelda integreeritud lahendusega,
aga juhul kui see katki läheb, siis on meil plaan B,
et siis on selline käsipump, mis sama nagu tehnoloogia
alusel meile seda vett on valmis tootma,
aga see on hästi tüütu oleks, sest et see puhkeet kolm tundi,
kus sul oleks, siis saad vehkida käega sellist spetsiifilist liigutust,
et seda vett pumbata. Ja nüüd, kui see variant ära kukub, eks ju,
noh, iga tehnoloogia tavaliselt on kas kuidagi lõplik,
siis on veel ka teine või kolmas käsi, teine käsipump,
eks ju. Et siis me selles mõttes veega peaksime hakkama saama. Nojah, kui Kirkel tekkis peamiselt küsimus,
kuidas toitained sisenevad jääkained väljuvad,
siis mul ikkagi tekkis su päevakava kuulates peamine küsimus,
et mis siis saab, kui ühel hetkel nagu ei taha enam sõbraga
juttu rääkida, see sõber nagu väga sõber ei tundugi. Sinna ma oleksin tulnud, suur hall tuleb teil peale
ja pea valutama. Eks see on ka need ilmselt enne, kui me seal tänasest siis
pasitab lankondesse sadam seal Grancanaarial,
kust liikuma lähevad siis melanen Hannesega niukesed,
et silmast silma ja hingest hinge sellised hetked vaja läbi arutada,
et me oleme natuke, mulle tundub piisavalt peerunud mehed
ja nagu Hannes ütles ka juba selline vana abielupaar,
et seesama Ruhnu Kihnu otsas, mis meid täiesti tühjaks
tõmbas ja Novika täiesti ega ei tahtnud küll,
et keegi kauem nagu kellelegiga koos paadis olla,
et siis me istusime, arutasime seda, et mis meil seal nagu
lappama läks ja et kuidas paremini 11 mõista
ja käest kinni hoidnud, aga sai aeg, saime aru. Eks ma ei tea, noh, see ongi täpselt see,
et meie see olukord ongi see, et et selles olukorras meil ei
ole valikuid, et me peame hakkama saama kuidagi me saamegi. No umbes kuu aja pärast me sulle satelliittelefoni kaudu helistama. No loodame jah, et see võimalus Avantüür meil õnnestub.
Siis me saame küsida, kuidas teil seni läinud on,
võib-olla Hannes ütleb ka sõna sekka, siis teie tegemisi
saab jälgida Facebookist Uhhuduuri lehekülje kaudu. Et see on meie senine nagu sotsiaalmeediavõimekus olnud,
et tõesti, me tahaksime seda lugu jagada
ja meil on väga palju kaasaelajaid, et igapäevaselt me
proovime üles anda siis selle tohutult põneva päeva
korraldusel sihukese lühiülevaate 1000 tähemärgiga
ja siis äkki isegi läheb õnneks mõni pilt saata sellest seiklusest. Ja sellest kõigest valmib otse loomulikult ka dokumentaalseriaal. No kas nüüd otse loomulikult, aga noh, me kuidagi oleme nagu sattunud.
Et me käime ja liigume ja meid Kadituleeritakse mingiteks seiklejateks,
eks ju, aga me tegelikult tahaksime jagada seda lugu sellest,
et, et see maailm noh, vähemalt minu kindla veendumuse
kohaselt on nii erakordne luksus selleks põgusaks
külastuskäiguks siia planeedile maa, eks ju,
et sellest võimalikult palju osa saada.
Ja, ja meie roll ongi siis ka nagu rääkida seda lugu,
eks ju, et mida me näeme ja, ja kuna Eestis tõesti seda
praktikat ookeani ületuses väga palju veel ei ole,
siis mingis mõttes teerajajatele jagama ja seda,
mida see tähendab. Aitäh sulle, palju jõudu teile sinna ookeanile siis koos
Hannesega siis häid mõtteid kodustele kindlasti. Isegi jõus ei olegi küsimus, tead, see jõud on täiesti sekundaarne,
seda mul on, sellepärast mul see soovib pärituult meile. Pärituult soovin teile ja tekiks sedasama jama,
mis seal Ruhnu ja kus iganes oli siis jõudu perekonnale ma soovisin.
Räägime kuu aja pärast ja kohtume kusagil veebruari keskel
siin sammas.
Et kuidas siis öeldakse õnn kaasa jumal kaasa.
Pärituult. Väike laine juba meil taustas, kõlab, aga,
aga tegelikult see on lugu sinu valikul.
Anna väike saatesõnaga kaasa. Ja see on üks meie sellistest põhilugudest,
millega merel töötame ja Hannes kogu aeg unustab selle loo
pealkiri ära.
Ja siis mina pean talle meelde tuletama.
Kool, oksain või Sainov.
Sainzof lai. Ühesõnaga, pärituult teile.
