Tere hommikust, kell on veerand üheksa Saaremaa jahimehed on
tänavu sügisel leidnud metsased metsades tavatult palju
surnud rebaseid ja laborianalüüs tuvastas ühel surnud
rebasel koerte katku.
Ja juba mõned aastad tagasi kirjutati Delfi lemmiklooma portaalis,
et Eestis levib taas üliohtlik koerte katk mis on ikkagi maa
pealt erinevatesse kohtadesse levinud.
Ja samas süveneb loomaomanike hulgas vastuseis vaktsineerimisele. Tere hommikust, Haabersti loomakliiniku veterinaararst Olga sätovskaja.
Tere hommikust.
Alustame sellest, et tegelikult seda katku koerte katku,
mida me teame võib-olla sealt 80.-te lõpust,
90.-test vahepeal nagu üldse ei olnud.
Kuidas nüüd võimalik on, et see jälle tagasi on tulnud? Ma arvan siis esmaseks sellest, et meil on väga palju loomi
tulnud teistest maadest ja praegu reisimine nii avatud,
et meie inimesed reisivad oma loomadega või võtavad loomi
teistes maades, nad lähevad riisile, võtavad endale kutsika,
aednugandopteerivat need, see on hea idee,
aga üldiselt just need vaktsineerimised,
kas need loomad on vaktsineeritud või mitte,
aitäh, see on hea küsimus. Ja vist ikkagi toodud tagasi seda katk.
Tülissek katku viirus ei säili väliskeskkonnas väga kaua.
See tähendab, et see viirus meil uuesti toodi
ja melon allikas, koeraalikas või rebane
või keegi muu siis loom, kes see, kes nagu vastuvõtlikumad
selle katku suhtes, kes väljuneb viirust.
Ja see ongi allikas meil Eestis.
Nüüd. Kas siis mingisugust dokumentatsiooni enam ei nõuta,
et kui sa tood välismaalt kutsika või, või siis ka vanema
koera keeles oled kusagilt adapteerinud,
kasvõi näiteks ma ei tea sõjapiirkonnast,
ma ei tea, kuidas seaduslikult tänapäeval käib,
peab ju mingisugune. Paber olema ja paber peaks soolamajja, võib-olla nad
vaktsineeritud ka, ma arvan, need on kõik vaktsineeritud,
aga kahjuks keegi ei kontrolli seda näiteks loogiliselt.
Et kas see katku antikehade tiitrid on kõrged
või mitte, me ei tee, mis vaktsiin oli tehtud,
kasvaktsen mõjus ja iga organismi on nii individuaalne,
et seal võiks olla vaktsineeritud, aga antikehade võib-olla
temal puuduvad. Üks teema, millest me ka kindlasti tahame teiega rääkida,
on see, et lemmikloomade omanikud justkui pelgavad
tänapäeval vaktsiine.
Kuivõrd on see reaalne teema, et et on levimas selline vaktsiinivastasus? Kahjuks sellesse tantsi baktereid täitsa olemas
ja kui nad tulevad näiteks ja me räägime vaktsineerimist,
siis vastus on selline moevaktsineeri endast ma ei
vaktsineeri oma lapsi ja vaktsineeri, oma loomi ka hetkel loom,
see on, ütleme niimoodi omaniku vara ja me ei saa mitte
midagi selle peale teha, kuid on marutaudi vastu
mittevaktsineeritud siis mis saame esitada kaebust veterinaar,
Departamenti ja siis ja aga katku vastu,
meil ei ole üldiselt son, vajalik vaktsiin
ja kõik loomad peaks olema vaktsineeritud
või pole, see on probleem sellest, et inimesed ei saa aru,
mis oht see on. Ja kui näiteks nende loomi ei ole vaktsineeritud,
siis ta sai aeg, eks, ja siis ta sureb ära.
Ja teine asi ta väljuneb seda viirust ja nakatab teisi loomi.
Aga ma ei tea, kas meil teised omanikud,
kes ilusti vaktsineerivad oma loomi, kas nad on nõus sellega. No kui natukene veel, siis võib-olla vaadata ka
vaktsiinivastaste poole pealt seda olukorda,
siis millised on tegelikult lemmikloomadele sellised
olulisemad kohustuslikud vaktsiinid ja kui tõenäoline on,
et võib-olla mingisugused tüsistused tekivad,
mida võib-olla siis mõned inimesed kardavad? Vajalikud vaktsiini, et meil Eestis koerte katk,
parvoviros ja hepatiit son sellesse vajalikud,
praegu me väga palju räägime leptospiroosist.
Meil leptosperoosib palju ja loomad isegi vaktsineeritud
loomad kahjuks surevad ära, et sellest vaja rohkem rääkida
ja marutaud kindlasti, et see on niisugused vajalikud vaktsiinid.
Kõik loomad peaks olema vaktsineeritud selle vastu.
Ja teine küsimus oli. Tüsistusi kui palju siis tekib tegelikult. See on kõik nii individuaalne, et muidugi iga vaktsiin nagu
iga ravim, temal võiks olla tüsistused, et loom võib-olla
jääb haigeks ja tõsiselt haigeks, võib-olla tuleb selle
süstimise koha probleem näiteks mingi turse
või midagi.
Aga kui me võrdleme kasu sellest, et loom on vaktsineeritud
ja kaitstud ja mingid tüsistused, siis muidugi see kasunud palju,
palju kõrgem kui tüsistused. Et alati oma klientidele me ütleme niimoodi,
kas te olete vaktsineeritud näiteks koroona vastu
ja ja siis, kas te mäletate, et kui meele oli
vaktsineerimisAecto oleks süstitud ja siis ootad 30 minutit,
kui juhtub midagi, siis saadetakse koju.
Kui mingit Annefel aktselene rektsioon, siis teevad pinget
ütleme niimoodi mingit ravimit või midagi,
siis sama meel, et me alati ütleme, tüsistused võivad olla,
me ei saa seda välistada, aga me ei tea,
ennem kui me seda süsti. Alustame ka sellest, et mismoodi see vaktsineerimise skeem
on aastakümneid Eestis toiminud, sellel on teatav loogika,
ehk et kui mina võtan nüüd rääkides koertest võtan kutsika,
siis kutsikas üldiselt on loovutusealine Eestis mõned
lootuvat seitsmenädalaselt üldiselt selline keskmine on
kaheksa nädalat, ehk siis kaks kuud.
Millise koera ma pean saama, milliste vaktsiinidega
ja mida ma edasi teen ehk et mida seni on tehtud? Teil on tegelikult üks uuenduslik mõte ja idee,
mis, mille te käisite välja ka möödunud nädalal toimunud
loomade heaolu konverentsil. Esimene küsimus, kust te võtate seda kutsikakast,
võtetete ta tõukasvandusest näiteks võite võtete lihtsalt
varjupaigas võite toodete ta kuskilt välismaalt,
see on kolm erinevat, ütleme niimoodi riskirühma.
Kui me räägime tõhu kasvandusest, et nende emad seal kõik
need maad, kõik on vaktsineeritud ja sellest veel nagu
emastel koertel on antikehade tiiter on nii kõrge
ja kui nad sünnitavad oma kutsikaid ja siis nad toidavad
need oma ternespiimaga. Selle ternespiimaga kaitse antikehad lähevad kutsika
organismi ja seal nad säilivad kuni 16 nädalat vanuseni.
See tähendab, et kuue neljakuune, meie kutsikas kaitstud ema
poolt saadetud antikehadega, mitte vaktsiiniga,
isegi kui me teeme, kui me teeme selle vanuseperioodil
vaktsiini vaktsiin ei saa aru, mis ta peab toimuma,
toimima, mis ta teeb, seal on juba need antikehad
ja vaktsiin ei toimi. Ja ongi niimoodi praegust see variant, et me püüame viimane
vaktsiin lapsepõlves kutsikale teha alates 16 nädalat kuni
20 nädalat vanuseni, see peaks olema lõplek lapsepõlves
vaktsiin võime niimoodi nimetada, et me lõpetame seda ema
käest antikehade olemasolu organismis ja laseme vaktsiini
anda oma mõju.
Kuulme, vaktsineerimine varem vaktsent kahjuks võib-olla ei mõju.
Kui me võtame kuskilt õuest kutsika, ei tea,
kuid kas ta oli vaktsineeritud või mitte,
et alatsid, piisab kahest vaktsiinist, aga vot ongi niimoodi,
et see tõug kasvanud, sest nad on tubli,
et nad on kõik vaktsineeritud, aga me peame sellest ema
käest saadud antikehadest alati rääkida. Nii et tegelikult ma saan, kas õigesti teie jutust aru,
et kui ma võtan selle kutsika, siis hea oleks,
kui tuleks vaktsineerimata, sest et tal on ema poolt antud kaitse. Ka ei ole õige, et meedia, kuidas sooviti teada,
siis me peame kontrollides seda kutsikast,
peame vereproovi võtma ja siis vaatada, kui kõrgete emmal
need antikehade tiiter.
Muidugi keegi seda ei tee, et pigem me vaktsineerida?
No Oodof ei ole kindlasti, aga üldiselt kui me teeme näiteks
vaktsiine kaheksa nädalat, 12 nädalat ja 16 nädalat vana,
kui loom on, siis meil on enam-vähem, see periood on kinni pandud,
et evaktsen ikkagi mõjub. Võime alustada natukene hiljem, näiteks 10 nädalat,
14 nädalat, 18 nädalat.
Et kui meil on puhangud näiteks mingit katku puhang,
võiks juhtuda, või parmu juhu puhang, just puhang,
siis me võime isegi alustada kuuenädalaselt,
et vaktsineerida ja siis me vaktsineerimine,
need kutsikad iga kolmas-neljas nädal vanuseni 16 kuni 20 nädalat. No praegu on selline lugu ka, et te mainisite enne Galebdo spiroosi,
lähtus büroos, on põhimõtteliselt üks hir paha paha asi
ja mis tuleb näriliste kaudu ja näiteks kui koer joob metsas
loigust vett, veeloigust, siis võib ju ka seal olla
mingisugune lepptus, piroosi bakter. Talv metsas, meil linnas hiired ka on ja see üldse seisev vee,
kus võideldi, leptos piirata, olla, ja teine probleem,
et kui me ennem rääkisime viiruse haigusest,
see Leprospironse bakter ja tema poolt vaktsiin ei toimi nii
hästi ja näiteks jahikoerad isegi on selline
rekommendatsioonet ja need vaktsineerimine kaks korda aastas
ja võib-olla praegu, kui meil tulevad puhangud kevadel
ja sügisel Lepaspira armastab, sellest on ka ilmunud,
nagu praegu on. Võib-olla meil tuleb selline skeem, et me soovituslikult
teeme kaks korda aastas vaktsineerimist leptospiroosi vastu
kevadel ja näiteks sügisel ja natukene rohkem kaitsta.
Aga mis on väga tähtis, et meie omanikud arvavad,
kui nad teevad vaktsiin ja see on see Panatseia
ja loom ei saa endale haigust?
Ei ole nii päris, et kui me teeme vaktsiini,
siis kaitseme loomi, aga me ei saa kuidagi välistada,
et see loom selle viirusega puutub kokku,
eks. Võib-olla, kui ta haigestub, siis vaktsiinidega,
siis ei haigestu nii kõvasti, ta sureb ära. Et see on väga tähtis mõte, milleks me vaktsineerimine,
loomi, me ei saa välistada, et meie ümber ei ole viirusteks
nagu inimeste hulgas ka, aga vaktsiin kaitseb meid,
et me ei sure ära. Ja kui on, siis need esimesed vaktsiinid tehtud,
siis üldiselt edaspidi on niimoodi, et hea oleks anda
koerale neli korda aastas ehk siis kord kvartalis ussirohtu.
Kindlasti 10 päeva enne vaktsineerimist ussirohtu võide
raputati pead ei. Ussirohtu kindlasti vajanud, aga jälle vaatame riskirühmad,
koer, kes elab diivani peal või pole temale,
piisab üks kord aastas jahikoerad, võib-olla iga kvartal
kindlasti vaja, aga see 10 päeva enne vaktsineerimist ma ei tea,
kus on võetud 10 päeva, miks mitte seitse päeva
või viis päeva või 21 päeva et üldised ja iga loom peaks
saama regulaarselt ussirohtu ja vaktsineerida,
nii nagu temal passis, nagu märkis, on. Et siis kahe aasta tagant marutaud on ja,
ja siis igal aastal vastavalt siis need,
mis on katku vastane. Ei ole vaja ka iga aasta teha, et kui me teeme seda lapse
vaktsiine ja nagu korralikult ja pärast aasta pärast veel
teeme selle vaktsiini, siis üldiselt immuunsus on väga kõrge.
Et järgmine samm on selline, kas me kontrollime need
antikehade olemasolu ja kui kirg, kõrget Hitler,
et siis me pea vaktsiini tegema asju teeme olnud
Lepaspirosiga aasta ja marutaudi nii nagu meil seaduse poolt
ja vood või siis me vaktsineerimine näiteks kahe-kolme aasta tagant,
aga kahjuks meil ei ole eraldi vaktsiini. Ja ongi niimoodi, et tuleb kommi, teeme näiteks katku vastu,
seal on juba parvoiegi hepatiit sees, et vot praegu me
töötame selle skeemide nagu peale ja võib-olla siis meie
loomaarstide koode ikkagi teeb uue soovitusliku skeemi Eesti
loomade jaoks. Algas tegelikult oleks vaja suur aitäh selle intervjuu eest
ja kõike paremat.
