Järgmise intervjuu ajal olge hoiatatud, kostab igasuguseid hääli,
kaasa arvatud hingeldamist ja ohkimist.
Ja mina see ka ei ole ja see ei ole ka meie intervjueeritav
Pärvel Parm, MTA tolliinspektor ja koerajuht,
vaid see on Hans, kes on esimest korda raadios.
Loodetavasti ta ütleb ka intervjuus oma sõna.
Nii kuulsid. Täna ei räägi ja kuna Hansa ei ole saanud täna hommikul süüa,
siis ta istub nüüd väga kuulekalt oma sõbra
ja juhendaja ja õpetaja juures ja sööb vaikselt krõbinaid.
Nii pervel, aga nüüd me keskendume intervjuule.
On saabumas selline aeg.
Teie noh, asutuse jaoks, kus tööd on ilmselgelt väga-väga palju.
Mismoodi see teie tavaline tööpäev Antsuga välja näeb? Eks me kõigepealt graafikust, vaatame, kuhu me üldse tööle lähme.
Mis variandid on?
Sadam, lennujaam, post.
Need on meie igapäevased töökohad ja kui meie uurijad
vajavad abi, siis lähme uurijatele appi. Ja kumb teist tegelikult ikkagi siis seda protsessi juhib? Juhin ikkagi mina, kuigi ma tavaliselt naljaga ütlen,
et mina olen lihtsalt ilus, Jants teeb tööd,
aga tegelikult ikka juhin mina teda. Ja mis on Antsu tööülesanded üks kaks ja kolm. Ants on meil narkokoer ehk tema otsib narkootikume nii postipakkidest,
inimestelt, autodest, kodudest, vajadusel, Kas iga päev on leidusid või möödub enamus teie tööst ikkagi
selles mõttes positiivselt, et lähete õhtul koju
ja mõtlete, et ei olnudki midagi halba? Ütleme nii, et kahjuks neid leida on ikkagi palju
või liiga palju, tahaks, et oleks vähem.
Ma tahan muidugi, et mu koer on tubli, onju
ja leiab. Aga mulle meeldiks, et inimesed on ka tublid
ja ei tarvita neid keelatud aineid ja neil ei oleks neid kaasas,
kui nad kuskil liiguvad või nad ei telliks kuskilt veebist
neid ja ei tarvita. No kuidas üks klassikaline tööolukord teie kahe moodi välja näeb,
ehk koer paneb oma ninatöösse ja mis siis edasi juhtub? Edasi tema teebki tööd ja minu põhiasi on jälgida oma koera,
kuna tänapäeval meie kõik koerad on passiivse markeerimisega,
mis see tähendab, see tähendab seda, et nad ei tohi haukuda,
nad ei tohi kraapida, vaid nad näitavad koera otsust.
Koerajuht otsustab kaasta, õpetab istudes seistes
või lamades markeerima.
Mina luban kõiki kolme variante, sest kuna meie tööpõld on
lihtsalt nii lai, et väga keeruline on markeerida inimest
näiteks lamades, kui ta eest ära liigub. Et siis mina luban kõiki variante, et kui ma vaatan,
et ta kedagi jälitama hakkaksime, palun inimesel seisatada näiteks.
Et siis ma näeksin, kastan, markeerib või noh,
lihtsalt nuusutab. Kuidas need inimesed käituvad, kelle puhul Ants oma
märguannet nagu teeb?
Ega nad vist väga õnnelikud ei ole. Minul on vedanud selles suhtes, et koera peale ei ole keegi
kurjaks läinud, kui keegi läheb kurjaks,
siis pigem minu peale tõsiga, aga koer on ikka nende jaoks nunnu.
Pigem. Natuke paradoksaalne olukord ka, sest teema on tundlik
ja kriminaalne, eks, aga sinuga tegeleb koer,
kes on nii entusiastlik, nii rõõmsameelne.
Ta on üks nendest tõugudest, kellele otsa vaadates mulle
tundub ta kogu aeg naerab. Ja ta on, ta on must labrador, ütleme ka seda iga raadio ju
pilti ei näita, meie siin näeme sellisest vahvast
tollivestis ringi jooksvad kaheaastast antsu,
aga näed, nüüd ta läks, ründas Stenni.
Mis sul kaasas on, Sten? Et ta sai kohe aru, kes temast hästi kõneleb,
eks, et tuli sülle. Talle meeldib väga süles käia, see meil õhtune rutiin teleka
ees me ikka ikkagi ta käib süles, me vaatame koos telekat.
No ma arvan, et ta kaalub kena 20 kilo või noh,
pigem kui see 30.
Aga ta käib poola kaupa, tagumised jalad on maas,
sest ma ütlen, muidu ei jaksa. Ja mida te telekast vaatate, siis põnevusfilme,
kus krimiseriaali, vot ma kujutan ette seda
ja ta saab aru sellest, kui tal kolleegid töötavad. Te ju selles valdkonnas ja koerajuhina nende loomadega kokku
puutunud mitu aastakümmet.
Teil on kogemust kuhjaga ja veel?
Kolmes koer kindlasti isendid on erinevad,
Kasruutselt aga nende koolitamine.
Põhimõtteliselt on seesama nii-öelda tehnikaküsimused. Ajas on muutunud ikka kõik asjad muutvad koera koolitamine
ka muutub see, kuidas ma koolitasin esimest koera
ja kuidas ma koolitasin teist koera või Antsus,
on hoopis teine enda kogemus, mis aitab või.
Eks meil iga, kui me ikkagi alustame, meil on ikkagi
treenerid ja me käime sisekaitseakadeemias ka koolitustel.
Et seal siis muutunud on.
Esimene koer oli esiteks juba aktiivse markeerimisega,
tema tohtis kraapida, aga kuna see narkootikumide värk on
ikka nii ohtlik, siis mida passiivsem, seda toredam,
et ei juhtuks õnnetust, mis mõttes juhtuks õnnetust? No kui koer saab kätte selle pakikese, kus on aine sees
ja ta seda kogemata kombel hammustab, siis võib juhtuda see,
et me ei jõua isegi esmaabi anda, kuna ta ikkagi kaalub nii vähe,
siis Ta võib saada selle üledoosi väga kiiresti,
et päriselus juhtunud ei ole.
Õnneks ei ole mitte kunagi elus juhtunud,
eks kõik koerajuhid on ikkagi väga ettevaatlikud,
sest need koerad ei ole ju ainult meil nii-öelda abivahendid,
nad on meie kolleegid, nad on meie sõbrad
ja nad on meie pereliikmed, ka. Te elate põhimõtteliselt koos ja me lähme koos
ja mees ka. Aga me elame ühes korteris ja ja ta on 24,
seitse meiega puhkuse ajal, vabal ajal töö ajal kogu aega meiega. No tänapäeval me kõik muretseme, et ühel kenal hetkel tuleb
robot ja võtab meie töö üle.
Meie Stenniga oleme siis kenasti vanaduspuhkusel
ja siin räägib minu häälega robot ja kas Hansson pidanud ka
juba robotiga rinda pistma, näiteks. See ei ole õnneks veel, aga tema töömehe elu on olnud ka lühike,
aga mul on olnud juhus oma vanema koeraga,
et tulid mehed, kes tahtsid Maksu-Tolliametile müüa üht
toredat aparaati ainete tuvastamiseks ja siis tehti
amsterdami lennuki pealt meil võistlus, kes on parem aparaat
või koer. Koer võitis, sest koer leidis päriselt ainet,
aparaat ei tuvastanud ained ja mul ei olnud pärast muud veel
midagi meestele öelda, ütlesin, et igal juhul on koer parem,
sest teie aparaat minuga palli ei mängi,
aga minu koer mängib. Ants on ka selline eksemplar, kellele ei meeldigi nii palju maiused,
kui mängida palli. Ja no täna hommikul natuke erand, sest ma ei andnud talle süüa,
ta oleks veits rahulikum, ta saab siin käia krõbistamas iga
natukese aja tagant teda kuskilt mingit juhet seinast välja
ei tõmba või mingit muud lollust ei tee,
sest energiatase on ikkagi üsna kõrge. Ja noh, siin stuudios hakkas tal igav, vahepeal ta läheb,
vaatab nüüd mujal ringi, otsib uut saaki,
aga missugused narkokoera võimed peavad olema,
et kas tema töö lõpebki seal, kus ta on tuvastanud
narkootikumide asupaiga või näiteks kui inimene,
kes nende ainete transpordiga seotud on,
peab arvestama ka sellega, et, et ta võib,
ma ei tea, hambad säärde lüüa või kuidagi pikali joosta,
sind rebida ei? Ei, hambaid, meie koerad kindlasti, seda me üldsegi meie õpetaja,
esiteks neile kaitset üldse ja no labradori löögi kellelegi
lambaid säärde, see on ikka õige jutt, et labrador lakub
suurest rõõmust surnuks.
Et on meil luba kliente lakkuda muidugi.
Hea et selles mõttes, et me jääme viisakaks. Kui me nüüd vele antsu kiidaksime, no ütleme nii,
et pärisnimi on Hans, eks ju, aga aga me hüüame teda kõik
sõbralikult tantsuks, siis millised tema saavutused karjääri
jooksul on olnud? No viimane oli 11 grammi kanepit sõiduautost.
Et ja siis, mis oli ka päris põnev, oleme abiks olnud ühel
kehasisesel tuvastamisel, et kuna markeeris,
siis läks inimene arsti juurde. Rääkige sellest natuke lähemalt, mis tähendab kehasisene
tuvastamine ja kuidas koer sellesse kaasatud on. Noh, eks inimese keha ikka veits laseb läbi lõhna
ja tal oli väike õnnetus juhtunud, tal oli natukene ka
väljunud juba.
Sa oled seal alla neelan alla neelanud selle
ja ja tal oli juba lennukis natukene väljunud,
nii et tal oli osa kotis, et ei olnud koera jaoks keeruline
teda näidata. Aitäh mida kolme koera kogemus Pärbel näitab,
võtavad nad ühtviisi innukalt õppust või kulub ühe
või teise väljaõpetamiseks rohkem aega ja kui pikk see aeg
üldse on? Umbes kaks aastat õpetama välja, sest ta peab ikka saama,
nagu ta selles mõttes ta lõhnasid tunneb juba varem
ja treeningute käigus oskab ka leida ja näidata,
aga ta peab olema nii-öelda täiskasvanuks saanud,
et ei ole mõtet beebiga tööle minna. Kuidas mõjutab teie kahe tööd see, kui turule tulevad uued tooted? See on keeruline, sellepärast et ega siis sa ei saa kõike ju
koerale ka õpetada, et ega seal ka mälumaht ei ole lõputu.
Aga eks me proovime ka ajaga kaasas käia,
kui tuleb uusi aineid ja osad vanad kaovad ära,
siis proovime olla ka moodsad ja käia ajaga kaasas.
Ja tegelikult on see, et neid nii-öelda ballastaineid
ja neid on, kasutatakse päris palju samasid,
et juhtub ka seda, et me ei ole koera lõpetanud,
aga ta siiski näit. Sest talle tundub see sarnane lõhnaga, mida talle on õpetatud. No jõulupakkide saatmise aeg on käes, mida teie pikaajaline
kogemus näitab, kas Hansu töö muutub päev-päevalt keerulisemaks,
et pakke tuleb rohkem ja kahjuks ka leida rohkem. Pakke tuleb rohkem leida, tavaliselt pigem ei tule rohkem,
sest ma ikkagi olen positiivne või vähemalt proovin olla positiivne.
Tei tellita jõulude ajal nagu aineid rohkem,
vaid ikka, ma loodan, et tellitakse kingitusi rohkem. Ja olgu aususe mõttes öeldud andsed, sinu vend on ka tubli,
narkokoer töötab lausa välismaal, eks ju.
Antsuvend töötab Saaremaal, ahaa, no seis.
Selge. Kas labradori on ikkagi teie lemmiktõuge?
Te, olete veendunud, et nad on kõige paremad narkokoerad? Ja sest nendega on suhteliselt turvaline tööd teha,
ringi rahmeldab, see on üks asi, aga no ma ei ole näinud
väga nagu, et oleks labradori kurjad ja kuna me teeme nii
palju inimestega sadamas, lennujaamas tööd,
seal on väga palju lapsi, siis minu meelest on lihtsam teha
tööd sihukse lõbusa labradori ka, kui võib-olla mingi siukse
kick kõrvalise sakslasega, keda inimesed rohkem kardavad.
Isegi labradori kardetakse. Ja mina olen näinud sellist situatsiooni,
kus pagasilindi peale hüppab.
Ma arvan, et see oli spanjel näiteks ja nuusutab läbi kõik kohvrid,
mis sealt sellest august väljuvad, kas Ants teeb samamoodi sama? Aga me rohkem teeme seda nii, et ei näe,
me teeme seal all keldris.
Et siis teed välja ei tulegi, siis see kott tuleb välja küll,
aga siis juba sellel on silm peal.
Et siis meie ametnikudel oleme me üleval info andnud,
millise kotiga inimesena, et peavad kõrvale võtma? Peab ikkagi teada olema, kes selle kohvri vastu huvi tunneb.
Tõsi on, kas tõug on ainus parameeter või näitaja,
mille järgi te otsite endale koera, kui see vajadus tekib
või on veel mingisuguseid aspekte, mida kutsikat valides
silmas peetakse? No tegelikult on see, et hästi oluline osa on sellel kasvatajal,
sealt, kust me ostame selle koera, sellepärast et tema näeb 24,
seitse tema näeb, kui julges kutsikas on
või kui noh, nagu koostööaldis on, tema näeb neid asju,
mina, Ansson, soomlane, onju ma isegi saanud teda vaatamas käia,
peremees saatis mulle videosid, ma videode järgi otsustasin,
et ma tahaks seda Antsu väga endale.
Ja peremees ütles ka, et noh, et kui ta vaatab teisi kutsikaid,
siis talle tundub, et tantsus on kõige rohkem seda teenistuskoeraainete. Aga kui ma talle järgi läksin, siis peremees lasi kutsikad
uksest välja ja nad kõik jooksid hoovi mööda laiali.
Ants jooksis minu juurde, istus mu jala kõrvale maha
ja hakkas mu jalga lahkuma.
Ma ütlesin peremehele, vahet pole, see minu koer.
Nii et me mõlemad valisime 11 välja, et meil läks väga hästi. Pärija võrdõiguslikkuse voliniku ja ka tööd,
kas paremad narkokoerad on emased või isased? Ilmselt isase koera omanik ütleb, et isased
ja emase omanike Temased Millest sõltub tema teenistuse pikkus? Tervisest eelkõige tervisest ja tema vaimsest vaim
valmisolekus tööd teha, see on isegi tähtsam,
kui kui tervis. Vaimne väsimus väljendub. Vaimne väsimus, siis neil võib tulla, nad lihtsalt ei taha
enam nii palju tööd teha, nad ei taha enam nii palju neid inimesi,
kui laeva peale läheb ikka 2000 inimest ja sa pead need läbi nuusutama,
son koerale väga raske, see on ka füüsiliselt väga raske. Üks koer ja 2000 inimest.
Nojah, võib juhtuda.
See on ikka kuule, meie oleme siin täiesti muiduleivasööja. Kui on täislaev, kui on mingi popp üritus Rootsi laeval
või on suvine hooaeg ja nii edasi? Ja pühade ajal see kipub nii olema ja oh,
see on nii tore, intervjuu ei olnud ja ma saan aru,
et need krõbinad enam gaase tantsu ei huvita.
Ta ootab nüüd juustutükki, mis on vist maiusnumber. Number üks ja, ja ma ei tea, kes on nendele koertele rääkinud,
et juust on jube hea asi, et kui sa võtad hommikul karbi
välja endale võileiba, teha, siis Niirekesed kohale kohe. Küll on hea, et Hansuga selles olukorras tutvusime,
mitte mõnes teises puhas õnn ja samamoodi Pärbel teiega,
aitäh, et Hansu kaasa võtsite.
Palju jõudu ja jaksu teile.
Töö tihe tööaeg on siin aasta lõpus kindlasti ees
ja Pärbel parm, kes on MTA tolliinspektor,
koerajuht oli labrador Hansuga meie vestluskaaslaseks,
aga kell on kohe-kohe pool üheksa mis tähendab seda,
et ta siin Vikerhommikus oleme taas uudistelainel
ja maailm täna ootab meid ees õige varsti ühes sõnumitega
sellest mis on tähtis ja aktuaalne Suurbritannias.
