Tegelikult. 16 minutit üle kaheksa on kell ja tuleb tunnistada,
et oktoober hakkab läbi saama, aga minuni nüüd jõudis ka teadmine,
et oktoober on elanikkonnakaitsekuu ja sellega seoses
tuletab päästeamet meelde võimalikeks kriisideks
valmistumise olulisust.
Uuringud paraku näitavad isegi siin meie stuudios just
läbisime ühe väikese uuringu Stenniga, et suurem osa
eestlastest ei ole veel kriisideks valmistunud. Me hakkame sellest kõnelema, sellest mitte valmisolekust.
Päästeamet ennetustöö osakonna juhataja Jaanika usinaga,
tere hommikust.
Tere hommikust.
Kui nukrad need uuringutulemused siis olid?
No enam-vähem, et kui meie Stenniga siin tunnistasime,
et me ikkagi oleme suhteliselt sellised sinisilmsed,
eks ole, ja vähe valmis. Oot-oot, hoia nüüd hobuseid, okei, hakkame algusest peale.
Võtame selle küsimuse, mis puudutas nukrust,
on niisugune koht, kus tõesti ikkagi murekorts tekib,
laubale? Tõsi, ma võiks öelda, et kui me oleme erinevaid uuringuid
aastast 2017 läbi viinud, et kuidas inimesed erinevateks
kriisideks on valmis olnud ja siis sellel hetkel esimestel
aastatel meid erinevad kriisid polnud veel väga tabanud.
Aga täna, kus me oleme saanud koroonapandeemiaga pihta,
kui vaatame, mis meie ümber toimub, siis ometigi ei ole
pannud inimesi väga tõsiselt tegutsema.
Meie viimane uuring eelmisest aastast ütleb seda,
et tsirka 15 protsenti Eesti ühiskonnast on erinevateks
võimalikeks kriisideks valmis ja riigivaatest ei ole see
kindlasti piisav ja murekorts. Selles osas võiks öelda, et on küll, aga ka meie tegevused,
miks me räägime sellest täna?
Sellel kuul on elanikkonnakaitsekuu, eks me oma tegevusi vastu,
seda ka teeme. See 15 jäi meelde, see tõesti väga muljet ei avalda,
tuleb öelda, aga mida õigupoolest tähendab valmisolek
ja seesama uuring, kas see toetub siis arvamusele
või hinnangule, mille inimesed ise andsid
või näiteks te saadate enda kolleegid mulle ukse taha,
vaatavad mu kodus ringi ja nemad annavad hinnangu,
et kas ma olen valmis või ei ole. Ja et see uuring ongi enesehinnangu alusel,
et tegelikult see on küsitlusuuring, kus me siis uurime
inimeste käitumisi, hoiakuid, valmistumist. Selline suur pakett, ehk see paradoks on päris huvitav,
inimesed ise teavad ja oskavad adekvaatselt aru saada,
et nad ei ole valmis, aga nad ei tee selleks ikkagi midagi. Sest nad arvavad, et mittemidagi Ja et sa kuidagi tundub, et see oht on veel minust piisavalt kaugele,
et ma ei peaks midagi täna juba tegema, aga meie ülesanne,
roll ongi inimesi tuua sellele tasandile inimestest endast
tegelikult valmistumine algab juba sellest mõttest,
et ma hakkan midagi tegema, et seda esimest sammu kahjuks
väga tihti lükatakse kaugele, aga see, see on väga tähtis,
et seda alustatakse ja tegema hakatakse kriisideks
erinevateks võimalikeks ollakse valmis ja olla siis
meeldivalt üllatunud, kui midagi pole juhtunud. Minul ütlen ausalt, üldse hakkas mingi tuluke peas põlema siis,
kui hakkasid tulema sõjauudised Ukrainast
ja kui ma kuulsin reaalselt sireeni noh,
mingi intervjuu taustal või ma sain aru,
et, et selline hääl on maailmas olemas, eks ole,
suhteliselt jõhker ja nii kaugele ma jõudsin oma naivismised,
ma mõtlesin, et mida ma siis teeksin, kui ma sellist häält
kuuleksin oma kodus ja jõudsin selleni, et ma läheksin keldrisse. Enne vestlesime Sten, läheks õue vihmavarju kummikutega kas
oli nii või? Ma ütlen, see äraspidine loogika enda puhul on mind varem ka üllatanud,
ma olen saanud signaale, et sellega pole kõik korras,
aga mulle tõesti tundub pigem toas passimine väheke imelik,
kui väljas aktsioon käima läheb, tundub kuidagi turvalisem
hiilida minema.
Sest kui maja kokku kukub ja sellest palju alles ei jää,
siis seal all ei ole tore olla.
Väljast paistab kuidagi kuidagi turvalisem,
aga see on täiesti vale arusaama. Ja tegelikult esimene refleks peaks olema,
kui juba sireenid Ürgavad ja sireeni helid kostuvad, on esimene refleks varjuda.
Nüüd on edasi küsimus, kuhu varjuda.
Selleks, kui inimesed ei ole seda läbi mõelnud,
siis inimestel tekib paanika, nad ei tea,
kuhu nad jooksevad.
Täpselt nii ongi, et kas jooksen õue või tundub seal turvaline.
Aga kui inimesed on teadvustanud, on ette valmistunud,
teavad, kuhu antud olukorras, kui sireenid käivad,
alati tuleb ka sireeniga koos e-teavitus,
mis ütleb, mida teha ja kui kiiresti nii-öelda,
kuhu liikuda, mis parasjagu siis õhus on. Aga varjumise põhimõte on tõesti see, et sinu lähim
varjumiskoht ja parim varjumiskoht on sinule lähim,
ehk siis siseruum.
Ja kui ka me räägime, et täna kõikidel uusarendustele
võib-olla majades keldrid ka ei ole ehitatud,
on sellised ühekordsed majad siis tõesti mitte mitte minna välja,
kus oht on suurem, vaid siseruumidesse jäämine.
See põhimõte, varjumise põhimõte on see,
et sa leiaksid siis kodus sellise koha, kus sinu
ja ohuvahele jääb kaks tugevat seina, ehk siis mitte
kindlasti akendeta ruumi ruumi jääda, vaid leida,
on see siis vannituba, on see WC, on veel mõni ruum korteris
sees või majas, et see põhimõte kindlasti kehtib,
et siseruumides on turvalisem. Kaitsen ennast lööklainete kildudega. Just täpselt nii nagu me ka tegelikult siin Ukraina näitel
juba näeme neid pilte ja, ja sündmuste eskalatsioon oleme me
kõik ilmselt näinud läbi läbi meedia, nii et see on oluline,
et kui on ka korrusmajadega tegemist ja inimesed on kuskil
kõrgematel korrustel ja täiesti võimalik on laskuda allapoole,
siis me soovitame võimalikult allapoole laskuda nii-öelda,
et kelder on selleks parim.
Aga, aga kui keldrit ei ole, siis siseruum. No on rida küsimusi, mida inimesed sellise teemaga kokku
puutudes küsivad ja, ja mis on nagu raudselt seal ütleme,
top kolmes, millele nad õigesti vastata ei oska.
Kui ma loen või mõtlen selle peale, mida te ise olete välja toonud,
siis näiteks see, et mida ma teen oma loomaga,
kui ma peaksin evakueeruma jälle mina oleksin raudselt
vastanud valesti, et kuidas, ütleme esimest,
kolme küsimust, mida inimesed küsivad iseloomustada,
mis nad oleksid. Võib-olla kõige sellisem rohkem levinud arusaam on see,
et kriisideks valmistumine on väga kallis.
Et siinkohal ma kindlasti selle müüdi või selle teadmise kummutaksin,
sellepärast et valmistumine algab sellest,
et sa tahad hakata midagi tegema ja see ei nõua raha.
Tõsi, võib-olla kui vaadata enda ja perekriisideks
valmisolek kutt ja, ja mõelda läbi, kuidas hakkama saada
vähemalt nädal aega, kui mugavusteenused on kõik katkenud. Et võib-olla vaadata üle, mis on kodus olemas
ja kui midagi ei ole, et siis nõuab see tõesti. Soetamist, aga üldjuhul see esimene teadmine,
et see valmistumine kuidagi on väga kallis.
Seda seda kindlasti ei ole, esimene samm selleks,
et inimene kriisi valmis valmiduse poole liiguks,
on see tahtmine ja teadmine, et me hakkame midagi nüüd tegema.
Ja, ja seda ei pea tegema korraga ja kohe vaid seda saab
teha niimoodi samm-sammult kõigepealt vaadata,
mis kodus on olemas, rääkida perega läbi,
mis me teeme siis kui juhtub nii, või kui juhtub naa,
olla selline teadlik kodanik, kui ela tühistus,
kuidas sinu ühistu on valmis tagama siis sellises olukorras
infot ja abi ja kõik need järgmised sammud. No ma saan aru, et mingi ports haljast vett võiks ikka igal
inimesel kusagil varuks olla, eks ju. Ja seda haljast vett, et kui on pere, siis nädal aega
veevaru hoida ja koguda, see, see tõesti on keeruline
ülesanne ja aga, aga see põhimõte, mida me täna räägime,
et inimesel peaks olema ühe inimese kohta vähemalt kolm
liitrit vett tööpäevas ja mõelda juurde,
kust kohast saab siis juurde on need allikad,
on veekogud sinu lähedal, vett saab puhastada
ja nii edasi teha selgeks need võimalused,
et kust juurde vett saada. Sellepärast et kui tõesti on selline olukord,
kus ka poed on suletud ja, ja võimalus vett hankida ei ole.
Et kuidas siis seda saada, sest vesi on väga oluline. See tundub iseenesest ju elementaarne ja ma arvan,
et ei tule inimestele uudisena, kas seda silmas peetakse
ja valmis ollakse, on teine küsimus, aga ma tõmbaks teema
natukene laiemaks, Jaanika, et kui me räägime üleriigilisest,
nii-öelda valmisolekust või hoiatussüsteemidest,
siis need SMS-id, mis hakkavad meie telefonidesse tulema,
seda teame.
Teame ka seda, et linnadesse paigutatakse sireene,
sellega ollakse praeguseks mingil maal. Aga kas te teate, äkki see pole päris teie valdkond,
aga lihtsalt tekkis küsimus, et Eesti on ju nii pisikene kahted,
kui sireen antakse, kas see on pigem üleriigiline?
Võib puudutab pik konkreetset piirkonda,
oletame näiteks Tartu linna ja selle lähiümbrust
või et kui ikkagi jama lahti on, siis on lihtsalt oleme nii väikesed,
et kõik. Sireene kasutatakse üldiselt kõige äärmuslikumal juhul,
see on see Põhimõte, aga see ei pruugi olla ka ainult
sõjaolukorras ka selline olukord, kus võib olla lokaalne olukord,
kus inimesed peavad varjama siis võib seda kasutada ka
tõesti selliselt, nagu väiksemas osas mastaabis,
kui on Eesti aga jälle valmistumise põhimõtted,
olenemata sellest, kus sa oled, kui sa elad Tallinnas,
aga parasjagu juhtud olema Tartus ja, ja pead teadma,
kuidas siis käituda, kui seal need sireenid käivituvad. Aga sireenid üksinda ei käivitu mitte kunagi,
alati tuleb see info.
E-Allarmilt, mis on siis juhtunud ja mis on käitumisjuhised,
kuidas inimene peaks toimetama edasi? No isegi raadio kuulamine aitab, eks ole ju? Ja raadio kuulamine on väga oluline näiteks valmistumisel,
meie ütleme, see, kus kohast inimesed info kätte saavad,
on ju kokku lepitud riigis.
See on see tänane siin stuudio, kus me räägime,
et vikerraadio on see kindel kanal ja aga rahvusringhäälingu
nii-öelda ETV ja ETV pluss kanalid, aga selline
kriidikriisides ohuteavituse põhimõte on see,
et see ei tule kindlasti alati ühest kohast. Et see valikute paljusus on tähtis, et inimesed saaksid
võimalikult ruttu.
Kui on tõsine kriis infoga. Jaanika Usin, päästeameti ennetustöö osakonna juhataja
proovime siis üheskoos sinnapoole, et kui te järgmine kord
meile külla tulete, siis see uuringu protsent oleks pisut parem,
kui. Ja ma siia lõppu kasutaks seda võimalust,
et päästeamet teeb elanikke selle kriisivalmiduse tõstmisega volitusi.
Nõustame, käime avalikel üritustel ettevõtete juures.
Kutsuge meid.
Koolitused on kõigile tasuta, see on väga lihtne võimalus
oma kogukondadega, oma korteriühistuid, oma asutuste
ettevõtetega oluliselt kriisi teadlikumaks saada
ja seda saab teha siis päästeameti kodulehe kaudu ei ole
valmis kodulehel tellides meid enda juurde
ja saada niimoodi sammukene kriisi valmitmak.
