On aeg tervitada Vikerhommiku stuudios järgmisi külalisi.
Meelis Mesi, päästeameti demineerimiskeskuse juhataja
ning aeg-ajalt ka päästeameti vastutava rollis tervist.
Tere hommikust ja päästetööde osakonna ekspert Ivar frantsusov.
Tervist. Tere.
Alustame meili, sest sest tegelikult nii-öelda tema
kutsumisega see intervjuu mõte alguse saigi.
Päästeameti vastutav on see inimene, kes võtab vastu võitleme,
kogub infot kokku päeva sündmuste kohta. Ta ja panin ise hommikuprogrammi toimetajana tähele,
et kui oli oodata mingisugust tormi või sellist nii-öelda
nagu oodatavalt sündmust, kus võib uudiseid tulla,
siis Meelis Mesi nimi käis sealt selle vastutavana väga
tihedasti läbi, et kas on see ainult minu tähelepanek
või olete ise ka tähele pannud, et nii kui on Meelis tööl,
siis läkski nagu tormiks. Mõned sellised näited.
Õnneks on olnud jah, et olen valvesse sattunud,
kui, kui tormid tulevad, et aga eks ta rohkem selline õnne
õnneasi on, et, et igapäevaselt tööd jahtimineerimis
keskuses teen aga aeg-ajalt siis saab käia nädalased valved
ka päästeameti vastutava rollis. Aga mispärast õnneks, et on siis nagu tore,
kui on hea huvitav vahend. Ühesõnaga noh, tööl ikka peab tööd tegema
ja kui midagi toimub, siis, siis tegelikult annab tegevust
ja ja on on ka vaheldust krimineerimise valdkonnale,
mis on igapäevatöö. Aga ega väga tihti vist seda vastutava rolli ka võtta ei
tule ja ütle, mis see on siis kord kuus või
või mitu korda kuus. Keskmiselt, võib-olla kord kuus, kord kahe kuu tagant ta on,
et meil on oma ring, kelle vahel siis on need valved ära
jagatud ja sõbralikult korda möödame siis valves olema. Ivar suusav teil ei ole seda vastutava rolli tulnud täita üldse,
või siis kui väga harva. Mingid aastad tagasi olin ka mina selles rollis,
aga astusin sellest rollist välja ja olen siis vastutava
korrapidaja abi, ehk siis tegelikult on mul samasugune roll,
mida me siis oma meeskonnaga jagame ja me oleme ühel ajal valves,
et on siis vastutav ja vastutava abi.
Ja siis see on nagu meeskonnatöö, et üks on see,
kes nagu töötab rohkem info poole peal.
Ja, ja teine on see, et kui on vaja mingit koostööd teha
või on vaja näiteks väljastada generaatoreid
või võtan mingi otsuse vastu või on näiteks ka oma,
ütleme, nii-öelda päästeüksustele vaja abi osutada,
et ka meie masinad vahest jääd lumme kinni siis see on
rohkem nagu meiepoolse logistika abi, et me siis vaatame,
kus me seal abi saame. Meil on oma koostööpartnerit, et kes on lähem,
kes on kiirem, et tavalisse ukse lumetormi ajal on ka siis
nendel puksiir autodel päris palju tööd,
et siis on selline läbirääkimiste oskusega saada siis enda
tehnika kiiremini välja. Aga kes käib päästeametiautosid välja tõmbamas? Meil on koostööpartnerite, et siin on erinevaid,
et siin on üle Eesti.
Et meil on siin Tartus näiteks trummel, siis on siin,
Lõuna-Eestis on Kuustiku.
Viljandis on nüüd tekkinud, et Tallinnas on track parts,
et niisugune koostööpartnerid ja ütleme,
et häbi ei pea tundma, et kõik juhtub, et kui on lumi sügav,
siis siis võtab kõik masinad, et on ka ise puksiirautot kinni. Et kui puksiirautod kinni jäävad, kes neid siis läheb,
väljund on laval, koostööpartnerid. Põhimõtteliselt jah, et mitte koostööpartnerid,
aga sõber aitab sõpra, et eks neil on oma oma sihuke ringkond. Jah, küllap päästjad käivad ka tõmbamas,
kui vaja, on. Jah, et me ikkagi hindame seda olukorda,
et kas ja kui palju me saame No on olnud talvi, kus pole lund ollagi ja pole hirmugi,
et kusagile lumme kinni jääb, aga sellel talvel on nii-öelda
need talvel kinni jäämise ristsed ka kätte saadud.
Tõsi küll, ma ei tea, kas päästeautot ei jäänud vist kinni,
aga. Ütleme, siin viimane sündmus oli Elva autoga,
kus me tõesti ütlemiselt talvisel lumisel teel vajusime auto
lihtsalt ära.
Ja tõesti, me vajasime siis seda konkreetselt siis trummel käis,
aitas välja tõmmata ja vaadates seda süsteemi,
mis seal üles ehitada ja kuidas me auto välja tõmmati,
siis ega see nimetatud Discovery, nende nende jää,
rekka ja nende talviste päästjate tõmbeoskustele alla küll jäänud,
et see oli päris siukene filigraanne. Üks huvitav asi on see, vastutav on nüüd niisugune ametinimetus,
mis on küll viimasel ajal tekkinud ja ega inimesed päris
hästi aru ei saa, mis mõttes vastutav, et mille eest siis
inimene vastutab, vastutab siis kõige eest vä? Seda tegelikult tuleb natuke kaugemalt alustada,
et meil on päästekomandod, kus on valvemeeskond,
kes reageerib siis vahetult väljakutsetele,
kui on keegi hätta jäänud kuskil piirkonnas
ja erineva tasandiga käib siis selle asja koordineerimine,
et näiteks regioonis on samamoodi vastutav,
kes omab regiooni pilti ja kui on väga suured sündmused regioonis,
siis tema hakkab seal koordineerima, juhtima
ja vabariigi vastutav, et päästeameti vastutava roll on siis
üle regionaalsed. Päästekeskuste sündmuste koordineerimine.
Et need tormid, millest siin just juttu oli,
ongi sellised, kui torm puudutab kogu riiki kogu Eestit.
Et siis tulebki päästeamet, eriti vastutava roll mängu,
kes siis püüab anda neid ennetavaid sõnumid kodanikele.
Ja samuti siis teha neid kokkuvõtteid, et kuidas see torm on
päästeameti vaates läinud. No kui ütleme viimased tormid, võtame kõne alla,
no ma ei tea muidugi, kas saab nii rääkida,
et me salvestame seda juttu tegelikult tükk aega enne seda,
kui eetrisse läheb, aga ütleme, et need tormid,
mis on meil olnud nii sügisel kui ka siis,
kui lumi maha tuli, et missuguse hinnangu te päästetöödele
siis annate. Neid torme õnneks või kahjuks, aga tuleb iga aasta ette,
ehk siis ka nendest õppivad reageerijad.
Et oktoobritormi, kui meenutada, siis ta mõnes mõttes oli
hästi tihti ainukordne, et nii pikaaegset tormi,
mis kestis reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni.
Mina näiteks oma 20 aastase staažiga ei mäleta.
Ehk siis ta oli nii pikk periood ja sellepärast aga olid
need mõjud kahjud niivõrd suured, et iga torm on oma nägu,
et siin novembri lõpus oli torm, mis tõi lund,
et meid päästis nii-öelda sellest kõige halvemas see,
et see lumepilved, mis üle läksid, nad olid ikkagi loetud
tundidega said nad üle, et oleks nad pikalt kolm päeva
sadanud lund, siis oleks olukord palju, palju hullem,
et reageeria ka õpib ja ma arvan, et täna torme me
tegelikult saame päästeametis küll väga edukalt toimetatud. No siin tõmmati sellesama tormiga ka paralleele Padaoru sündmustele,
mis leidsid aset, eks ole, kümmekond aastat tagasi oli ka
piirkond enam-vähem sama, aga nagu öeldud,
siis õnneks ikkagi autod sinna ööpäevaks
ja nii-öelda kinni ei jäänud. Just väga hea näide, et 2010 läks ta pikaaegseks
ja just seetõttu, et alguses ei saanud reageerijad aru,
et asi on niivõrd tõsine et sellel aastal,
kui ta toimus, siis kohe algselt oli reageering tehtud,
kõik osapooled, kes seda lahendamisega tegelesid,
said kohe reageerida ja see oli loetud tunnid.
Kui olukord lahendati, tehti tee taas lumest puhtaks
ja rahvas jälle autodega liikuma, et jällegi kogemus maksis. Aga üks asi oli ikkagi veel ka, et öeldi vist ka seekord inimestele,
et kui teil vähegi võimalik on, et ärge minge sõitma
ja öeldi tegelikult seal 2010. aastal ja inimesed vist ka
nagu ei osanud arvata, et see asi nagunii hulluks läheb,
et seetõttu oli neile väga halb üllatusteta,
et sinna oma autoga kinni jäid, et kas on kasu nendest hoiatustest,
et öeldakse, et tuleb suur torm, väga palju lund sajab,
auto võib kinni jääda, ärge minge, aga inimene mõtleb,
et nojah, et kui ma jäängi kinni, et siis tullakse,
päästetakse ära ja läheb ikka ja jääbki kinni. Kahjuks see nii on jah, et siuksed, kogemused vahest nagu maksavad,
et korra kinni olnud ja uuesti sõnum peale tuleb,
et siis inimene oskab seda juba nagu hinnata mingi kogemuse baasilt,
teine niisugune murekoht meie jaoks on need kus ma ütlen turistid,
kes siis tahavad ekstreemses ilmaoludesse minna,
seda kõike kajastada või teha mingit, ma ei tea,
Tiktoki filmijuppe ja sattudes ise sinna noh,
sündmuste keskele. Siis on muidugi teine hea lugu kohe otsa tulemus,
kus päästjad tulevad ja päästavad jälle.
Vot ma ei oska öelda, mis nende inimeste peas nagu toimub,
aga tegelikult jah, et me ei räägi niisama neid asju.
Et siin oma, nii et teatud tagamaad on ikkagi võivad kurvalt lõppeda.
Ja teine teema on see, et noh, ma ei tea,
Võrumaal öeldakse, et sai räägitud, ei, Kuulat ei kuulanud,
nüüd on käes. Eks me ikka lähme aitame ära ja leiame need lahendite loeme
jälle sõnad peale, et loodame, et see aitab,
et aga siin on kui selline meedial päris
ja roll, et me oleme proovinud ka neid nagu sündmusi nagu kajastada,
näidata noh, alati peab nagu heas valguses näitama,
et, et olla nagu meedias seal eespool.
Et tegelikult, et sellega peab jah, nagu niimoodi leppimat,
et kui sa näitad, mõnikord tahetakse minna,
sellepärast et oi, kui ägedaid videosi saab,
et ma teeks teistmoodi ja siis on ikkagi lõpeb sellega,
et me peame appi minema ja teda aitama. On teil isiklik kokkupuude ka nende diktocaritega? Siin hiljuti oli, et minul on nagu seal päästetöö juures ka
see teema, et ma vastutan nende maastikutehnika eest,
et mis siis nagu lumetormi ajal tööd saavad.
Et siin ikkagi tulevad jälle välja oma selle nagu nende
Messinzeri gruppi, et saadetakse jälle pilti,
näed, et olen metsas, ATVga, lõikan puud eest ära,
mis on, mis te tegite, Aidictokereid?
Päästsime. Eile näiteks oli väga niisugune,
noh, ma ei teagi, kas nüüd juba aasta sündmus,
et kus niukene pool langenud puu, tee kohal autojuhile
märkamatuks kuusepuu ja ta sõitis läbi okste sealt alt läbi niimoodi,
et talle esiklaasist võid, oksad sisse. Jäi terveks inimene terveks jah, et, et need plekimõlkimise
palati sirgeks tagasi taguda, öeldakse, et aga inimesega
õnneks midagi ei juhtunud ja, ja see oli ka niisugune nagu teistmoodi,
sihuke nagu endale ka niisugune kogemus,
et me oleme rääkinud jah, et need puud on ohtlikud,
siis on jälle küsimus, et kas on teevaldaja kohustus nüüd
kiiresti ära likvideerijad, CD oht ohutuks teha
või on selle autojuhi suurem vastutus, et sõita selle
ilmastikuajal ikkagi rahulikult, aeglaselt
ja mõelda sellele, et et oht võib teel olla,
et kui ma näen juba puud on juba lume all kaardus. Et noh, võtame kasvõi 10 20 kilomeetrit väiksema tempo sisse.
Et siis on seda näha, aga eile läks väga õnnelikult. No kui me räägime sellest tööst ka, mida timineerimis
keskuses tehakse, siis ütleme, teie tööst,
me kuuleme siis, kui on leitud mingisugust lõhkekehad
või suurem kogus või selliseid asju tuleb ikkagi ette.
Ütleme niimoodi, et sõjast on ikkagi aastakümneid juba möödas,
aga meie maapõues need endiselt võivad üllatusi pakkuda.
No minu arust on küll väga imelik, et leitakse ikka nagu
kümnete kaupa veel. Isegi võib öelda, et sadade kaupa, et jah,
teisest maailmasõjast on juba omajagu aega möödas,
aga piirkonnad, kus inimesed igapäevaselt ei liigu minnes
sinna seenele marjule, et leitakse ja tegelikult leitakse
väga palju.
Et, et ma arvan, et, Need on kõigest ei kuulegi ilmselt igapäevaselt. Just, aga noh, näiteks tuues eelmise aasta leidude arvu,
et lahingmoona leidude arv eelmisel aastal oli 15000 Eesti
peale kokku ja siis ta tundus selline väga suur number,
sest varasemalt ei ole nii suured need numbrid olnud,
siis selle aasta novembri lõpu seisuga oli see ligi 11000
ehk siis tegelikult Eestis on väga palju veel metsades vanu lõhkekehi,
mis on ohtlikud ja missis vajavadki timineeria
väljakutsumist üks, üks kahe kaudu. Ja õnneks Eesti inimene on tegelikult täna juba päris teadlik,
et kui ta leiab, siis ta seda ei puutu.
Teavitab kohe üks üks kahte ja juhatab timineeret kohale,
kes teevad kahjutuks, et et valdavalt need piirkonnad on
ikkagi meile timineeretele teada ja kui üldistada,
siis Ida-Virumaa metsad on üks koht, kus on teisel
maailmasõja ajal hästi palju lahinguid toimunud
ja seetõttu on seal leida palju. Ja teine koht, kus arvuliselt tuleb palju välja,
on ikkagi Sõrve säär, kus samuti olid lahingud
ja tuleb aastas ikkagi tuhandeid leida. Aga see, et Lõuna-Eesti metsad sealt on juba ära korjatud
või seal polnudki nii palju. Neid on ikka igal pool üle Eesti, et sellised suuremad leiud,
Need on need kaks piirkonda Ida-Virumaa ja Sõrve säär,
aga leida on tegelikult üle Eesti, et mujal,
kus on asustustihedus täna suurem ja inimesed käivad igapäevaselt,
siis sealt on juba ära teavitatud ära korjatud,
ära leitud.
Aga metsades, et kindlasti kui leiad, teavita üks,
üks, kaks ja ja ära kindlasti puutu isa. Kas kogu selle aja jooksul, mis nüüd sõja lõpust möödas on,
on neid lõhkekehi ikkagi nagu ära korjatud isegi Nõukogude
Eesti perioodil, siis võib-olla ei räägitud sellest lihtsalt
liiga palju või siis on hakatud ikkagi nüüd viimastel
aastakümnetel seda rohkem tegema. Noh, meie päästeametis oleme seda teinud taasiseseisvumisest alates,
et võib-olla viimastel aastatel on meil natukene fookus muutunud,
et me käime ka rohkem ise otsimas piirkondades,
kus me teame, et leida võib-olla et, et see on kindlasti
natukene kasvatanud.
Aga väljakutsete arvud on pigem konstantsed,
et selline 1500 timineere väljakutset aastas saab
päästeameti demineerimiskeskus, et seal on siis kõik nii
lahingmoona leiud kui kõik muud tegevused,
kus me pakume ka politseile toetust. Sellest võib-olla nii palju ei räägita, aga kui on suuremad üritused,
sündmused, laulupidu, Gazeebutud teedesse Oleme igal laulupeol olemas, jah. Sealt ka leiate midagi huvitavat või käite niimoodi enne
nagu läbi ala ja siis hiljem on juba selline järelevalve lihtsalt. Et enne ja pärast, et laulupeol oleme kindlasti kohal
ja tagame koos politseiga turvalisust, et täna väga selgelt
saab öelda, et laulupeod on turvalised kohad,
kus käia ja, ja seal on ka meil väike panused. Aga miks te seal täpselt olete, mida te seal otsite
või mida sealt ka võib leida.
Kui palju teie töös on niisugust, mida te ei saagi rääkida? Meil on kindlasti seda on ja seda ma ka ei räägi,
aga aga meie roll on ju see, et kõik, mis võib plahvatada või,
või kui keegi kuhugi on pannud lõhkeainet,
lõhkematerjali, et tuvastada enne, kui see hakkab paha tegema,
et et see on meie roll. No tänapäeval muidugi, kui keegi suurüritusele juba
mingisuguse plahvatava asja sokutab, siis seda liigitatakse
juba nii-öelda nagu terrorismiaktiks. Jah Eesti on turvaline riik ja meie sinna oma panust kanname. Aga mis päästetöid puudutab, siis minu mäletamist mööda
tegelikult on päästjate nii-öelda nagu usalduskrediit olnud
alati päris suur, et inimesed usaldavad,
usaldavad ka seda, et kui neil on vaja, siis päästjad
tulevad meile appi, et kas ta ka seda tunnet ise oma
nii-öelda igapäevatöös. Mingil määral kindlasti jah, sest võrreldes politseiga,
siis kindlasti me nii nii palju trahvi ei tee.
Ikka teeme ja, sest noh, ütleme siis niimoodi,
kaua võib, et et mis aastast oli kohustuslik suitsuandur
ja kui me teeme ikkagi kodukülastusi või,
või neid Reided, siis avastame, et kodus ei ole kas üldse
või mittetöötavat suitsuandurit.
No see ei saa enam teisiti. Et tegelikult siin inimesi enda turvalisus hakkab iseendast ikkagi,
et see on kõige lihtsam asi, et kasvõi jõulukingiks teha
kõigil hea meel.
Et mis seal salata, et ise olen ka kaks korda lasknud panni
kärssama ja ka suitsuandur minu kodus nagu nimetatud häält teinud,
et vaata järgi, mis nüüd unustanud oled.
Ei saa ütelda, et päästjale põle midagi,
kui veel siin näiteks seda päästetöö mõistes tuua sisse veel
seda laulupidu, siis näiteks noh, sellel aastal esimest
korda sellel kuumal suvel oli see teema,
et oli seal minestamise, palju oli kiirabielu väga palju
tööd siis me näiteks esimest korda kusjuures alguses lubatud,
aga mingis mõttes me ise keeldusime, et me ei suuda jalgsi
ära tuua neid lapsi kiirabi juurde. Ja palju siis oli põhimõtteliselt küll jah,
et noh, üks asi on, kas palju, aga teine asi on see,
et üle sajameetrise kanderaamiga ei kanna.
Et see on iseendale küsimused rasked, siis me palusime,
et meile tehakse erisus, et me saaksime selle ATV-d kasutada,
et muidu on see nõuet, seal ei tohi nagu
sisepõlemismootoriga asju kasutada, kui ei ole nagu
tulekahju ja siis mõtlesime, et aga see ATV on üks osa,
millega me saame nagu osutada abi kiiremini,
et siis me seal ka nagu ise õppisime, et kuidas,
kuidas seda ohutust seal tagada ja teha ja see tõi väga
suure nagu edu jälle. Et see on see, et õpime, õpime läbi kogemuste ja,
ja kui siin meenutada veel seda õnneks meelisolemist nende
tormide ajal valves, siis tegelikult, mida kogenemine
inimene on, on niisugustel hetkedel valves,
seda, seda pädevam on ka lahendus kiirem tulema.
Et see on niisugune, kus me tiimina õpime,
panustame kindlasti me tahame jah olla ikkagi see
usalduskrediidiga ülevalpool aga ikkagi meeles pidades,
et kui on mingid niuksed kohustused määratud,
et suitsuandur, vinguandur kui see olukord seal nõuab seda
küttekehade osas, siis need ka oleksite,
et see on kõige odavam elu päästa. Nojaa, aga ütleme, kui te olete mõnele sündmusele kohale läinud,
olgu siis noh, ma ei tea, on vaja midagi liigutada,
tõsta siis ju trahvi ei tee, et kui inimene on õnnetusse
sattunud või juhtub seda ka. On ka nii juhtunud, et päris nii ei ole jah,
et et ma siin. Et autost välja Jah, ja põhimõtteliselt jah, et kustutan maja ära
ja siis küsima, et kas suitsuandur oli, et ei olnud
ja siis teeme veel 40 eurot, trahviti ka kiirmenetlusega.
Tei. Niimoodi me tõesti käitu, aga Saaremaal on üks juhus
tõesti olnud, et kus me siis samal ajal tuli ka inspektor sinna,
et päästeseletas ära, mida inimene valesti tegi,
kulupõletamise ajal.
Ja kustutasime ära ja lugesime sõnad peale,
läksime heade heade sõnadega minema. Või sihuke õpetussõnadega ja siis tuli menetleja,
kes tegi trahvi ja, ja meil on ka see, et me küsime alati
nagu tagasisidet, kuidas teenusega rahule jäädi.
Ja siis oli ka, et see tagasiside oli täpselt niikaua hea,
kui trahvi ei tehtud ja kui trahv oli tehtud,
siis meie tagasisides sidenemiseme nulli.
Aga ikkagi siin, noh, kuna tegemist oli korduvalt siukse
käituv inimesega, et siis ei olnud seal nagu enam küsimust,
et kas teha või mitte teha. No õnneks teie töös ei sõltu nendest hinnangutest,
see vähemalt, et noh, ütleme nagu taksojuhile,
et kui klient paneb ühe tärni, ainult et siis on selge,
et siis enam ei kutsu.
Teid kutsutakse ikka ka isegi siis, kui tagasiside on Jah, või kui temagi kutsusid, kutsub naaber,
kui ta näeb ikkagi, et selles mõttes me oleme ikkagi abi
osutav ja ja ikkagi selles mõttes.
Et räägime enne.
Veel räägime, aga ühel hetkel ei räägi ja siis proovime
teisi teha, et, et see on kõige odavam elukindlustus. Jõulupühad inimesed istuvad rahulikult jõululauas,
võib-olla kuusel, küünlad põlevad, hoolikas inimene on ette
valmistanud ja teab, kuidas käituda ja kuidas mitte käituda.
Aga teie ikka valvate ju? Ah, kõik päästekomandod on mehitatud ja valvemeeskonnad
valmis reageerima, kui midagi juhtub ja samuti pommigrupid,
et meeskonnad on valmis ja reageerivad ka pühade ajal. No see rikub pühad ära, muidugi, nii, sellel kes peab abi kutsuma,
kui noh, ma ei tea, võib-olla teil ka ikkagi on nagu,
eks ütleme niimoodi, komandos ei istu kõik sedasi.
Valvel, et nüüd kohe tuleb joosta, eks.
Teil on ikka kaugel laud kaetud seal. Meie meeskonnad on tööle tulles ju sellega arvestanud ja,
ja tavaline tööpäev, et pühadeistumised kodus saab teha,
siis kas enne või pärast, et, et see käib töö juurde. Aga kõige paremad on ikkagi need, kus ei tule väljakutseid.
Need on kõige paremad. Tead see on mõlemat pidi nii, igal juhul jah,
et mida rahulikum on, mida vähem õnnetusi juhtub,
seda parem kõigile. Mõni aasta tagasi mulle meenub, et öeldi inimestele,
et see on küll kena, kui te helistate üks,
üks, kaks ja soovitaja kõikidele kauneid jõulupühi,
aga et seda ei maksaks siiski teha, sest see on nii-öelda
nagu hädaabitelefoninumber. Igal juhul väga õige soovitused kui mõelda ka niimoodi,
et üks kaks on ju hädaabi jaoks, et kui keegi oma tervitusi
sinna samal ajal ütleb, siis keegi teine peab ootama,
et saada liinile ja see ootaja võib olla väga raske
terviseseisund näiteks, et et selles mõttes tervitused
kindlasti mitte, et hädaabinumbri kaudu,
et. Kust siis neid võiks saata näost näkku öelda on võib-olla
kõige parem, tulevad komandodesse ja ütlevad,
et palju õnnetoovat komandost. Ja on ka niimoodi olnud jah, et selle pühade nagu sinna
päeva või õhtusse minna siis on, ütleme selles mõttes,
kes on juba piisavalt juba valves olnud,
need juba teavad, et väike istumine tõesti on niisugune meeleolu,
aga, aga kõhud on juba enne täis söödud,
sellepärast et noh, uus aasta hakkab meie jaoks tavaliselt
pool 10 mitte kell 12, null null sisakane siis,
kes, kes varem, kes hiljem oma ilutulestiku üles laskma
ja ja neid muresi on tõesti, et neid mõnikord lastakse väga
hooletult ja tekitaks väga palju kahju. Et niisugune on, et kaks aastat tagasi ise vastutava
abivalves samamoodi ja siis oli näiteks tõesti,
et õhtul läks väga rahulikult, minu jaoks ei olnud üldse probleemi,
aga 25. hommikul kell viis tuli mulle kõne,
et meie redelauto tulekahjul ei saa liikuda
ja siis oligi see, et tuli siis leida lahendus,
kuidas auto saada komandusse sooja lihtsalt ära külmunud või?
Jah, seal olid paar tehnilist riket, tekkis selle suure külmaga,
siis oli tõesti külm ka, et see on kustutusvesi,
jooksis sinna pidurisüsteemide peale, et seal teatud klapid
nagu külmusid, kinni, aga leida nüüd see õige
ja siukene veel puksiirautosid, mis saab meie redelit vedada,
see oli sihukene. Logistiliselt hea ülesanne, aga kõik lahenes,
kella 10-ks oli kõik korras, jälle. No ega siis muud ei ole soovida, kui head pühade jätku teile ka.
Meelis Mesi, te ilmselt teate, millal te järgmine kord jälle
vastutavate kolleegid ka tõenäoliselt teavad
ja panevad ahah, selge, olen meelisega koos valves,
siis järelikult läheb asjaks. Kui nii võtta, siis sellel aastal rohkem ei ole.
Et see aasta enam torme ei tule, võib naljaga pooleks öelda,
aga uuel aastal jälle. Olge siis valvsad ja siis mina tean, et minu jõulut valves
olles on rahulikud Väga kena aitäh teile, Meelis Mesi, aitäh,
Ivar, suusav rahulikke jõule.
Nii meile, kõikidele kui ka teile, päästjatele.
Aitäh, aitäh.
