Kell on veerand üheksa, vikerraadio stuudios on järgmine
külaline ja räägime natukene loomade olukorrast siin aasta lõpus,
meile on külla tulnud Eesti metsloomaühingu juhatuse liige
Katrin Idla.
Tere hommikust.
Tere hommikust.
Ja meie jutuajamine on ajendatud uudisest et metskitsed on
lume alt välja sulanud rapsi põllul käinud maiustamas mitmel
pool ja on sellest saanud toidumürgituse. No mina pean küll tunnistama, et minu jaoks selline olukord,
mis on seotud metsloomadega, oli küll esimene kord,
kui ma kuulsin sellest, aga seda on juhtunud ka varem. Ja kindlasti paljud kuulevad sellest esimest korda,
aga seda nüüd aasta-aastalt ikka mitu talve juhtunud
metsloomaühingul on selliseid teateid tulnud juba kolm-neli
aastat järjest.
Ja tõepoolest, et see, mis inimesed näevad,
on, et metskitsed on siis rapsi põllul otse
või põllu läheduses.
Ja esimesed tunnused on see, et inimesed üllatuvad kits,
ei karda inimest, et võib minna lähedale,
vaid talle pai teha. Kits kõnnib järgi, kitse ei näe, kits just nagu ei kuule,
midagi ei tunne midagi.
Ja tõenäoliselt on tegemist trapsi mürgitusega,
mõtlen tõenäoliselt, kuna meil ei ole analüütilist kinnitust,
sellele aga küll, aga me oleme vaadanud teaduskirjandust
ja Pad teinud tähelepanekuid, et kõik need sellised
zombistunud kitsed asuvad siis rapsi põllul
või seal ääres. Aga mis see siis tähendab, see see ongi konkreetselt nagu,
kuidas ma ütlen rahvakeeli rapsist ennast kitsaid pilve tõmmanud,
mitte ei ole taimekaitsevahendit kuidagi sattunud organismi. Kirjanduse andmetel on selline lugu, et,
et tegemist on rapsimürgitusega, et toksiinid erinevad,
mis siis tekivad ainevahetusprotsesside lagunemisel
ja on ka täheldatud antud hemo loittelist aneemiat
ehk et siis punalibled organismis lagunevad kiiremini,
kui nad tekkida jõu jõuavad.
Et selliseid tähelepanekuid on tehtud, meie kahjuks ei ole
saanud veel seda nii-öelda täpsemalt uurida. Ma olen näinud isegi ühte videot äkki isegi metsloomaühingu
poolt postitatuna, kus kitsekesed jooksevad niimoodi nagu
pea viltu sõna otseses mõttes nagu õudusfilmi zombid,
nagu te enne ütlesite. Aitäh, ja nii ongi, et see oleneb, et kui palju see
kitsekesi all põllu peal on olnud, kui kaua
ja kui palju seda rapsi söönud on, et mis rapsi osakaal tema
otsas on. Et üldiselt, kui kiiresti saame jaole,
siis, siis kitsad taastuvad päris paari päevaga isegi
ja kui nad on seal kauem olnud, siis tihtipeale nad ka surevad.
Need esimene nõuanne, kui sellest kitse näete põllul on siis,
et kiiresti sealt põllult ära toimetada. Et kas siis noh, üldiselt on ju tegemist maapiirkondadega,
et kas siis enda või tavaaeda kuskile piiratud alale lauta,
et lihtsalt kitse põllu pealt ära saada ja siis juba edasi
meilt küsida nõu, et mis edasi ja esmase nõuna ma võin ka
öelda seda, et kitsale kindlasti siis peaks ette panema heina,
kuiva heina ja leiget vett.
Õunapuu pajuoksad on head, aga mitte mingil juhul ei tohi
anda toorest midagi, tekkis porgandit, õunakapsast,
ei, mitte mingil, miks, et see teeb ta olukorra halvemaks,
et tal on nagu seedeprobleemid tihtipeale need kitsed juba
oksendavad neil kõht lahti ja kõik need asjad,
mis ma ütlesin, nagu nad tasakaalustavad,
et tema, tema seedesüsteemi Kui suur see rapsi uimastamise probleem tegelikult Eestis on,
sest sellest on ikkagi igal aastal räägitud,
et mida see kitse populatsioonile teinud on? Seda uuringut jällegi ei ole, et jahimehed ütlevad,
et ka nemad on aastat aastat aasta aastasse näinud kevaditi
selliseid kitsesid.
Kui palju ta kahju teeb, me ei tea.
Aga me oskame öelda, et meile täna nüüd praegusel ajal tuleb
umbes paar sellise kitseteadet päevas, seda on ikka päris palju,
seda on päris palju, noh võime ju arvestada,
et kindlasti väga paljusid kitsesid inimesed ei näe,
kes kuskile tasun. Aga kui ma nüüd ütleme, sõidan juhuslikult ma ei tea
kusagile metsa metsa äärde, näen seda kitse siis mul ei ole võimalik,
eks ole teda piiratud territooriumile viia.
Heinaga pole kusagilt võtta.
Mis ma siis tegema pean, kuhu ma helistama pean? Lähemalt võite kindlasti helistada Ta ta Eesti metsloomaühingule.
Muidugi kohe ütlen, et meil on ka vabatahtlikud
ja oleneb väga piirkonnast, et kui kiiresti või,
kas me sinna appi jõuame.
Küll, aga siis me saame nõu anda, et kuidas inimene peaks
toimima ja nagu ma enne ütlesin, siis kindlasti esimene abi,
on see siis zombistunud kits?
Tihti nad on ka tee peal näiteks tee pealt eemale ajada,
põllu pealt ära ajada ja siis teada anda meile,
et seal nägid, seal on. Aga talvisel ajal on muresid ka teiste metsloomadega
ja ma saan aru, et teie fookuses on ka unest äratatud siilid. Ja see on teine häda nii-öelda ja nimetame neid lume siilideks.
Et inimesed näevad tihtipeale siis ka praegu lumel kõndimas
siile või siis lapsed näiteks on, on avastanud kelgumägedel
nii-öelda siili, kes tegelikult on talveunes,
aga kes siis on võib-olla halvas halba kohta omaltpesa
teinud ja on siis nagu hätta sattunud selle tõttu,
et seal on käib vilgas inimtegevust. Mida siis teha, kui praegusel ajal, 28. detsembril
või üldse talvisel ajal sa näed siili kõndimas?
See ei ole õige asi. Magama praegu sihil teadupoolest ja magab talveund,
ta läheb talveunne umbes novembris ärkab kuskil aprillis,
mais, pool aastat on ta talveunes meie laiuskraadil.
Nii et jah, kindlasti see ei ole tavaline siil,
lumel kõnnib praegu ta on üles aetud millalgi tõtt
ja abi on see, et ärge jätke seda siile sinna kõndima.
Võtke see siil kaasa ja helistage jällegi meile Eesti
metsloomaühing ja ütleme, mida siiliga teha
ja tuleme appi, või juhendame siis inimest,
kes tahab ise siiliast hoolitseda. Ise ei tasu sellistel puhkudel mõtlema hakata,
vaid pigem ikkagi küsida nõu nendelt, kes teavad. Ja ise ei tasu mõtlema hakata ja kindlasti ei tasu ka
internetist võib-olla esimesi soovitusi võtta.
Et need võivad ka teinekord valeks osutuda.
Esimene abi on see siil tõsta siseruumi,
aga kindlasti mitte nüüd toatemperatuurile kohe äkki kuskile
jahedasse ruumi. Näiteks auto alustatakse Antsu auto pagasnik. Alustuseks kasvõi auto pagasnik kasti sisse
ja vett võib talle anda, kui ta on üleval,
vahel on ka, leitakse selliseid täis kerassile,
kes magavadki talveund ja mingil õnnetul põhjusel tõesti
nagu pesast välja kuidagi koogitud.
Nii et noh, nemad peaks siis panema kindlasti eriti
jahedasse nõlda, toibuma. Üks asi, mida tuleb siilide puhul ka meelde tuletada,
on see kunagine levinud arusaam, et silda piima juua.
See vist on väga halb mõte ja et sa seda ütlesid. Piima kindlasti ei tohi siilidele anda ükskõik mis
mälestused kellelegil, vanaemadest ja, ja lüpsilehmadest
ja värskest piimast on, et siilid on siilidele,
laktoositalumatus ja siilidele, palun ärge piima andke. Ainult vett üks teema, mis ka metsloomi puudutab väga tugevalt.
Ta on aastavahetuse kontekstis tulevärk mida jääb õnneks
järjest vähemaks, aga tänases Maalehes näiteks on toodud välja,
et keskkonnareostus, hirmunud loomad, linnud
ja sõjapõgenikud rahanappusest rääkimata on küll enamikele
omavalitsustele andnud nagu mingisuguse teadmise aastal 2023,
aga ilutulestikku korraldatakse Jõgeval,
Karksi-Nuias, Kiviõlis, Kohtla-Järvel ja Maardus
ja näiteks. Kohtla-Järve linnapea Henri Kasel on öelnud,
et Kohtla-Järve elanikel on uue aasta vastuvõtmine üks
olulisem sündmus ehk seda on ikka tähistatud.
Kui halb või hea mõte see on, me teame, et see on halb mõte,
mis puudutab ilutulestiku, see on halb ka metsloomadele. Ja lisaks kõigele muule on see halb ka metsloomadele,
see on halb inimestele koduloomadele, lemmikloomadele,
metsloomadele ja põhjus on lihtne, et esiteks see müra,
valgus äratab üles metsloomad, kes öösel kell 12 magavad.
Üldjuhul peletab nad eemale oma pesadest paanikas linnust
lendavad ringi ja lendavad väga kaugele,
teinekord just veelindude puhul on seda märgatud radaritele
lendavad avamerele, kui on külm talv, juhtub olema külm öö,
siis see võib neile saatuslikuks saada, sest neil ei ole
enam jõudu tagasi tulla. Ka paanikas metskitsed näiteks jooksevad kuskil aedadesse
kinni ennast ja saavad õnnetul kombel surma.
No meenub eelmine aasta vist oli see, kui hobused jooksid
kuskile ja said surma.
Ära jooksnud koeri on meele, tulin just aastavahetusel,
sest need paugud ju ei ole, ainult et ainult siis
aastavahetusel hakkavad vara peale, need paugud on praegu
juba varakult peal ja kui natukenegi ergemad koerad,
siis nad Toas hauguvad kui see juhtub jalutuskäigu ajal,
nad võivad tõmmata käest ennast lahti ja,
ja ära joosta, nii et väga raske on mul tänapäeval leida
praegusel ajal nagu põhjust, et miks peaks sellist
paugutamist tegema. Ehk tuletame siis meelde, et mõelge natukene endast
nõrgemate peale ja seda tulevärki ei peaks enam korraldama,
see mõjub ka keskkonnale väga halvasti. Küll, sest alternatiivseid lahendusi on,
palju, on valgus, valgusetendused on lasersõud,
on võimalik teha kasvõi lihtsalt elav tuli,
lõke tõrvikud, mis iganes muud. Muide, kuidas see valgusshow, kui see on näiteks kusagil
metsa läheduses metsloomadele mõjub, see neid ei häiri. Kindlasti see häirib vähem kui ilutulestik,
sest seal ei ole seda müra efekti.
Et seal on lihtsalt valgussähvatused.
Et kui on valida, kas kas ilutulestikku ei
või nii-öelda valgusvaatemäng, siis kindlasti viimane. Kõige parem on ikka lõkkel lõke või üks väike küünal. Jah, lõkke küünal on kõige toredam, et tähistada võib ju ka
nii kadreid absurdne.
