Politsei kinnitusel on Eesti võimeline laevade arestimiseks,  kuigi vahendeid napib. 179 inimest hukkus reisilennuki põlengus Lõuna-Korea mooni lennuväljal. Sel aastal on piirkiiruseületamise eest laekunud trahviraha  miljon eurot rohkem. Kui mullu Mida, nagu oleme tähele pannud, on see, et et selline kuni  20 kilomeetrit ületamist on muutunud, nagu selliseks  harjumuspäraseks juba. Mõniste kandi 17 küla hääletavad Rõuge valla alt lahkumist,  et liituda Antsla vallaga. Siit tekib kindlasti vallale väljakutse,  et kuidas edasi, et see oleks jätkusuuteline,  just see on see kestlik kahanemine, kuidas sellega toime tulla. Tere õhtust, head vaatajad, aktuaalne kaamera pühapäeval,  29. detsembril. Soome keskkriminaalpolitsei on Estlink kk lõhkumisasjas tuvastanud,  et kahtlusalune tanker IGLS on jätnud merepõhja kümnete  kilomeetrite pikkuse lohistamise jälje. Eesti politsei kinnitusel suudab Eesti läbi viia sarnaseid operatsioone,  millega soomlased tankeri peatasid. Aga me jääme siiski soomlastele alla. Endise mereväe juhi sõnul näitab see juhtum Eesti vajadust  võimekamate laevade järele. Soome võimud saatsid neljapäeva öösel Soome lahes kaablite  lõhkumises kahtlustatava laeva pardale relvastatud üksuse,  et võtta juhtimine üle. Ka komando juht Marek Aas kinnitab, et Eesti on võimeline  sarnases olukorras kiiresti tegutsema. Kuigi vahendeid on Eestis vähem kui Soomes. No, ma arvan, meil ei ole põhjust selles mõttes nagu salata,  et, et see võimekus on ju on ju suurem. Aga see ei tähenda seda, et noh, me kuidagi nii-öelda  kõrvaltvaataja seisuses oleks, kui see asi juhtuks,  ütleme. Meie riigile lähemal, aga mida me peame arvestama siiski  selliste operatsioonide läbi läbiviimisel? Riigina oleme väiksed, õhukesed, nii-öelda jõudude ristasutus,  mis meil kõik on saada, et see kindlasti oleks läinud kõik  täiega mängu ka. Soome ja Eesti eriüksused on varemgi teinud ühisõppuseid. Praegune juhtum annab kindlasti alust ka edasiseks koostööks. Kindlasti on soomlased, seda ei ole võib-olla hea öelda,  aga ühe äärmiselt hea kogemuse võrra rikkamad. Need on asjad, mille jaoks ühel või teisel moel eriüksused  igal juhul valmistuvad, treenivad, olgu selleks  operatsioonid vees, maal, õhus kuidas iganes,  aga, aga see, et ta vahetult päriselt ka juhtub. Ja mida sa sellisel hetkel tegema pead? Seal on kindlasti ajakriitilisus. Sa pead kõik riskid läbi kaaluma, kindlasti on,  on meil arenguruumi, olgu selleks vee peal alused õhuvõimekus. Lihtsalt puhtalt treeningud. Endise mereväeülema Jüri Saska sõnul toob praegune juhtum  puudujäägid selgelt välja. No kui me alustame laevade võimekusest, siis täna kahjuks ei  ole sobivaid aluseid, vähemasti mitte Eesti mereväes,  millal sellise ilmaga väljas olla, nagu täna. Et ilm seab siin kahtlemata omad piirangud. Ja need alused, mis täna mereväes on, pole selleks mõeldud. Milliseid aluseid läheks vaja, et merel Eesti  kaitsevõimekust tõsta? Ma arvan, 90 80 90 meetriseid aluseid Üks laev ei ole midagi, nii et selles mõttes,  kui see üks on katki, siis sul seda võimekust merel ei ole. Niisugune rusikareegel on, et kui sa tahad,  et üks laev on 24 seitse merel, siis sul peab olema kolm  sarnast alust. Sarnase võimekuse ga. Teadmine, mida kaitsevõimekuse suurendamiseks vaja läheb,  on olemas. Edasine on poliitikute otsustada. Estlin k kaabli lähedal on endiselt Venemaa varilaevastiku laevu,  kirjutab väljaanne Helsingin Sanomat. Kõige lähemal on kaablile nafta tanker Laine,  mis saabus pärast paaripäevast pausi sinna jälle eile. Vahelduvalt on Laine kaabli juures viibinud juba poolest detsembrist. Laeva enda teatel ootab see luba Venemaa sadamatesse sisenemiseks. 179 inimest sai surma Lõuna-Korea mani lennuväljal,  kui hädamaanduv reisilennuk kihutas maandumisrajalt välja  ja põrkas vastu betoonseina süttides seejärel põlema. Lõuna-Korea lennufirma Air lennukis oli 181 inimest. Ellu jäi üksnes kaks meeskonnaliiget. Lennuk, millega juhtus õnnetus otse kaamerate ees,  oli saabunud Tai pealinnast Bangkokist. Enamik selle reisijaist olid Lõuna-Korealased. Kohe pärast õnnetust püüdsid päästjad tulekahju kustutada  ja päästa inimesi sealt, kust neid veel. Päästa andis ehk siis lennuki tagaosast. Kohal oli üle 30 päästeauto. Paraku on kaks meeskonnaliiget ainsad, kes eluga pääsesid. Viimasena suri erakorralise meditsiini arstide tohutut,  st pingutustest hoolimata kolmeaastane poiss. Õnnetuse põhjuse kohta on veel vara midagi öelda,  kõige tõenäolisemaks peetakse kokkupõrget linnuparvega. Õnnetuse muutis veel hullemaks teliku tõrge,  mille tõttu maandus lennuk kere põhjale. Mingitest tehnilistest riketest meeskond enne õnnetust ei teatanud,  ka polnud lennukiga varem mingeid vahejuhtumeid ette tulnud. Õnnetuse tõttu kuulutati Lõuna-Koreas välja seitsmepäevane lein. Kuna Venemaa tulistas alla Aserbaidžaani reisilennuki  ja üritas juhtunut kinni mätsida, on Aserbaidžaanil nüüd  Venemaale normaalsete suhete jätkamiseks mõned nõudmised,  ütles Aserbaidžaani president Ilham Alijev. Gruusia uus president Mihhail Kavelašvili andis ametivande  eelmine president Salome sobišvili nõustus lahkuma presidendipaleest,  kuid peab end endiselt gruusia seaduslikuks riigipeaks. Venemeelse kavelašvili ametisse astumine tõi täna välja  tuhandeid protestijaid. Paljud neist kandsid punaseid kaarte viitena,  kaelašvili jalgpalluri karjäärile. Valitsuspartei Gruusia unistus, kandidaat valiti  presidendiks kuu keskel, opositsioon peab valimisi õigust ühiseks. Eesti inimesed said tänavu esimest korda osta riigi võlakirju,  kuid vaatamata sellele oli Tallinna börsil kehv aasta. Paraku peegeldavad aktsiaturud Eesti majanduse üldist nõrka seisu. Eesti riik emiteeris tänavu esimest korda  ja investoritele suunatud võlakirju 7300 inimese hulgas oli  kindlasti neid, kes sisenesid väärtpaberiturule esimest  korda ja investorite võlakirjade pakkumine märgiti neli  korda üle. Kui vaadata börsi statistikat, siis, siis kauplemine toimub  suhteliselt aktiivselt, ma ütleks, kui ma viimati vaatasin,  siis üle kahe miljoni oli ikkagi selle võlakirja käive  võlakirju me kindlasti emiteerima veel, et riigil raha  vajadus on nii järgmisel aastal kui ülejärgmisel aastal. Millised täpselt need instrumendid saavad olema,  seda me hetkel veel ei ole otsustatud. Kuid analüütikute hinnangul oleks võinud huvi olla palju suurem,  sest majapidamiste hoiustel seisab 12 miljardit eurot  ja üldiselt oli Tallinna börsil vilets aasta. Tallinna börsi indeksi tootus oli ligi kahe protsendiga  negatiivne alternatiiv börsi Words no tootlus oli koguni  üheksa protsendiga miinuses. Üle 10 miljoni eurost käivet tegi börsil vaid üheksa aktsiat. Kehvake kui aus olla, siis tegelikult me oleme praegu  pandeemia eelsel tasemel, et, et kui me üldse vaatame ajalugu,  kus siis oligi niimoodi, et 2020 oli topeltefekti,  et üks asi oli see, et pangad loobusid tehingutasudest  aktsiatehingute puhul ja teine asi oli see,  et pandeemia laine tegelikult pani inimesi säästma  ja investeerima, et siis kõik need võimalusi börsile püüti  ära kasutada ja nüüd me oleme sealmaal, et kõik need tipud  on ära pühitud. Leedu energia ja pankade aktsiad tegid tänavu palju parema tulemuse. Ignitis gruppe oli päris hea aasta, samas Enefit Greenil oli,  oli oluliselt nõrgem aasta Leedus. Panka on teinud tugevama tulemuse kui Kogunk  ja LHV pank Eestis. Ja kui vaadata merendusega seotud aktsiaid,  siis Tallink ja Tallinna sadam olid see aasta  ka pigem nagu nõrgemapoolsed, et Tallinna. Linnasadam on seal praktiliselt nulltootlusega,  börsil polnud ka suuri esmaseid aktsiaemissioone  ja välismaiste investorite huvi Eesti vastu on väike,  ütles kiisk. Aktsiaturg reageerib ettevaatavalt ja pigem ta käibki  niimoodi aastaga poolteist majandusest ees. Noh, mis peaks tähendama seda, et kui aktsiaturg on justkui  nagu paigal, siis kas meie majandus veel kaks aastat samas olukorras,  kus me praegu oleme, tahaks uskuda, et see  nii ei ole. Sel aastal on politsei sõnul tabatud liikluses rekordiliselt  palju piirkiiruseületajaid. Selle kinnituseks on riigieelarvesse trahvidena laekunud  eelmise aastaga võrreldes miljon eurot rohkem. Alates jaanuarist trahvimäärad piirkiiruseületamise eest tõusevad. Selliseid mobiilseid kiiruskaameraid on Eesti politseil  kokku seitse ja nende töö näitab karmi statistikat,  et suurusjärgus üheksa protsenti meie teedel liikuvatest  sõidukitest ületab kiirust. Kiiruseületajate arv kasvab kogu aeg erinevatest aastate  lõikes on ju, et sellel aastal on kiiruskaamerad tuvastanud  siis nii statsionaarsed kui mobiilsed kaamerad kokku  siis 310000 natukene peale rikkumist, kiiruse ületamised  kasvavad ikkagi põhimaanteedel ennekõike. Et see on siis Tallinn-Tartu maantee ja Pärnu-Ikla maanteed  on ja kus siis ka liiklussagedused on hästi suured,  mida nagu oleme tähele pannud, on see, et et selline kuni 20  kilomeetrit ületamist on muutunud, nagu selliseks  harjumuspäraseks juba seda võetakse nagu kuidagi kahtlaselt loomulikuna,  et see pluss 20 või pluss 10 meie teedel on kuidagi normiks  normiks muutunud. Jah, ja seda tuleb kahjutundega tõdeda. Saaremaa näitel on patrullpolitseinike ja kaameratrahvide  suhe üks kuuele, patrullid on viimastel aastatel teinud  aastas suurusjärgus toatkond, kiirustrahvi üks kaamera aga  üle 6000. Kuigi politsei kinnitab, et nende eesmärk pole  karistuse määrata, vaid liiklust rahustada  ja liiklusohutust tagada täidavad kiiruse ületamise eest  määratud rahalised karistused siiski muljetavaldavalt  ka riigieelarvet. Et meie esimene ülesanne on ikkagi liikluses vigastatute  ja hukkunute arvu vähendamine ja inimeste elupäästmine aga  tõsi ta on, et kiiruskaameratel on trahvisummad  ka taga ja see on kuskil 10 pool miljonit,  on siis selle aasta trahvi summad, mis on  siis kiiruskaameratega fikseeritud, eelmise aastaga on seal  kasvu umbes ühe miljoni võrra. Lisaks mitmetele uuest aastast lisanduvatele hinnatõusudele  tasub teada, et ka kihutamine läheb kolme päeva pärast kallimaks. Alates esimese jaanuari südaööst on kiiruse ületamise eest  üks trahviühik nelja euro asemel kaheksa eurot  ja mobiilse kaamera nii-öelda ühe kilomeetri hind  siis võrdub nüüd viie euro asemel seitse eurot. Võrumaa Rõuge valla Mõniste piirkonna 17 küla avaldas  kevadalul soovi liituda kõrval asuva Antsla vallaga. Lootuses säilitada sel moel kohalik põhikool. Liitumise õnnestumisel oleks tegemist seni suurima külade  üleminekuga ning Antsla vallale tähendaks see  nii täiendavaid maksumaksjaid kui ka kaasa tulevat laenukoormust. Mõniste piirkonnas ehk Mehkamaal, nagu seda kohapeal  kutsutakse 17 küla, umbes 750 elanikuga Rõuge valda laekub  sealt umbes 12 protsenti valla tulumaksust. Alates sügisest on mõlema valla volikogud teinud koostööd,  et selgitada välja tulud, aga ka kulud, mis külade  üleminekuga kaasa tuleks. Koolimaja on kurda, tehtud, rahvamaja on korda tehtud,  siis seal on päris korralik summa taga ja praegusel juhul  augusti seisuga oli 900000, aga tegelikult ikkagi me  peaksime võtma eraldi laenu, et need Need laenukohustused  seal kinni maksta. Ja praegu vaatame nii-öelda, teeme analüüsi  siis teenuste osas, et millised teenused me peaksime üle võtma,  kuidas me seda peaksime tegema? Mõniste piirkonna jaoks on kõige olulisem,  et neile jääks alles kool, mis hetkel töötab peale Rõuge  valla haridus reformi Rõuge kooli õppe kohana,  kus on üheksa klassi piirkonnas elu jätkamiseks me teist  valikut nagu ei näe, sest kui noored pered peavad hakkama  tegema elukohavalikuid selle järgi, kas neil on Kool lasteaed piisavalt lähedal, siis nad ühel hetkel võivad  siit ära minna, kui meil seda kooli siin enam pakkuda ei,  ei ole, et kui meil siin neid noori ei ole,  siis ei ole meil noh, mis meil siis jääb. Selles mõttes kindlasti see kool peaks jätkuma,  iseasi on jälle see, kui palju neid lapsi on. Rõuge vallale tähendaks külade lahkumine umbes kuuendiku jao  elanike vähenemist. Samas ei nähta Rõuge vallas võimalust, kuidas seista vastu  kestlikule rahvastiku vähenemisele ning pakkuda neis  tingimustes teenuseid endisel viisil. Meil oli 2000. aastal kuskil 1600 kuni 17 aastast noort inimest,  täna on meil 700, see on meeletu langus ja see infrastruktuur,  mis siis tehti, ehk see koolivõrk, kui me võtame koolivõrgust,  see on ilmselgelt vajab ju korraldamist. Siit tekib kindlasti vallale väljakutse,  et kuidas edasi, et see oleks jätkusuutlik. Just see on see kestlik kahanemine, kuidas sellega toime tulla. Rahvahääletuse ühinemise osas toimub jaanuaris  ja kui ühinemise osas jõutakse kokkuleppele,  siis külade üleminek toimub juulis. Uus aasta tuleb külmaga, räägib Tiivi Tüür. Tere õhtust, aasta viimane pühapäev oli sombune  ja sajune, kuid loodetavasti leidsite siiski motivatsiooni,  kas või korraks õue minna ja väike jalutuskäik teha. Homme liigub aktiivne madalrõhuala üle Skandinaavia Koola  poolsaare suunas ja selle sajune lohk liigub üle Eesti itta. Puhub tugev tormituul, rannikul ulatuvad puhangud lausa kuni  28 meetrini sekundis. Päeva jooksul annab tuul veidi järele. Õhk on soe ja plusspoolel, kuid langeb õhtuks miinusesse  ja muudab teed libedaks. Teisipäeva öösel on merelt oodata ta järjekordselt madalrõhulohku,  mis toob lörtsi ja lund eelkõige Eesti lõunaossa. Saartel tuleb sekka ka vihma. Päeval liigub madalrõhulohk itta ja selle järel jõuab siia kõrgrõhuhari. Kohati sajab lund ja lörtsi. Tuul on mõõdukas ja rannikul tugev. Külmemaks ja õhutemperatuur langeb laialdaselt miinuspoolele. Saabuv öö tuleb pilves ja vihmane. Edelatuul tugevneb, puhudes seitse kuni 13,  puhanguti 20, rannikul 13 kuni 19, puhanguti kuni 27 meetrit sekundis. Sooja on üks kuni viis kraadi. Ka hommikul sajab vihma, kohati sekka ka lörtsi. Puhub tugev edelatuul, Põhja-Eestis lääne  ja loodetuul seitse kuni 19, iiliti 27 meetrit sekundis. Õhusoe püsib sama, mis öösel ehk üks kuni viis kraadi. Ja kui veel homme ennelõunal sajab vihma  ja lörtsi, siis keskpäeva paiku loode poolt alates pilvisus  hõreneb ja sadu lakkab. Tuul pöördub kõikjal läände ja loodesse,  puhudes viis kuni 12, puhanguti 18, rannikul kaheksa kuni 15,  puhanguti 21 meetrit sekundis. Sooja on kuni viis kraadi, õhtupoole hakkab aga õhk jahenema  ja teedel suureneb libeduse oht. Teisipäeva öö Põhja-Eestis on olulise sajuta,  Lõuna-Eestis sajab mitmel pool lund ja lörtsi. Päeval sajab lund juba mitmel pool saartel  ka lörtsi ja kohati tuiskab. Keskmine õhutemperatuur öösel on miinus kolm,  päeval miinus üks kraad. Uusaasta ööl levib lume ja lörtsisadu üle maa,  sadu on kohati tugev ja tuiskab ja teeolud muutuvad keeruliseks. Ennelõunal läheb sadu alates saartest üle vihmaks,  aga õhtul loode poolt alates uuesti üle lumeks  ja teed on endiselt libedad. Neljapäev ja reede tuleb mitmel pool lumine  ja tuisune. Öised keskmised külmakraadid jäävad neljapäevase kahe-kolme  kraadi juurde. Aasta lõpp tuleb meil seega tormise ilmaga  ja uue aasta esimesed päevad toovad oodatud lume. Ilusat õhtut ja head aasta lõppu. Aitäh. Ühine toidu jagamine loomadele tõi Elistvere loomaparki  tavapärasest enam huvilisi, kes lootsid näha põtru,  jäneseid, ilveseid ja palju teisigi. Kuigi Ilves kipub end loomapargi huviliste eest peitma,  siis tänase külastuse ajal võis tähelepanelik vaataja  kaslast märgata. Kuigi metsloomad on toitu varudes talveks juba valmistunud,  siis loomapargi asukad toidu pärast muretsema ei pea. Nälg loomi ei näpistanud ja nii ei meelitanud  ka toiduring kõiki asukaid aia äärde paremaid palu nautima  ja näiteks ilvese nägemiseks tuli ikkagi vaeva näha. Kui ilveseid siin tahta näha, siis peaks olema üks asi  rahulikult paigal võtma mingi sektori ette. Ja siis vaatama ja siis lootma, et näha mingisugust liigutamist. Kui niimoodi liikumise pealt üritada neid näha,  siis see on tavaliselt suhteliselt keeruline,  et siis ta peab ikka nagu lihtsalt lihtsalt temaga peab jooksma,  et et seda näha. Märksa paremini näitasid ennast sõralised  ja ka hunt. Meie tulime vaatama hunti, karu ja ilvest. Nüüd ühe oleme ära näinud. Kaugelt nägime ilmest, loodame karu ka näha. Aga teate. Kui räägite, siis hunt läheb peitu ju. Kui on kaks hunti, siis on palju parem isegi terve hundi perekond. Keda sina siia loomaparki üldse täna vaatama tulid,  keda sa lootsid näha? Sest mulle meeldib siin hunt, on vahepeal väga uudishimulik,  eriti just väiksemate laste osas, mis põhjus sellel  siis võib-olla vaat seda täpselt ei tea,  aga see on igaühe enda välja mõelda. Kas te olete metsas ka mõnda toredat looma näinud,  keda siin ka näha on? Kuigi loomapargi asukad on valmistunud külmemaks ajaks,  siis selle talve soe ilm suurema osa loomade jaoks muutuseid  toonud ei ole. Samas kährik on oma talveuinakut edasi lükanud. Kährik on sellises pool ootaval seisukohal. Aga aga ju ta ka varsti uinakusse jääb. Hetke pärast spordiuudised ja kell 21 40. Teeme kokkuvõtte kogu aastast 2024. Head õhtut.
