Tuleva aasta veebruaris ühendatakse Eesti lahti Venemaa
elektrisüsteemist ning siin elektrivõrk sünkroniseerida Xe
Kesk-Euroopa sagedusalaga.
Eleringi juht Kalle Kilk ütleb, et kohapealse sageduse
hoidmisel on Eesti-Soome ühendused väga suureks abiks. Eriti läbi Estlink ühe on võimalik kiiret sageduse
reguleerimist teostada, et Estlink kaks oleks selleks olnud
samamoodi võimeline ütelda pole, et selle võrra meil peab
olema siis Baltikumis rohkem selliseid reserve,
mis saavad ise selle kiire reguleerimisega hakkama meile süsteemihalduritena.
Ta toob kaasa täiendavaid peamurdmist natuke,
et kuidas me reservi kogused siin tagame,
aga iseenesest füüsiliselt on see nagu täpselt sama tulemusega. Kui me nüüd võrdleme seda, et kas seda reservi pakuks mõni
äss linkidest või siis mõni elektrijaam Baltikumis,
kes see tulemus on täpselt sama hea. Sestap kinnitab Kilk, et Eesti läheb tee sünkroniseerimise
ka edasi ka juhul, kui lisaks Estlink ahele peaks katkem ka teine,
Estlink üks ühendus. Teie sünkroniseerimise baaseeldus on see,
et meil on alati turvalisem olla ühendatud Poola külge,
selle asemel, et olla ühendatud Venemaa külge.
Et selle protsessi me peame ära tegema nii
või naa, sõltumata sellest, milline ümbritsev olukord on.
Küsimus on ainult detailides, et milliseid vahendeid
kasutades me selle ülemineku teeme pärast meil on kindlasti
Poola külge ühendatuna turvalisem talitada. Kilk selgitab, et sageduse hoidmiseks toimivad kõige
paremini akud. Kui akudest ei piisa, siis loomulikult peavad olema mõned elektrijaamad,
mis kuskil pöörlevad ja siis jätavad endale väikese varu
alati nii üles kui alla reguleerimiseks. Sageduse hoidmiseks võib varus hoida ka osa
põlevkivielektrijaamade tootmisvõimsusest,
aga see, kus sagedus reserv mingil ajahetkel tegelikult paikneb,
sõltub suuresti turust ehk sellest, kes parasjagu odavamat
hinda pakub. Tükk maad lihtsam ja tihtipeale ka odavam on hoida hüdroelektrijaamades,
näiteks Lätis on päris suures võimsuses Daugava peal kolm
suurt hüdroelektrijaama sellel talveperioodil seal vett väga
palju läbi ei voola, aga seda voolab piisavalt palju,
et, et seda nii-öelda reserviks kasutada,
et mõneks tunniks tootmist juurde keerata,
tootmist vähemaks keerata.
Täpselt samasugune suur hüdroelektrijaam on Leedus olemas. Pumphüdroelektrijaam, et ütleme, need võiksid olla pigem
tõenäolised kandidaadid. Kilk ütleb, et niikuinii peab baltikumi olema võime
niinimetatud saar talituseks ehk juba tee sünkroniseerimis
kavandades arvestati, et kohapeal oleks piisavalt reserve ka juhul,
kui Eesti-Soome ühendused ei tööta. Nendest lingid annavad meile nii-öelda täiendava varu
lihtsalt meile lisakindluse andmiseks.
