Tere. Reisisaade reispass teejuhiks on Ivo Tšetõrkiniga. Tere ja imeilusat pühapäeva sulle hea ja kallis raadio,
kahe kuulaja.
Ning suur tänu, kui olete otsustanud järgmise tunni
pühendada rännusaatjale Reispass, milles meie omakorda siis
püüame sind viia mõttes kodust kaugele.
Kui tavaliselt on reispassi saatekülaliseks kahejalgsed
mööda maailma ringi uitajad siis täna jah,
külaliseks siiski kahejalgne, kuid juttu tuleb eelkõige
neljajalgsete ränduritest nendest, kes ei vaja teele
asumiseks sõidupiletit ega riigipiiride ületamiseks passi. Aga sellegipoolest võivad liikuda organiseeritult,
tuhandete kaupa sadu ja sadu kilomeetreid.
Ja räägime siis mitte ainult kuid ehk eelkõige loomade rännetest.
Ja stuudios on mees, kes on maailma kõige suuremat imetajate rännet,
käinud oma silmaga kaemas üle 20 korra.
See mees on kõikide karvaste ja suleliste kõige suurem sõber,
legendaarne loomaaia direktor, kuid täna ka võib öelda reisijuht.
Mati Kaal, tere. Kui räägime mis kus, kuidas raamatust, reisimisest
ja nii edasi ja tegelikult millest kõigest tahaksin täna
sinu käest küsida siis alustaksin saadet traditsiooniliselt
ja paluksin sind viia mind ja kuulajat ühte kohta ühte hetke
tõenäoliselt siis ketis.
Ja kui ma paneksin silmad kinni, siis kus ma olen,
kas on ööpäev, olen ma kuskil kivi otsas keset lagedat välja,
mis pildid minu ees avanevad, misk, helid kõrvu kostuvad
või müsli. No võib-olla sissejuhatuseks kogunisti üks niisugune
suhteliselt monotoonne algus.
Et kujutage endale, et te olete ühes niisuguses korralikus
tugevas toyota džiibis ja olete kehval auklikul kruusateel
loksunud paar-kolm tundi juba juba kiirusega 80 kilomeetrit
tunnis mida seal kohapeal hellitavalt kutsutakse Aafrika massaažiks,
sest see raputab läbi kõik viimased, kui,
kui liigesed ja juba esimesed pilgud vasakule paremale on
juba juba tüdimust tekitamas. Seltskond hakkab omavahel juba juba pisut enam muudel
teemadel vestlema ja siis kahel pool, kui kui aknast välja vaatad,
siis nii kaugele kui silm ulatab, on on praktiliselt sile
niisugune Rohtla.
Ja siis hakkate järsku silmapiiril nägema,
et on mingid kummalised täpid.
Need on no sedasi, et praktiliselt nii kaugele kui vasakule
või paremale silm ulatab, siis siis on järsku silmapiir
niisugune nagu oleks Rastriga. Ja, ja kui te siis hakkate tähelepanu rohkem pöörama sellele imele,
keegi paneb seda esimesena kindlasti autost tähele,
siis hakkavad need täpid järjest suuremaks muutuma ja,
ja aga muidugi samasse aafrika massaaž kestab ikka ikka
edasi ja kui, kui on kuivem ilm, siis siis saadab seda
niisugune tolmu lont veel veel seal džiibi taga.
Ja, ja kui ta siis, siis hakkate lähemale jõudma sellele
seltskonnale seal, siis te hakkate aru saama,
et need täpid ei ole mitte täpid, need muutuvad järjest suuremaks,
järjest suuremaks. Ja, ja siis, kui te, kui te jõuate päris lähedale,
siis selgub, et ükskõik, kas te vaatate vasakule
või te vaatate paremale teie ees on lõputu hulk sarvilise elukaid,
kes, kes siis niisuguse pideva järjekindlusega suunduvad
ühes suunas ja, ja suhtlevad omavahel niisuguste kergelt
korskavate äälitsustega paaristoonis, noh,
umbes niiviisi.
Oo jaa, ja kui ta siis siis hakata vaatama,
siis, siis need elukad tunduvad natuke kummalised,
et nendel nagu ei oleks ei oleks kõik asjad proportsioonis. Et Aafrika legendi järgi selgub, et need elukad,
kes, kes siis on tegelikult sininuud on niisugused,
kes siis taevaisa kokku pani, kui tal juba kõik materjal
hakkas otsa saama.
Ja siis ta nendest jääkidest pani kokku selle eluka
ja siis tulebki nii välja, et tal on saba nagu hobusel
ja ja selle kerega võrreldes on, on, on jalad kuidagi
peenikesevõitu ja pea on maru suur ja massiivne
ja ja selles mõttes tõesti väga kummalised. Ja siis oi imet, nende vahel on järsku suuremate
ja väiksemate gruppidega kogunisti veel sõbrasid.
Ja, ja siis te oletegi jõudnud tegelikult maailma ühe
viimase suurte imetajate hiidrände juurde,
mis, mis ongi peamine peamine põhjus, miks,
miks sinna Serengetis minna ja ja vaadata. Raamatus, et sa laheda võrdluse nagu lükka,
tõmbas doktor tullitli doktor tuulite raamatust,
et selline täpselt arusaamatu, noh, tuueli nüüd kahe peaga
üks teine. Ja aga tähendab, sellega on sedasi, et sedasi ongi sebrad
ja miks sebrad niiviisi on, on see, et kõikidele hobuslastel
on 180 kraadi vaateväli ja kui nad nüüd niiviisi seisavad,
külg külje vastas ja pead erinevas suunas,
siis nad katavad 360 kraadi ja, ja on igasuguse
ohupuuks-puuks kaitstud.
Ja, ja, ja see ränne, mida teevad siis nii need sebrat kui,
kui need valge habe sininuud. See ei ole niisugune, et nad nüüd siis lõpmatu vooluna nagu,
nagu mingisugune jõgi vaid siis jällegi mingi osa grupist jääb,
jääb hetkeks seisma mõne ajutise veekogu ääres,
joovad siis siis isegi heidavad sinna pikali
ja seisavad seal ja mäletsevad, sest tegemist on ju mälet
sõjalistega sebrat küll mäletsejad ei ole,
aga nemad puhkavad vahetevahel just niiviisi tõmbolükana
jalgu ja see seltskond ei tunne ennast konkurendina
sellepärast et nendel on erinevad meeled,
on erineva tundlikkusega ja ka huvi rohu vastu on nii,
et ühed tahavad saada madalat rohtu, teised tahavad kõrget rohtu. Nii et selle koha peal üksteisele konkurendid ei ole,
aga samas toetavad 11.
Suurepäraselt. Raamat, millest ma, mida ma siin korra mainisin,
kannab nime minu sõbratseren ketis ja Mati Kaal on selle
siis kirjutanud, nüüd oma mainisid 23 korda oled saanud seda
safarid või safart, vabandust teda loomade rännet siis oma
silmaga näha. Jah, ja aastavahetusel lähen uuesti. Kuidas sulle sinu uus töö meeldib reisijuhina siis? Tähendab, ma olen eluaeg olnud lobised sorti
ja selles mõttes on see mul hästi kontimööda ja,
ja kuna ma tegelikult suuremat osa nendest elukatest oma
looma aiendusliku töö käigus olen enne näinud,
nii et nad olid mul mul juba tuttavad ja nüüd selle
paarikümne korraga on nad juba päris sõbraks saanud. Ilmselt aiman vastust, aga küsin siiski sellise,
et noh, et inimene on vist ainus loom, kes reisib nagu lõbu pärast.
Ja loomade puhul see reisimine või rändamine on ilmselt siis
teistel põhjustel, aga võib-olla siis räägiksime,
mis mulle minul oli huvitav lugeda sealt noh,
ütleme siis Aafrika ikkagi võhikuna.
Et see ränne või see suur Serengeti loomade ränne,
ma saan aru, et see on nagu pidev protsess,
et see toimub nagu kogu aeg neil mitte ei ole nii,
et nad lihtsalt lähevad siin, ma ei tea,
parematele rohumaadele korraks ja siis jälle tagasi
või lõunaks talveks lõunasse, midagi sellist. Jah, see on, see on pidev pidev loomade vool
ja lisaks nendele kahele liigile, kellest siin põgusalt
juttu oli, on siis veel kolmas liik nimelt Thomsoni gasell,
kes siis selle rände rände kaasa teevad,
ühtekokku rändab seal jämedalt kaks miljonit elukat.
Ja, ja, ja muidugi põhjus, miks nad niiviisi liiguvad,
on, on ikkagi see, et, et süüa on vaja ja selles piirkonnas
tähendab see Serengeti tähendab maasai keeles lõputut
tasandiku ja, ja see on tõesti nii, et, et ükskõik kus
suunas sai vaata, silmapiir on ja ainukene asi,
mis neid siis seda tasandiku natukene tükeldab,
on siis need niisugused graniidist kivi kuhjatised,
mis, mis tegelikult, et siis on tekkinud omal ajal niiviisi,
et tegelikult kogu see, see Serengeti park on üks osa
Ida-Aafrika alangu vööndist ja, ja see on tekkinud niiviisi,
et kunagi on, on see idapoolne aafrika serv koos Madagaskari
olnud olnud Aafrika mandrist langus, sest et sealt alt läheb
läbi täpselt siis see Aafrika ja Araabia mandrilaama piir. Ja, ja siis millalgi on see kokku põrganud ja,
ja selle kokkupõrke tulemusena siis mõlema laama servas on
üles keeranud vulkaanirea.
Ja nüüd ta liigub siis uuesti laiali, tegelikult paar-kolm
millimeetrit aastas, nii et, et millalgi poole mindi ookean
jälle sinna vahele, ainult et meie ei jõua seda aega ära oodata.
Ja, ja selle tõttu siis nende kahe vulkaanirea vahel on see
maapinna maakera koor on, on suhteliselt õhem ja,
ja ta on kõrgemal merepinnast nii palju,
et, et noh, umbes poolteist, kaks kilomeetrit selles
vahemikus kõigub ja, ja selle tõttu hoolimata sellest,
et ekvaator on ainult paar kraadi põhja pool,
on seal väga mõnus, tegelikult ilm niisugune meie keskmine
suvi 25 26 kraadi. Nii et selles mõttes väga mõnus.
Ja, ja siis nüüd see niisugune põrke tulemusel tekkinud õhem
osa maakera koorest, seal on olnud tektoonilisi rikkeid,
kust on pressinud magma läbi ja, ja see on siis niiviisi
nagu küünlarasv niukse kumera mullina ennast välja ajanud
ja hangunud.
Ja nüüd aastamiljonitega on siis seda, seda ilm,
vihm, päike ja tuul murendanud, niiet et nad ei ole enamasti
enam väga terve niukse tilgakujulised, vaid on kivi
kuhjatised ja ja need on siis ainsad asjad,
mis, mis siis seal on. Vahepeal on, on vulkaanilist tuhka sadanud sinna vahele,
nii et ei ole näha, kust nad pihta hakkavad,
aga siis ainult sellest maapinnast tõusevad üles niuksed köhmud,
mida seal kohapeal koppideks kutsutakse.
Ja siis ka noh, kuna kaste ja niisugune niiskus jookseb
mööda seda kivipinda alla, siis siis on nende nende ümber
natuke rohelisem ja ja ka põõsad ja üksikud puud on,
on sinna kasvama hakanud ja sedasi nad siis on ainsad asjad,
mis siis mis siis seda lõputut lagendikku tükeldab? Serengeti tee seda sõna ja seda nime, noh,
olin mina ja tõenäoliselt ka paljud raadiokuulajad ikkagi kuulnud,
aga, aga täpsemalt ei ole osanud nagu sisustada
ja lugesin ma raamatust, siis esmakordselt sain teada,
et tema suurus on umbes nagu pool eestit.
Mäletan õigesti. Jah, tähendab rahvuspark iseenesest on see,
mis jääb Tansanjasse, aga, aga siis ränne teeb natuke
suurema ringi, sest et ta läheb vahepeal kuskil peale jaanipäeva.
Kuni septembrini läheb hoopiski Keenia territooriumile.
Nii et kui me räägime mitte rahvuspargist,
vaid, vaid ütleme, Serengeti ökosüsteemist,
siis see on veel suurem kui poolest. Ühelt poolt ilmselt sebra ana jala käies on seda ikkagi
üksjagu maad, aga teistpidi kui ma nagu vaatan kaardi pealt
või suumin, kui mõtlen, kui suur on Aafrika,
siis teistpidi tundub ta ikkagi päris nagu tibatilluke,
isegi sõltub perspektiivist, eks ole, et kas nendel
miljonitel või sadadel tuhandetel loomadel seal on neil seal
hea on neil seal ruumi piisavalt ei ohusta neid seal
mingisugused ma ei tea, kullakaevandused,
elektri, tootmisprojektid, uued maanteed
või mingisugused muud sellised tsivilisatsiooni hüved. No nende õnneks on seal oldud siiani nii mõistlikud,
et, et sinna sisse ei ole midagi tehtud ja seal sees ei ela
isegi mitte maa says.
Ja, ja, ja ma said, kes küll kunagi on seal sees kaelanud,
nemad on ainsad, kellel on õigus siis elada pargi
puhvertsoonis ja, ja siis selles puhvertsoonis ka muid hõime
ei lubata elada.
Ja seda sellepärast, et kuigi maa said on nisukesed,
kes toituvad praktiliselt ainult lihast,
piimast ja verest ei puudunud metsloomi ja selle tõttu on,
on siis looduskaitseseisukoha pealt on päris hea,
kui, kui need ma said, kui sinna ilmub keegi võõras,
siis see info jõuab Vardjateni ja ja, ja see on abiks. Et siis salaküttide vastu võidelda ja pargis endas on ainult
siis pargi töötajad ja Lotše teenindavad inimesed,
kes käivad tööl samasuguse režiimiga nagu nagu laevapered merenduses,
et kaks nädalat on, on, on siis seal tööl
ja kaks nädalat lähevad siis pargist välja
ja on on oma kodudes ja ja, ja nüüd see kaks miljonit looma
seal siis ongi, põhimass on ikkagi need valge habe,
siniClaude, keda on umbes 1,2 1,3 miljonit
ja siis on, ütleme seal mingi kolm-nelisada 1000 on neid
Böömi savanni sõbrasid võib-olla inimesed ei,
ei tea ka seda, et sõbrasid on Aafrikas mitu liiki. Ja, ja siis, kõige lõpuks on, on siis mõnikümmend 1000 seda
grantiga selli peale nende elab ju terve hulk muid elukaid
seal Serengeti ökosüsteemis, kes ei rända
ja kes siis on kohastunud nii et nad saavad hakkama selle
ajaga ka siis, kui kõik ära kuivab ja ja uskumatu,
et suured elukad suudavad enda enda kõhu ära täita selle kulurahuga,
mis, mis on, aga muidugi nisukest massi ei jõuaks see
kuivanud osa ära ära toita ja sellepärast ongi nii,
et, et kui kuskil seal oktoobris-novembris on nõndanimetatud
väike vihmaperiood, et tulevad esimesed vihmad selleks ajaks on,
on kogu see seltskond viledaks söönud Keenias need alad,
kus nad on olnud suvel ja, ja siis nad hakkavadki vihma
kannul tulema ja, ja siis kuskil sedasi märtsis,
veebruari lõpus, märtsis on siis nõndanimetatud suur vihmaperiood,
kus, kus mitte ei, sajavaid valab. Ja, ja seal on siis, kui see vihmaperioodi vihmad on,
siis on niiviisi, et 10 minutiga on savanni nagu riisipõld.
Ja see on siis see aeg, mis paneb täielikult vohama selle
taimestikku seal ja, ja siis sellele ajale langeb praktiliselt,
kui kogu see seltskond hakkab poegima.
Sest looduses on nii säetud, et toiduküllus peab olema kõige
suurem siis, kui, kui on vaja lapsi kasvatada.
Ja, ja siis nad noh, need ning nuude, kui sebrad järglased on,
on väga kepsakad üsna kohe püsti ja, ja valmis siis
vanematega koos liikuma. Ja, ja siis nad on selleks ajaks, ütleme,
kui kui, siis kuskil seal aprilli lõpus,
mais hakkavad nad vaikselt-vaikselt uuesti tulema,
siis põhja poole, sest et siis on ka seal juba see
vihmaperiood nii palju mõjunud, et, et on,
mida süüa. Ja, ja siis kuskil juuli alguses peale jaanipäeva,
siis nad lähevadki ülemäära jõe, mis on siis piirijõgi
Keenia ja Tansaania vahel. Ja seal paraku on, on siis maailma kõige Rammusamad
ja kõige suuremad krokodillid seal on isegi kuni tonni
raskuseid krokodille sest neil on siis kaks korda aastas on
niisugune pidusöömaaeg.
Et ja kuna krokodillid hea meelega söövad ka raibet,
siis on nii, et, et nad panevad kivi taha sahvrisse omale
tagavara ja ja kui see ränne on juba kaugemale läinud,
siis nendel on omast käest võtta, millega,
millega ennast toita. Kas ma saan aru, et sellel vihmaperioodil tehakse sinna
samuti trafaresest, saad, saab seda sellel nii-öelda sellel hetkel,
kui taevaluugid avanevad, samuti. Sel ajal, kui, kui on see päris suur vihmaperiood,
siis üldreeglina on üsna läbimatud need need vannid et siis
kuskil aprillikuus siis hakkavad jälle jälle tavaliselt
rohkem käima turistid, sest et muidu on,
on see, et, et ei pääse läbi, jõed ajavad üle
ja sillad lendavad paigast ja ja muu niisugune,
nii et meiegi oleme teinud siis napilt enne seda veebruari
lõpus märtsi alguses reise ja siis oleme jälle aprillis ja,
ja, ja on ka see kogemused, et nüüd tänu kliima
soojenemisele on natuke läinud see muidu väga täpselt olnud
rütm paigast ära ja siis me ühe reisiga saime aprillis
endale tunda oma naha peal seda vihmaperioodi lõppu. Nägime selle pildi ära, kuidas, kuidas tõesti tõesti Kallas ja,
ja kuidas sillad lendasid ja ja kus oli tegu,
et sealt liikuma pääseda? Hetke pärast jätkame jutuajamist ja heal meelel küsiksingi,
siis tegelikult ka selliseid, võib-olla praktilisi küsimusi kõikidele,
kellel vähegi huvi sinnakanti oma jalgesilm tõsta.
Ja esimeseks looks, valisin siis oma omaenda playlistist
või reispassi playlist'ist.
Lugu, mida vähemalt üks kuni kaks korda on on varem ka
reispassis mängitud, kuid sellest on ikkagi möödas aastaid
ja aastaid. Mulle tundub, et see võiks hetkel sobida selliseks mõnusaks
mõnusaks kulgemiseks.
Päike silmapiiril ja täpid, mis tegelikult on suured suured
tegelased kusagil seal vahel kapjade alt suuri tolmupilvi
üles pritsimas.
Selle esitaja nimi on Amifaku ja lugu kannab nime intruagaave.
Hetke pärast siis sinu juurest tagasi. Aitäh, kallis kuulajat oled, et oled meiega
ja koos Mati Kaaluga kulgeme meie Serengeti rahvuspargis.
Kuidas läheb?
Aafrika loodusturism, nii palju, kui ma seda siis kõrvalt
ikkagi näen, on see, et inimesed küll elavad suures vaesuses,
sinugi raamatust on lugeda, et Tansaania on üks vaesemaid
riike Aafrikas kus enamus inimesi, enamik inimesi elab alla
siis igasuguse normaalse vaesuspiiri ja peab hakkama saama
seal kuskil ühe dollariga päevas ja nii edasi,
et kuidas siis nagu ikkagi on, nii et kui ma tahan sinna
safarile minna, siis järsku on seal peened lohhid igal
inimesel seal kuus teenindajat, üks teeb palmilehega tuult,
teine vaatab, et uss tuleks kallal või madu ei tuleks kallale,
kolmas juhib džiipi, siis on neli kokka,
eks ole, igasugused seal viia ja, ja, ja see ongi okei,
ma võib-olla natuke liialdan, aga see on enam-vähem selline
standard ja siis selle eest tuleb ka maksta niimoodi,
et ikkagi sajad dollarid päevas ja niimoodi,
et et kuidas, kuidas või ütleme, kuidas sina näed lihtsalt
oma subjektiivsest seisukohast, et seda savanni,
turismi või safari turismi, et kas see on seal nagu paigas
peabki see nii olema või on seal mingeid asju,
mis võiksid sinu meelest olla teistmoodi. No esiteks peab ütlema kõigepealt seda, et,
et erinevalt inimeste ettekujutusest Aafrikas suuri
imetajaid praktiliselt mujal kui ainult rahvusparkides ei olegi.
Ja selles mõttes on, on niiviisi, et, et selleks,
et neid suuri elukaid näha, ongi vaja ainult rahvusparki
minna ja paraku see on üsna kallis ettevõtmine Tansaanias
kõik need rahvuspargid on, on riiklikud ja üsna suurt vaeva
ja kulu kantakse selleks, et, et siis neid elukaid seal
vähemasti siis hinges hoida. Ja õnneks on, on olnud nii, et kuigi peaaegu iga valimisega
on ilmunud, et silmapiirile mõni kildkond,
kes tahab läbi selle selle Serengeti ehitada kiirteed,
sellepärast et et täpselt teisel pool seda parke on,
on suur ja, ja kuulus Victoria järv ja, ja selle ääres on,
on suurem osa sellest kaldast Pihedalt inimasustust ja,
ja majandust, et täis ja praegu selleks,
et nüüd jõuda, siis nagu ida rannikult sinna järve äärde
tuleb sõita suure kaarega ümber rahvuspargi
ja kui jutuks oli, et ta peaaegu pool Eestit on,
siis, siis see tähendab noh, umbes nii, et peaks nagu
Pärnusse minema Tallinnast sedasi, et lähed kõigepealt
Tartusse ja siis Võrru ja siis sealt Pärnusse. Ja muidugi siis neile, kellele on nagu raha kallim,
kui, kui need elukad need väga tahaksid sealt teha teha tee läbi,
aga kui sa tee läbi teha, siis sellega on,
on see ränne lõpetatud, nii nagu lõppes ära kunagine
piisonite ränne Ameerikas, kui, kui, siis sellest preerias
tehti läbid.
Transkontinentaalne raudtee.
Ja selles mõttes on, on tõesti imetlusväärne,
et on, on omal ajal, kui, kui minu kunagine kolleeg
Frankfurdi loomaaia direktor, professor Bernd Symek
kohalikele võimudele suutis selgeks teha,
et et kokkuvõtteks riigi seisukoha pealt on,
on loodusturismi arendamine suurem sissetulek kui,
kui, siis niisugune arendustegevus sellel rännualal. Ja seda joont on siiamaani suudetud hoida ja,
ja see on, on muidugi tänuväärne.
Aga nagu ma ütlesin, see on nii kallis, et peaaegu kohalikud
inimesed ei jaksagi sinna minna.
Ja nad ei, nad ei teagi, missugune rikkus neil seal on.
Nüüd, huvitaval kombel pärast koroonat on tähele panna,
et on hakanud siiski eliitkoolide ekskursioone näha olema,
ilmselt on nendele noh, sel ajal, kui koroona ajal oli,
oli kõik kinni, siis, siis tõenäoliselt alustati siis
nendele mingisuguse soodustuse variandiga neid neid tuure tegema. Ja, ja see, see on muidugi tänuväärne.
Ja nüüd, kus ma olen praktiliselt 13 aastat väikeste
vaheaegadega kogu aeg seal käinud, nüüd ma näen seda,
et tegelikult oleks, oleks vaja panna pidurit.
Sest et, et see, kuidas nagu seeni pärast vihma,
tuleb neid Lotze juurde.
Noh, see looduse taluvus hakkab olema juba juba piiri peal.
Aga ilmselt noh, riik riigid Aafrikas üldse on kaunis
korruptiivsed ja ja tõenäoliselt on, on selleks,
et jälle saada uuel otsi ehitamise luba on,
on võimalik mõnda ametnikku nii kõvasti määrida,
et see luba jälle saadakse. Ja, ja siis tekib olukord, et kui seal on mingi niisugune
suurem action, ütleme seal lõvi praid on näiteks pühvli maha
murdnud siis need sohvrid on omavahel raadioühenduses
ja tänapäeval GPS-i abil üles leida see koht,
kus sündmus parasjagu on.
Siis koguneb sinna tegelikult teinekord kolm,
40 džiipi korraga ja no mis liig on liig.
Nii et, et tegelikult tuleks, tuleks minu arusaamist mööda
reguleerida seda, kui palju sinna ühel ajal pargi
territooriumil üldse turiste lastakse. Aga muidugi saamahimu on, on, on suur jõud ja,
ja see kõik on sissetulek.
Aga, aga see kipub praegu olema natuke üle võlli. Kuulsin õigesti, mitte kolm, neli, vaid kolm,
40. See viibki mõte jah, et no ühesõnaga,
ühelt poolt ju loodusturism on selline asi,
mis noh, võib öelda siis õigustades, et noh,
et me ju ka oleme need turistid ja läheme,
tahame näha, oleme osa sellest osa sellest kolmest 40-st,
et ühtepidi õigustada, et soovime ju tõsta seda teadlikkust
ja inimene tänu sellele, et ta näeb neid loomi,
siis võib-olla teeb tulevikus oma valikut kuidagi kuidagi
nagu siis jätkusuutlikumad, mis iganes, aga,
aga teiselt poolt noh, tõepoolest kolm 40 selge,
et see jätab oma jälje. Kas midagi on võimalik ette võtta, ütleme,
minul reisijana või, või reisireisil osalejana
või kui ma teen oma valikuid seal kohapeal,
et millisele tuurile lähen, millisele Lotšile ma oma raha viin,
et kas on midagi, mida silmas pidada, et minu jälg,
mille ma oma rahakotiga jätan, oleks siis nende selle pargi
või nende loomade seisukohast nagu võimalikult mõnus. No üldiselt on Serengeti pargiga nii, et,
et sinna ei lasta ei laenuautoga ega enda autoga,
seal on ainult litsenseeritud loodus giididena töötavad
džiibijuhid ja, ja selles mõttes on siis suuremad
ja väiksemad kohapealsed firmad, kes siis on endale tööle
võtnud litsenseeritud džiibijuhid.
Kusjuures need, see on üsna-üsna niisugune ihaldusväärne
amet selles mõttes, et see on üle keskmise sissetulek neil
ja selleks, et seda seda litsentsi saada,
nad peavad kõigepealt omandama siis autojuhtimise litsensi
inimese veotasemel, alles siis on võimalik neil hakata
õppima seda, seda loodusjuhtimist. Ja, ja siis nad kaks aastat pärast seda õpivad siis seda
teoreetilist külge ja siis on veel üks aasta parkides
praktikal ja alles siis saavad selle litsensi.
Ja, ja näiteks, kui seda pargireeglit kuskilt rikkuda,
siis esimene kord on hoiatus ja teinekord võetakse ära litsents,
mis, mis tähendab siis leivast ilma jäämist
ja see tähendab seda, et, et need hoiavad väga oma oma
kohast kinni ja selles suhtes on, on muidugi tagatud,
et seda, seda sedakorda enam-vähem seal jälgitakse. Näiteks seal noh kohalesõiduks oli see, mida ma kirjeldasin,
see niisugune kehva kruusatee, aga, aga ülejäänud ala on nii,
et seal on ainult roopad ja, ja nendes Roobastes võib sõita,
nendest irduda ei tohi.
Ja, ja, ja samas on siis siis neid, neid silmi Vardjate silmi,
kes siis uskumatult hästi-hästi ära märkavad,
väga paljusid situatsioone ja kohe siis selle hoiatusega laiatavad.
Ja üldiselt kuna ikkagi salaküttimise rõõmud mõningatele elukatele,
iseäranis näiteks seal elevantide ja ninasarvikute-le
ja niiviisi on, on väga suur, siis selle tõttu on näiteks niiviisi,
et et no miks me peamegi sõitma nii kiiresti nendel kevadel kruusateedel,
sellepärast et hiljemalt seitsmeks peab jõudma Lotši. Sest et seitsmest seitsmeni praktiliselt on see,
kus, kus siis võivad pargis liikuda turisti teenindavad
džiibid seitsmest 10-ni õhtul liiguvad need transpordivahendit,
kes siis varustavad neid Lotze ja ja, ja ka siis pargi enda
personal ja pärast kümmet on praktiliselt nii,
et kui kuskil keegi liigub Sobtina Et siis ikkagi salaküttimine on sealsamas pargis ka teema. Tähendab, see on üle-Aafrika teema, sellepärast et,
et noh, enamasti no mis puudutab nüüd näiteks ninasarvikuid,
siis siis seal juured viivad Hiinasse.
Sest et Kagu-Aasia rahvameditsiin arvab,
et ninasarvikusarvest saab igasugust imerohtu teha,
kuigi tänapäeva kõige moodsamat keemilise analüüsi
vahenditega on proovitud sealt midagi leida,
seal ei ole absoluutselt midagi muud peale keratiini. Ehk ehk siis sarvaine, millest on meie küüned
ja juuksed.
Aga, aga usk on nii suur ja mustal turul pidi maksma üks
kilo seda ninasarviku sarve 50000 dollarit.
Ja ühe korraliku isase ninasarviku sarv kaalub kümmekond kilo,
nii et see on pool milli.
Nii et see on selge, miks see, see surve seal seal on? Jajah, ja oli ka sinu raamatust lugeda, et tänapäeval siis
salakütt ei tähenda mingit kotis mingi onn püssil see ots
ära saetud mingi kärbikuga mingi vend kuskil luurab põõsas
vaid salakütil võib-olla helikopter ja, ja ma ei tea mingi
varustusliin salaja otse sinna Hiinasse,
mis iganes mingisuguseid võltsitud pabereid nii edasi
ja nii edasi, et väga kõrgel tasemel toimub. Ja ja see on, see on tõesti niisugune tõeline sulivaimi mäng,
et Edgasvardjatel või saleküttel, kellel tehniline tase
parajasti kõrgem on.
Jaa, aga samas ikkagi on see, et, et kogu see,
see kaitsesüsteem on, on ju finantseeritud sedasama loodusturismiga.
Ja paraku näiteks koroona ajal, kui kui parkidesse
praktiliselt ei, ei, ei käidud.
Siis oli niiviisi, et, et näiteks Botswana selleks,
et finantseerida kogu seda, seda kaitset pidi,
pidi ametlikult andma elevantide laskmise litsentse et saada
saada finantseeringut nendele nendele parkidele. Ja selles mõttes ja samal samal ajal muidugi siis
tahes-tahtmata oli see see rahastus natuke väiksem
ja tulemus oli see, et näiteks Botswana oko mango deltas
salakütid lasid lasid maha. Suure hulga seal paarkümmend laimokk-ninasarvikud,
kes sest, et lihtsalt ei jõutud neid neid nii hästi kaitsta
ja salakütid tabasid selle selle asja ära.
Ja, ja noh, mõnel pool särin keppis küll,
mitte seal seal pannakse sarve, siis GPS-süsteemiga
raadiosaatjat ja jälgitakse praktiliselt iga isendit,
aga, aga siis mitmes rahvuspargis on see,
et, et nad on üritanud siis saagida seda sarve maa,
mis muidugi psühholoogiliselt mõjub ruineerivalt sellele ninasarvikud,
aga aga no lootuses, et siis ei ole, ei ole salakütile nagu
tahtmist teda küttida, aga nüüd tuleb välja,
et salakütid vihastades, kui nad leiavad selle ilmas arvetum varianti,
mida nad on pidanud siis mitu päeva üritama kätte saada,
siis nad lasevad ikkagi maha ja panevad põlema. Et, et noh, teist korda mitte sattuda valele jäljele.
Et asi on väga karm. Püha jumal ja olgu siis siinkohal veel mida sa tollen
kusagilt ilmselt ka sinu enda jutustusest varasemast kuulnud,
et, et see ei ole tegelikult sarv, vaid seda maha lõigata on
umbes nagu sünnimärki, et lihtsalt väikse noaga kõpsti. Eino ta ongi, ongi sarvainest sarv ja seda saab lihtsalt
maha saagida kettsaega.
Nii et selles mõttes, sest et ta on no ütleme nii nagu küüsi lõigata.
Et seal ei ole mingit mingit närvi ega, ega,
ega probleemi ja ta ei ole ka üldse kolju küljes,
vaid ta on nahamoodustis ja see tähendab seda,
et alla minuti kulub, et see sarv ära lõigati
ja vehkat Teha. Ja 500000 või 50000. Aga muidugi, see ei ole see summa, mida saab see õnnetu salakuid,
see saab mingit väga väikese osa sellest,
sest see hind on lõpppind enne sõda, tarbijat,
mis tähendab seda, et, et hoolimata sellest,
et kõigis Aafrika riikides on praktiliselt kas surmanuhtlus
või eluaegne vangistus, selle salaküttimise eest on ikkagi
see pisku, mis nad need konkreetsed koha peal tegijad saavad,
on, on ikkagi võrreldes üldise fooniga niisugune ikkagi
riskitaks ja mõned aastad tagasi oli Geographicu erinumber
oli pühendatud nina saadikutele, siis nad käisid
Lõuna-Aafrika Vabariigis nende eluaegsete vangidega rääkimas. Ja need ütlesid, et, et kui me ütleks, kes on tellijad,
et siis lüüakse meid vanglas maha, et me hoiame parem lõuad
koos ja oleme kroonu toiduga lõpuni. Kuulame vahepeal jälle ühe laulupala.
Selle esitaja on soveto ja lugu kannab nime hakanomaali. Aitäh, kallis kuulaja, et oled endiselt meiega.
Meil ei ole väga palju aega enam, saate lõpuni,
kuid laulu ajal vati ütles väga-väga hea fondi,
mis on siis mis erineb võib-olla siis läänelikus,
aja aja kulgemise läänelikus, aja kulgemise,
mis on teistmoodi siis Maasaidel? Ja no ma said, ütlevad, et aeg tuleb, mitte et aeg läheb ja,
ja noh, ma sain, on üldse üks väga huvitav seltskond,
sest neid on on nelja riigi peale kokku kusagil 1,2 1,3
miljonit ja, ja need, kes traditsioonilist elu elavad,
need ei ole üheski riigis tegelikult kodanikena arvele ja,
ja neil ei ole basse ja nad võivad oma oma karjadega käia
üle riigipiiride rahulikult.
Selles mõttes, hoolimata sellest, et nad nagu siin kord oli
juba jutuks, söövad ainult põhiliselt liha,
piima ja verd on ameeriklased uurinud ja ei ole mingit skleroosi. Aga, aga ilmselt on võti selles, et, et nad on pidevas liikumises,
sest et nende jaoks näiteks kõndida 20 kilomeetrit,
korjata kubu hagu ja kõndida 20 kilomeetrit tagasi selles
lagedus vannis ei ole mingi probleem.
Et selles mõttes nad üldreeglina ilma vajaduseta ei jookse
väga rahulikult, aga kohutavalt palju kõnnivad. Teevad no selles mõttes on nende see tavaliselt Aafrika
puhul ma ikka mõtlen, et inimesed mõtlevad oh et nüüd
ollakse seal nüüd põlisrahvad ka ära näha
ja soovitavalt elab ta muldpõrandaga onnis
ja ja siis kõrkjast ja mingist sõnnikust tehtud katusega
ja kindlasti paljajalu ja jahib ainult vibuga.
Et et kas nüüd ütleme nendel Maasaidel on see
traditsiooniline eluviis, on see elus, on see nende enda
vaba valik või, või on see niimoodi, et vahepeal ikkagi
tehakse nagu turisti jaoks teatrite tegelikult elatakse
mingit muud elu? No turisti jaoks näidatakse, ühesõnaga need need poomad
ehk maa sai külad, mis on turismiteede lähedal,
need on endale avastanud selle, et, et see on ju üks kerge
viis elatist teenida ja need, need siis saavad selle eest
alati tasu ja on meelsasti valmis demonstreerima oma neid
tantse ja laule ja nii edasi.
Aga, aga samas ikkagi need, kes traditsioonilist elu elavad,
need elavadki nendes niisugustes onnides,
mis on, mis on tehtud praktiliselt sedasi,
et Aslalistest Takraatsijatest on tehtud karkass
ja see on, on siis sõnniku ja, ja saviseguga üle krohvitud
ja ja see kuivab ilusasti ära ja, ja selles selles niukses
niukses onnis elataksegi ja see küla on siis piiratud
nendest samadest Aslalistest akaatsiaokstest tehtud paraga
ja nad niiviisi elavadki ja, ja tavaliselt on siis
lasteaed-algkool on selle selle küla servas
ja aga edasi, kuna riigi kulul on on ka põhikool,
siis, siis see jääb juba 10 20 kilomeetrit eemale
ja sinna kõnnivad lapsed jalgsi koos siis sõdalastega,
sest et maa sai, tal on, on siis need karjakasvatajad
ja siis on, on need sõdalased, kes ei ole veel nii palju
varandust kogunud, et nad võiksid endale naise võtta. Ja, ja see pakuvad siis turvateenust ja nendel on niisugune
eriline oda, niisugune üks ots on traditsiooniline odaots
ja teine on siis hästi-hästi pikalt ja ühtlaselt venenev piik.
Ja, ja nad siis selle relvaga siis kaitsevad nii ennast kui,
kui, kui, kui poomat ja igal ma sain, on tegelikult,
et ka nendel karjakasvatajatel on alati kepp seal niukses
Tšidges puust kepp, millel on väga universaalne roll.
Et sellega saab siis enne põõsaeradi istumist katsuda,
et ega seal madu ei oota ees ja loome on võimalik ajada jaa jaa. Halva ilma korral siis selle abil tehakse,
neil on niisugune pleed, mida nad kannavad üle õla
ja millest nad siis vajadusel tekitavad endale varjualuse
ja nemad kasvatavadki, tähendab nende uskumus on niisugune,
et kõik maailmaveised on, on looja andnud nende omandiks
ja selle tõttu on siis ajast aega tekkinud probleem,
et nad on leidnud, kui nendele meeldib vaat mingid veised,
siis nad lihtsalt teavad, et see on meie oma
ja teised arvavad, et nüüd ma said käivad vargil,
aga nemad arvavad, et nad lihtsalt käsutavad enda omandit. Suur jumal neile andnud.
Sest nad ei ole, ei, ei kristlased, ei, ei moslemid,
vaid neil on täiesti oma usk, nende, nende jumal elab,
elab siis selle ainsa tänapäeval tegutseva vulkaani sees
sellel on niisugune must ja punane pool,
et hea ja kuri, poolia ja nii edasi, nii et need,
kes traditsioonilist elu elavad, need peavad oma,
karjusid veiseid ja ja, ja siis lambaid ja kitsi. Ja siis ongi sedasi, et, et selleks, et naisi võib neil olla
nii palju, kui nad jaksavad üleval pidada,
vist oli 20 lehma, mis peab ühe naise kohta siis seal karjas olema.
Need lehmad muidugi ei ole niisugused suured nagu meie omad,
sest et selle kehva nina esisega.
Meie veised sureksid esimese nädala lõpuks ära.
Aga, aga siis niuksed, väikest kasvu kasvu veised.
Kusjuures siis tähendab nad selleks, et verd süüa ei,
ei tapa neid, vaid lüpsavad kaela veenist teda verd välja. Ja siis kindla ajavahemiku tagant jälle võtavad ärje värsi
ja lüpsavad tema veenist, siis on noh, nii nagu doonorit,
nii et selles mõttes see on väga huvitav seltskond,
aga muidugi need, kes siis peale seda põhikooli
ja mitmed ei jõua sellest lasteaed-algkoolist kaugemale,
sest et need traditsioonilised noh, külavanemad
ja peremehed arvavad, et, et kui ja väga õieti,
et kui, kui need hakkavad haridust saama,
need poisid, siis, siis väga paljud ei tule enam tagasi
selle traditsioonilise elu juurde ja ja lähevad,
lähevad nagu kaotsi. Ja selle tõttu siis nagu need, kes nii teravad pliiatsid ei ole,
need lähevad karja juba peale lasteaeda ja need on kirjaoskamatud. Lõpetuseks äkki läheme tagasi sinna, kust alustasime ja,
ja võib-olla selle suure rände keskel, et ma nüüd ei jõudnud
rääkida ega raamatust tegelikult jah, jõudsin lugeda seal. Nendest jumala poolt siis ülejäänud varuosadest kokku pandud
Kluudest ja ja antiloopidest ja ka sellidest,
ühesõnaga mitte mitte niivõrd väga ei jõudnud me rääkida
siis võib-olla kõige põnevamatest või ohtlikumadest loomadest,
etel kiskijatest ja lõvidest ja sellest,
millal ikkagi elevant seda džiibi ümber lükkab
ja katuse peale keerab.
Aga las need jutud jäävad siis mõneks teiseks korraks,
et kui ma nüüd lõpetuseks palun sind taaskord viia
ja noh, eks ole ju tegelikult suur vahe,
kas me, kas me läheme safarile selleks, et koguda ristikesi
selle Big Five taha või selle suure viisiku,
et ma näeksin ära need loomad või on teinekord suurem
väärtus see, et ma näen loomategevuses, on see siis samasemaid,
lõvi sööb seal antiloopi või mis iganes,
et mingisugune hetk, mingisugune pilt, on see siis noh,
ühesõnaga sedasama suure rände keskelt, kui sul on võimalik
näha neid tegelasi siis tegutsemas ja võib-olla noh,
ma räägin, et see ei pea olema siin elevant minu pärast
võib-olla mõni selline klassikalises mõistes igavam tegelane,
et et, et mõni selline olustik, mis on jäänud sulle ette
nende 13 aasta jooksul seal Serengeti. Kõige tüüpilisem situatsioon näiteks on,
on see, et, et räigelt ööloom, leopard riputab ennast päeval
puu otsa nagu, nagu pesu kaksiratsi üle oksa.
Leopard on niisugune elukas, kes, kes näeb kottpimedas
paremini kui, kui mõni inimene halva ilmaga ja,
ja selles mõttes noh, see on niisugune noh,
tõeliselt traditsiooniline.
Et sa leiad päeval päeval siis kusagilt suure vorstipuu või,
või akaatsia otsast otsast siis selle leopardi,
kes siis oma öise saagi on, on viinud endast kõrgemale
sinnasamasse puu otsa ja see on täiesti uskumatu,
Nad suudavad puu otsa vinnata endast raskema saaklooma. Ja, ja siis siis muidugi tähendab, kuna suuremat kiskjat
seal lõvid ja kambas tähnikhüäänid ja see seltskond kipub
neil käest ära võtma selle saagi siis nad siis nad panevadki
selle puu otsa jäävad siis ise natuke alla poole rippu ja,
ja veedavad sedasi oma oma päeva ja varr siis valvavad oma seda,
seda saaki ja käivad siis sealt aeg-ajalt jälle põske pistma.
Ja, ja siis, kui, kui sellega ühele poole saadakse,
siis, siis siis tuleb minna jälle järgmist otsima. Kõlab imeliselt ja jah, ega ma muud lõpetuseks ei oska öelda,
kui, et seesama raamat mille, millest siin oleme paar korda
juttu teinud, minu sõbra tseren ketis äsja üsna äsja ilmunud
trükist võiks ehk siis olla iga safarile suunduva huvilise
reisikotis ja vast võib ka siis mainida,
et, et Mati Kaaluga saab samuti neid maid avastada,
kui otsite ülesse head kolleegid Albian reisidest. Ja ma arvan, et, et kuigi need reisid ei ole väga kallid,
siis need, kellel see üle jõu käib ja nendel
ettekujutusvõime olemas on, siis seda raamatut lugedes
saavad nad ehk ettekujutusega, nii et nad kodus diivanil,
kõrgemale ja kaugemale ei lähe. Jah, ja loodetavasti andis selleks aitab sellele kaasa ka
meie tagasihoidlik raadiosaade.
Aitäh veelkord, Mati Kaal, et tutvustasid oma südamepaika
minule ja reispassi kuulajatele.
Saate lõpetab.
Kui ma õigesti mäletan, siis Nigeeria päritolu,
kuid Keenias tegutsev lauljatar Jemja laade
ning laul, mida samuti paar korral-paaril korral reispassis kõlanud,
kuid siinkohal uuesti ja kannab see sellist põnevat nime
nagu Kofi Annan. Suur tänu, kallis kuulaja, et olid meiega stuudios Mati Kaal,
mina juhatused, Berkin, Saadan, Reispass,
värske, vaba on raadio kaks ja ega muud kui hea.
Kohtumiseni juba järgmisel pühapäeval.
