Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari siis peab.
Kristjan Port.
Inimene on pidanud end erilisemaks ülejäänud loomadest,
eriti kristlike mõjutustega kultuurides.
Varasemalt on püütud piirdemata loomuliku kehalisuse
ja istuva intellektuaalse töö vahele.
Viimasel ajal on veast aru saadud ja sajad tuhanded vaimse
töö tegijad otsivad töövõimele abi erinevatest kehalisest,
treeningutest järjeskonna, inimese erisuseks hoopiski. Omapärane suhe robotitesse näiteks kust pärineb tema huvi
robotite vastu ning miks suheldes tehnilise intellektiga
kogevad nad selles inimest.
Paljud mõtlevad roboti sisse hinge ja nii edasi.
Ajast, kui õpiti lugusid kirja panema, pärinevad. Fantaasiad robotilaadsetest tegelastest.
Neil aegadel olid tööriistadeks looduse disainitud vormid
ja parimal juhul sepa tehtud metallist esemed
või potissepa valmistatud nõud.
Ometi kujutasid juba vanad kreeklased ette hiiglaslikku
pronksist automaattegelast talust tuld ja metallitööd
valdava jumaliku sepapaistvuse valmistatud
ja inimese käskudele reageeriv pronksist hiiglane pidi
kaitsma Kreeta saar. Tehniline, aga inimest meenutav kuju kõndis päevas kolm
tiiru ümber saare mis teeks kokku 700 kilomeetrit päevas. Merel võõrast laeva märgates viskas ta selle pihta mitmetonniseid,
kivi, mürakaid ja sooritas muid vägitegusid.
Seletame taolist nähtust antropomorfismiga.
Inimesel on kalduvus omistada mitte inimlikele asjadele olenditele. Inimesesarnaseid omadusi varajaste inimeste jaoks võisid
mõistusega masinate fantaasiad olla viisiks,
mille kooriti oma suhet loova fantaasia,
tavatu jõu ja tundmatuga ise vastavat tehnilist kogemust
omamata sündisid jutustused inimvõimet laiendavatest
või asendavatest tehnoloogiatest.
Kusjuures juba siis kaasnes kõige sellega meilegi tuttav
rahutuse tunne. Mis juhtub siis, kui elava ja masina piirid hägustuvad kui
loomad ajalugu ei talle, et ta on kerge uskuda,
et robotile hinge juurde mõtlemine on vaid omane inimesele.
Aga järsku on ikkagi tegemist ürgsema nähtusega.
Vaest suhtuvad ka loomad robotisse kui endasugusesse.
Antud võimalusele viitab eksperiment, milles teadlased
asetasid täiskasvanud ahvide rühma. Elutruu robot ahvi poja ning jälgisid, kuidas päris loomad
sellega suhtlevad.
Täiskasvanud emased ahvid käitusid robotlapse suhtes
hoolivalt esiilmnesid hoidvad ning kaitsvad käitumisjooned
sarnaselt sellele, kuidas nad hoolitseksid tõeliste väikeste
afi tegelaste eest.
Kui aga robot lakkas töötamast ehk jutumärkides siis suri.
Ilmnesid emaste emotsionaalsele investeeringule,
viitavad stressi ja leinatunnused. Antud näide vihjab primaadid. Arenenud sotsiaalsetele ja emotsionaalsetele võimetele
ja kajastab ka nende suutlikkust luua teatud tingimustel
kiindumusi tehisliku olevusega.
Inimese evolutsioonilist lähisugulaste näitel võib oletada,
et meie sotsiaalse käitumise kiindumus mehhanismide
või isegi robotitest suhtumise eetika juured asuvad
inimesest varasemas variandis. Perioodis ent võimalik, et midagi pärineb veelgi varasemast arenguetapist.
Värskes teadusuuringus kirjeldatakse tõelise närilise välimust,
liigutusi helendava robot. Trotti suhteid päris rottidega, kehaliselt elutruu,
karvakate ja suurusega kunst roti käitumist juhtis päris
rottidel käitumist õppinud tehisintellekt.
Sealhulgas oskas matkida päris tegelaste elus eristuvaid,
stressi, vallandatud agressiivsuse ning rõõmuhetki täitva
oma vahelisem mängimise tegevusi, lisaks ka lihtsalt
saepurust pöördamisele.
Nende robottegelasel oli suur risk. Teravate hammastega agressiivsetele loomadele vahele jääda,
sest selle jalgu asendasid pisikesed rattad.
Eksperimendi käigus selgus aga, et tõelised rotid võtsid uue
tegelase omaga. Poja reageerisid loomadele ootuspäraselt.
Kui robot väljendas agressiivsust, püüdsid looduslikud
mudelid sellest eemale hoida.
Rõõmsad. Kordades hakkasid aga sellega vennalikult maadlema
ning väsimuse tulles pesitsesid temaga koos täpselt nii nagu. Oma päriskaaslastega toodud näited kajastavad jagatud
evolutsioonilist omadust olla valmis suhtlema elu
jäljendavat asjadega sõltumata, kas vajadus seostub ellujäämise,
kaaslase vajaduse või uudishimuga, ilmneb nii inimestes kui
loomades eelsoodumus anda oma maailmas koht elusa laadsetele konstruktsioonidele.
Nähtus võib kujundada lisaks meile ka siis loomade suhtlust
tänapäeval üha elutruu maksumusega. 1000 robotite ja tehisintellekti idega.
Tulevik aga näitab, kas tegemist on tugevuse
või haavatavusega. Kuule järele, Eesti raadio pist.
