Tere kuulama laste lugusid, minu nimi on Tiina Vilu. Ja täna olen ma ühe väga kõrge ja huvitava hoone ees koos Pirita majandusgümnaasiumi kolmanda klassi õpilastega. Me läheme jälle ringkäigule. Kõigepealt saame tuttavaks Rasmus Nellis, Julius Georg Eliis Liise, kus me oleme teletorni juures. Kirjeldan natuke, mis me siin näeme, me näeme ühte suurt tunnelit, mis viib teletorni sisse, siis me näeme palju puid, parklat, autosid täis ja iseennast. Ja kui sa natuke seda teletorni kirjeldad, et milline see on, see on valge ja hästi pikk ja punane ja valgetriibuline ja sa natukene must, see on hästi suur käel. See on tõeliselt kõrge, ma arvan, meid peaks ringkäigujuht ootama. Lähme vaatame, milline see teletorn seestpoolt on. Tegelikult on see väga vana, miks arvad, et see on väga vanavanemad, ütlesid, et siin on igasuguseid pildika seina peale, siin on aastad juures, vaata mis see kõige esimene aastanumber. Torni minnes on selline sissepääsu suur suur koridor ja siin on pildid vist teletorni ehitamisest, mis esimene aastanumber on 1975 just nimelt, lähme edasi. Vaatame, kas me saame teada, millal ja kuidas see siis tehtud on. Need pildid teevad hästi vanad välja ja need on nagu fotod, mis on siia paekivi seina peale kuidagi paigutatud. Aga mida edasi? Me sammume, seda selliseks modernsemaks läheb, ootab meid suur klaasuks ja väga kaasaegne keskkond. Nii lähme aga pöörduksest sisse ja vaatame, milline see väga vanadele ta on siis nüüd seest välja näeb. Tere, meie tulime teletorni külla. Tere, mina olen Tanel sirgu ja olen programmi juht ja olen teil täna nii-öelda abiks, siis tutvumisel teletorniga ja minul on Gazasse Silja, kes siis aitab täpsustada erinevaid asju, mis meil siin on. Tere, nii, me oleme jõudnud ele torni fuajeesse. Ja täpselt nii see on. Vasakut kätt on meil siin niisugune suur suur pildirida, mis tutvustab ülevaatlikult torni ajalugu torni ehitamisest, kuni siis kohviku valmimiseni välja. Ja siin fuajees on selline väga moderne sisustus, lapsed juba olid vaimustuses, kes siin kiitis, mida te nägite? Uphase ja need on väga-väga ägedad, mis ufod need on, nad põlevad ja nad ripuvad laes ja nad on sellised suure peaga mehikesed, sellised suured valged valgustid, mõned neist maas, ka nad on nii-öelda lombid, selge, lapsed arvasid, kui me väljastpoolt vaatasime teletorni, et et see on üks väga-väga vana maja ja esimene aastanumber, mille me sealt seina pealt leidsime, oli 1975. Ja täpselt nii on sellel aastal siis hakati teletorni ehitama ja see võttis ikka päris palju aega, enne kui see valmis sai. Tervelt viis aastat ja nii-öelda hiljem ehitati veel ei teda edasi, kuni tegelikult päris päris valmis, nii nagu planeeriti ta kunagi saanudki. Aga nüüd praegu on ta nii valmis, kui ta saab olla. Kas keegi oskab ära seletada, milleks teletorni üldse vaja on, mis te arvate riigi kaitsmiseks, et laevad sadamasse sõidaks nagu maale? Mis on päris nii ta ei ole, et võib-olla mere pealt on ta küll näha, aga teletorn on siiski sellepärast, et ta võtab vastu ja edastab signaale le signaale, mis teil kodus on, televiisor. Nii tuleb sealt pilti ka. Vaat teletorn ongi üks väga suur põhjus, miks see pilt sinna jõuab ja tenor raadiot ka kodus on juba on väga hea. Voodis raadio, nii-öelda signaal jõuab ka teil kodudesse, pluss veel internet ja palju palju muid asju. Teletorn on selle nii-öelda vahendaja. Nii et kõik see pilt, mis, mis telemajast teele läheb ja, ja heli, mis raadiomajas teele läheb, jõuab teie kodudesse kuidagi tänu teletornile, et midagi siin teletornis, nende lainetega siis toimub. Jah, see teletorn on hästi keeruline, mismoodi need lähevad, et ega mina ka neid nii-öelda täpselt ei juhi neid laineid, aga aga siit nad lähevad. Aga mis siin teletornis siis lisaks sellele, et neid laineid kusagile saadetakse, veel on, me oleme jõudnud kusagile, kus on suur silt, alusta siit teletuba ja mis me siin näeme? Me näeme siin hästi palju kaameraid ja ja valgusteid, ma olen kuulnud telekast, et, et siit saab sõpradele kaugele maale öelda, mis siin on, ja tervitada neid nagu minitelestuudiot. Just see on teletorni teevee sinuni igal külastajal siis võimaluse olla mõnda aega nii-öelda telediktor lugeda siis kaamerasse üks uudisuudised on meile ette antud, on viis erinevat kate teooriat, näiteks spordiuudis või siis viima teade. Ning kui on valitud välja see nii-öelda uudis, siis tuleb istuda diktorilaua taha, lugeda see eetrisse, samal ajal on selja taga üks on, kus sa selle uudisega kokkukäiv videoklipp ning pärast on siis võimalus salvestada ning Ta meeliga sinu uudise või siis tervituse link kõigile oma sõpradele üle terve maailma. Kõigepealt me läheme siis teisele korrusele, kus meil on ka üks väga huvitav atraktsioon, on eelkõige mõeldud siis hariva atraktsioone lastele ja täiskasvanutele kõigile. Lähme vaatame, milline ta välja näeb. Teletorn on äsja-äsja uuesti uksed avanud, ta oli remondis ja ta on väga põnevaks tehtud, et missi ja nüüd siis sisse tehtud, on. Siin on väga palju erinevaid korruseid, mida me oleme ära kasutanud, siis kui nüüd uuesti teletorn avati, et nad ei oleks tühjana ja inimesed saaksid ka külastada ning osa sellest huvitavast toredast ehitisest, et see ei ole ainult niisugune korsten seisab, et tal on nii-öelda ka palju erinevaid muid funktsioone aga siin on siis lapsed. Teate, mis asi see võiks olla, võib nii-öelda kodus videomäng, Xbox midagi, ütleb. Ei saa selle peale ja teised tulevad, seisavad natuke eemale, siis saab see, kes seisab jalajälgede peal, täpselt proovida oma käte liigutamise abil, mis seal ekraani peal juhtuma hakkab. Nii et seina peal on üks suur suur ekraan ja põrandal on jalajälgede märg ja siia siis lapsed pididki nüüd seisma ja nüüdsed siis lehvitavad kätega ekraanile ja mis toimub ekraanil, valged käed ja midagi on seal ekraani peal veel. Doc ja teletorn, maailma kõrgeim Teledel, Tokyaskaid, chi asub Jaapanis, kahe vaateplatvormi ka ja juba läkski see tekst ära ja mis ette ilmus Oleviste kirik, nii et see laps, kes praegu siin ekraani ees kätega vehib, saab oma käte vehkimisega muudkui uue ja uue pildi ja siit me saame lugeda Oleviste kiriku kohta. Nüüd ma mõistan, et siin on maailma kõrgeimaid ehitisi võimalik vaadata. Kas nii on jah, maailma kõrgemad tipud ja võrreldes teletorniga, et ekraani peal on ilusti näha, kui kõrge on Oleviste kirik võrreldes teletorni kõrgusega? Meil on siit eest juba läbi jooksnud Oleviste kirik ja siis näeme Singapur laierit mis on kõige kõrgem vaateratas maailmas, nagu ma aru saan, kui palju neid maailma kõrgeimaid ehitise siia pandud on. Seitsme objekti on välja toodud. Ütlemisi järgmisena ette tuli. Prind temp. Putka on üks kõrgematest kujudest 128 meetri kõrgune ja koos pjedestaali ka on see lausa 153 meetrit kõrge. Asub Hiinas. Vaadake võrrelge kõrgust nüüd ka selle buda kuju kõrgus teletorni kõrgusega. Kui kõrge on teletorn, kas keegi lastest juba kuidagi siit ekraanilt teada sai, küsime siis meering käidujuhtide käest. Tere. Torni kõrgus on 314 meetrit ja vaateplatvorm on 100 70 meetri kõrgusel. Praegu me oleme siin päris alles algusel alles teisel korrusel, aga kui kõrgele lastakse külastajaid? Külastajaid me laseme 22.-le korrusele välja ja see on siis juba 175 meetri kõrgusel. Et see on vaateplatvormist natuke kõrgemal, käime nagu marus. Jaa, on küll, seal asub nüüd meil kohvik-restoran ja ka terrass, mida on võimalik siis suvehooajal järgmine kuu juba siis külastada ka. Ja näete praegu siin ekraanil. Me näeme uuesti seda Tokyo, Sky Tree, mis on 634 meetri kõrgune, nii et meie teletorn on peaaegu poole madalam. Legotorn on siin ka ära toodud. Et maailma kõrgeim legotorn on Brasiilias 31,16 meetri kõrgune. Lapsed on neist ekraani ja kõrged ehitised ära avastanud, mida me võiksime edasi vaadata. Aga nüüd on siis edasi meie ajalooekspositsioon, kus on võimalik tutvuda teletorni looga täpsemalt siis torni planeerimine, ehitamine, olümpiamängud, 80.-te 90.-te 91. aasta teletorni kaitsmine ning kuni 2007. nii kui teletorn suleti ning tänapäev kaasAequid ele Donald taas uues kuues avati. Liigume edasi, nii avanevad meie suured klaasuksed ja jällegi väga põnev selline tumedate seintega koridor, kus on seinte peal palju kirju ja palju ekraane ka. Läheme esimese ekraani juurde, vaatame, mis meile pakub, et kõik on puuteekraani panid, kus on igasugust informatsiooni, on teksti kolmes erinevas keeles, eesti keeles, inglise keeles, vene keeles on erinevad videoklipid, intervjuud, ehitamisest, igasugused sellised omapärased lood, ka folkloorilood, nendest toredatest lugudest ja inimestest, kes siin töötasid ja, ja toimetasid, aga siin on ka olemas siis igasuguseid pilte ja loomulikult oleme ka mõelnud siis mängude peale. Mulle meeldib selline pusle mäng, et on võimalus panna, eks pusle kokku siis teletornipilt, et praegu ongi lastel seda võimalust teha, et puuteekraanilt saate lohistada need ruudukesed oma õigetele kohtadele. Ja saategi kokku teletorni, see on siis esimene ekraan, mis räägib meile sellest algusest algusest aastatest 1955 kuni 1975, kui siis alust disele teletorni rajamisega. Siin on selliseid fakte, et kas teadsite, et kesklinnas asunud vana telemast oli algselt ette nähtud vaid ühe tele ja kahe raadioprogrammi edastamiseks kuid edastas 1900 kuuekümnendatel aastatel kolmedele ja paljusid raadioprogramme. Ja praegu on meil neid tele raadioprogramme ikka hoopis palju, nii et uhkem ja suurem teletorn on igati vajalik. Vaadake lapsed, siin seina peal on veel sellised väga huvitavad faktid teletorni kohta. Kui tugevale tuulele teletorn vastu peab aastal 1967 räsis Eestit eriti tugev torm ehk orkaan ja tuule kiirus oli kuni 42 meetrit sekundis. Teledan näidati nii, et see peaks vastu vähemalt sama tugevale tormile nii mis tahes selle, kui paljudele tal kõigub teletorni tippu lubatud kõikumine tuule ja muude ilmastikuolude mõjul on 1,5 meetrit ja vaateplatvormil 0,9 meetrit. Kui kaugele saade lendab teletornist levivad tele ja raadiolained 90 kilomeetri kaugusele, mille pealt teletorn seisab. Teletorni hoiab püsti 8,5 meetri sügavusel asuv vundamendiplaat, mille paksus on 2,5 meetrit ja kaal üles 7000 tonni. Või seda ei oska isegi mitte ette kujutada, milline see on. Aga siin on üks huvitav küsimus, lapsed, kas teletorn võib ka ümber kukkuda, mis te arvate? Ei, olete kindlad? Jah, olen. Lugesid seina pealt, loe raadiokuulajatele ka, mis selle vastuseksin pandud on. Teletorni kogumass on üle 20000 tonni ning raskuskese asub jalami juures. Tänu sellele ei saaks torni ümber kukkuda ka siis, kui vundamendiplaat tasuks maapinna. Sellise hoone tegemine on tõeliselt keerukas ülesanne. Kas on teada algusaastate ehitusest ka mingisuguseid selliseid lugusid? Neid lugusid on väga palju. Võib-olla sellised toredad lood on sellised, et esimesed kaks hoonet, mis teletorni juurde ehitati, kui seda platsi puhastati ja vundamendi jaoks auku kaevati, olid tualett ja muidugi saun. Kuula homme edasi, mida me teletornis kõrgelt taevas 21. korrusel nägime. Ringkäiku juhtisid Silja Hiielaid ja Tanel. Sirgu tornis käisid Pirita majandusgümnaasiumi kolmanda klassi õpilased Rasmus Merlis, Julius Georg Eliis Liise ja toimetaja Tiina Vilu. Helirežissöör oli Maristomba. Laste lugusid saad kuulata ka internetist vikerraadio kodulehelt. Kas te lehelt meie oma
