Tere hommikust, kell on seitse ja 38 minutit.
Tartu ülikooli naistekliiniku naistearstid alustavad
koostöös sotsiaalministeeriumiga seni suurimat eesti naiste terviseuuringut.
Tere hommikust, uurimisrühma liige, Ülikooli sünnitusabi
ja günekoloogia kaasprofessor Kai Part.
Tere hommikust.
No see küsimustik saadetakse välja alates homsest,
24.-st jaanuarist alustame sellest, kuidas selle küsimustiku
saajad välja valitakse. Me kasutame uuringu läbiviimiseks rahvastikuregistri
koostatud juhuvalimit ja see on 16 kuni 59 aastaste naiste hulgas.
Ja me pöördume valimisse sattunud naiste poole siis e-posti
teel ja palume vastata veebis valikvastustega küsimustele
ja E-posti aadressi ja me kasutame ainult kutse saatmiseks ja,
ja seda ei seostata küsimustikule antud vastustega,
nii et et selliselt siis homme see uuring käima läheb. Nii et kui see küsimustike e-kirjakasti potsatab,
siis keegi kuidagimoodi pabistama ei pea,
kõik on korrektne ja, ja kõigeks on nii-öelda luba küsida. Ja Me taotlesime uuringu valimi rahvastikuregistrist,
nagu see kõigi avalikes huvides lähtuvate uuringute puhul käib.
Ja me saadame siis kutse uuringus osalemiseks rohkem kui
12-le 1000-le naisele vanuses 16 kuni 59 eluaastat
ja ja sel moel Me sisse tagame naistele ka anonüümsuse,
kes uuringus osalevad, et kui vastajad on küsimustikud
tagasi saatnud, siis pole neid enam võimalik,
kui vastaja ka siduda. Ja, ja tahame, et naised tõesti võiksid olla kindlad,
et nende andmeid ei kasutata ühelgi muul eesmärgil,
lid ei jagata, ei säilitada.
Nii et naistearstidena, meil on väga oluline,
et naiste tervist puudutavad otsused ja hoiakud oleksid tõenduspõhised,
nii et sellise eesmärgiga siis seda uuringut läbi viiakse. No naiste tervisekäitumist ja ka tuseid meditsiinisüsteemile
on varemgi uuritud, 2004. aastal näiteks 2014. aastal,
aga see homme algav on tõesti suurim senistest uuringutest,
mida te õigupoolest selle uuringuga välja selgitada soovita tahate? Ja et see on tõesti juba kolmandat korda toimuv naist,
tervisealane küsitlusuuring ja viime seda läbi Tartu
Ülikooli naistekliinikus koos sotsiaalministeeriumiga
ja meil on eesmärk saada ülevaade siis 16 kuni 59 aastaste
naiste kogemustest ja vajadustest Dustest just sellisest,
naiste vaatenurgast seoses seksuaal- ja
reproduktiivtervisega ja uurida, et millised tegurid siis
naiste tervist mõjutada võtavad. Ja näiteks me muuhulgas uurime naiste tervisekäitumist
seoses rasestumisvastaste vahendite kasutamisega ka
vägivallakogemusega suhtes rasedused ja lapsed,
viljatuse kogemus, aga ka sellised meditsiiniteenustega
seotud kogemused, rahulolu seoses naistearsti külastamisega
viljatusraviga pausi nõustamisega siis sellised teemad,
mida regulaarselt erinevates teistes uuringutes
või andmekogudes ei, ei uurita. Võtame aluseks 2004. ja 2014. aasta sellise ütleme keskmise
andmete kogumi, siis mida on nende kahe uuringu põhjal te
naiste tervisekäitumise kohta teada saite?
No niimoodi üldistatult. Tõesti esimese uuringu 2004. aastal viisime läbi koostöös
Soome teadlastega ja 10 aastat hiljem saime siis võrrelda 10
aasta jooksul toimunud suundumusi ja muuhulgas me nägime,
et näiteks naiste, rasestumisvastaste vahendite,
et kasutamine oli läinud paremaks, seda mõjutasid ka näiteks
koolist seksuaalhariduse saamine ja noorte puhul näiteks
noorte nõustamiskeskuste külastamine.
Ja me saime võib-olla esmakordselt sellise suurema pildi
selle kohta, et kuidas naist suhetes toimubsuhtevägivald
mõjutab naiste tervist ja ja see, seda me siis nüüd
kavatseme ka edasi jälgida, nüüd on jälle 10 aastat mööda läinud. Nüüd kus me saadame siis kutse üle 12-le 1000-le naisele,
siis me saame jälgida nüüd Neid samu suundumusi,
aga lisaks me esmakordselt uurime rohkem naiste ülemineku
hea kohta. Kuidas menopausi on kogeda tutt,
kas on saadud vajalikku nõustamist.
Ja me uurime ka mestratsioonidega seonduvat.
Seekord esmakordselt, et kuidas see on näiteks mõjutanud
inimeste tööd ja sotsiaalset elu. Ja selle viimase 10 aasta sisse jääb ka meil Covid pandeemia.
Et kuigi me teame, et maailmas paljud naised jäid ilma
vajalikest terviseteenustest sellel ajal,
siis Eestis meil õnnestus siiski hoida, kuna need olulised
teenused sellest hoolimata siiani me pole uurinud seda,
et kuidas just see Covid, pandeemia ja sellega seotud
piirangud võisid mõjutada.
Ta ta sellistele naistele oluliste tervishoiuteenuste kättesaadavust. No te tõite juba ühteteist välja, mis, mis tõesti sel korral
on uuringus esimest korda ja võrreldes 10 aasta
ja 20 aasta taguse ajaga.
Eks. Suhtumine naiste tervisesse ja see,
kui palju nagu avalikult sellest räägitakse,
on tohutult palju muutunud, kui te hakkasite neid
uuringuküsimusi tegema, kui palju te ise tunnetasid seda,
et tegelikult kuidagi tänapäeva ühiskonnas
või aastal 2024 tuleb tuleb need küsimused nagu täiesti
uuesti ümber kirjutada, et see vastaks reaalsele pildile ka,
mis ühiskonnas vastu vaatab. Muidugi aeg on olnud pikk 20 aasta jooksul ja,
ja meile endalegi üllatuseks mõned teemad,
mis on ikkagi veel väga aktuaalsed, et et võib-olla me
seekord isegi avastasime, et me ei olegi siiamaani uurinud
ka näiteks menstruatsioonide mõju, et kuidas võib naist,
et tööelus osalemist või või sotsiaalses elus osalemist mõjutada.
Aga eks põhiasjad ole ikka jäänud samaks,
et me näiteks meie jaoks on tõesti oluline see naiste
tervist puudutavad otsused ja hoiakud peaksid olema
tõenduspõhised ja meid just huvitab see naiste vaatenurk
Nende endi arusaam, nende enda hoiakud, soovid
ja vajadused. Et meil on oluline see, et me saaksime jätkuvalt siiski anda
soovitusi ka poliitikakujundajad tele otsustele.
Et, et need ei et need otsused ei langeks,
ütleme mittetõenduspõhiselt, vaid ikkagi selle põhjal,
mida siis naised ise soovivad ja ootavad meditsiinisüsteemilt. Kui veel tervisekäitumise muutumisest rääkida selle 20 aasta jooksul,
siis endiselt me siin Vikerhommiku sky kajastame korduvalt
erinevaid sõeluuringuid ja jõuame tõdemuseni,
et sõeluuringutest osavõtt, et on ikkagi noh,
väga väike vast kasvas just väga väike, aga ikkagi see
protsent ei ole just kõige suurem.
Miks see nii on? No sinna sellele küsimusele on raske üheselt vastata,
et me näeme, et on osa naisi, kes käivad väga usinasti
ja sagedasti sõeluuringutel võib-olla mõnikord sagedamini Ki
kui vaja. Ja on naisi, kes võib-olla aastaid ei satu näiteks
naistearsti juurde.
Et sellepärast ongi oluline uurida neid neid naiste endi
käest neid põhjuseid, et miks siis miks siis ei käida,
et näiteks Me oleme varasemalt uurinud ka seda,
et näiteks naiste majanduslik toimetulek,
et kuidas toime tullakse või kas kas seesamasuhtevägivalla kogemus,
et see tegelikult oluliselt mõjutab võimekust ka näiteks abi
otsida või arsti juures käia. Et, et me saame mingi osa võib-olla uurida siin selles
uuringus välja just tervisekäitumise poolt.
Me teame, et nooremad naised, kes on Eestis just selline
kuni 25 kolmekümneaastane vanuserühm, et näiteks
rasestumisvastaste vahendite kasutamine on olnud Nende
hulgas parem kui vanem vanemates vanuserühmades.
Me teame ka, et nad nendel on näiteks positiivsem kogemus
esimesest naistearsti külastusest kui vanemad vanuserühmades. Nii et oma rolli võib siin mängida ka põlvkondlik kuuluvus,
aga ka naiste isiklikud, sellised nende elus toimuvad
tegurid nende paarisuhtes ja laiemas keskkonnas. No selle uuringuga nüüd niimoodi, et kui me võtame
vikerraadio keskmise kuulaja, siis tema nagu võib-olla teie
uuringusse enam ei mahugi, et 59. eluaasta on,
on see viimane, miks just sinna piir tõmmatakse? No varem meil oli piirdamatud 45. eluaasta juurde
ja nüüd väga selgelt tundsime, et me tahaksime kaasata
sellise vanuserühma kuhu jääb ka naist, et selline
üleminekujaaastat ja menopausijärgse järgne vanus,
et praegu meil on siis 59. eluaasta.
Aga ma olen teiega täitsa nõus, et võib-olla,
kui me nüüd 10 aasta pärast uuringu läbi viime,
et siis me võib-olla kaasame kaasame ka veel vanema naiste põlvkonna,
sellepärast et me teame, et meil on elu,
ik, oodatav eluiga tänapäeval naiste hulgas küllaltki pikk ja,
ja see ei ole ju ükskõik, kuidas naised selles vanuses elavad,
et panustades olulisel määral tööellu ja
ja et see on oluline, et naiste elukvaliteet oleks hea,
nii et ja et järgmisel korral siis võiksime suurendada veel
seda ülemist vanusepiiri. No igal juhul, ega midagi pole teha, eelmisel suvel oli,
oli üks uuring, millega oli päris palju pahandusi
ja kõik need uuringu tegijad, et said korralikult mainekahju,
te olete päris põhjalikult juba meie intervjuus ka öelnud,
et seekord on kõik turvaline, kõik on anonüümne,
nii et ükskõik, kes homme selle e-posti teel kutse
või kirja saab ta ei pea muretsema või ta ei pea olema ära
veel kuidagi. Ja me valmistasime uuringut pikalt ja põhjalikult,
tõesti, ja teadusuuringuid viiakse läbi kindlate reeglite järgi.
Ja meie oleme oma uuringus jälginud hea teadvustava kokkuleppeid,
mis on just selleks, et kaitsta iga osaleja õigusi
ja privaatsust.
Ja meie uuringu on heaks kiitnud Tartu Ülikooli
inimuuringute eetikakomitee ja ka küsitluses osalejate
valimi puhul oleme rangelt kõiki reegleid järginud. Ja meil on tõesti oluline, et naised meie uuringut
usaldaksid ja mõistaksid selle olulisust,
et küsitakse just naiste vaatenurka.
Ja ja et me näeme igapäevatöös, et, et naistel on tegelikult
vaja oma tervisega seotud kogemustest rääkida,
tihti ei julgeta seda teha, nii et selles uuringus me siis loodame,
et saame anda naistele sellise turvalise anonüümse võimaluse
jagada neid teemasid, mis nende elu suurel määral mõjutavad. Et me loodame, et võimalikult palju naisi kasutab seda võimalust.
Et, et mida parema ülevaate me saame siis naiste
seksuaaltervisega seotud küsimustest ja muredest,
just, et siis seda paremaid otsuseid saab teha tervishoius
ja meditsiiniteenustes.
Ja selle uuringu tulemused avalikustatakse siis juba selle
aasta lõpus.
Ja et meil aasta lõpus on siis plaanis avaldada selline
esmane uuringu Port kindlasti jagada ka neid esmaseid
tulemusi avalikkusega, ka töö läheb edasi järgmistel
aastatel juba sellise süvaanalüüsiga. Ja, ja loodame siis, et saame jälgida neid suundumusi,
mis viimase 20 aasta jooksul on olnud ja kindlasti jagame seda. Doktor Kai Part, suur aitäh selle intervjuu eest.
