Tere hommikust, kell on kaheksa, läbi 16 minutit,
lemmiklooma võttes peaks iga inimene algusest peale seda
vastutust tajuma mõtlema kõik läbi, kas ta üldse on
lemmiklooma võtmiseks valmis ja mis kõik lemmiklooma
võtmisega kaasneb ja selle vastutuse hulka muu hulgas kuulub
looma korralikult toitmine, katmine ja tervena hoidmine,
aga tegelikult ka hoolitsemine selle eest.
Ei kiisu ega kutsu saaks valimatult paljuneda. Tere hommikust, Tiina Toomet.
Tere. Tere.
Ma olen absoluutselt veendunud, et sa ei räägi elus esimest
korda seda juttu too.
Miks ei ole enam pädevad aastal 2023 sellised arusaamad,
mis kunagi olid, et igal kiisul peab olema üks pesakond
kiisupoegi ja igal, kuid sul peab olema üks pesakond kutsikaid. No need ei ole ikka juba ammu-ammu pädevad,
need ei ole vist kunagi pädevad olnud, ma arvan,
rahvasuus on jäärahvuslus millegipärast on
ja noh, kassidega see seostub ilmselt väga palju sellega,
et on mingi uskumus, et nad ei püüaks nagu hiiri ära
ja ei ole kuulnud ei ole ja see on olnud üks kord,
et kui ära lõikad, et siis tal ju ei ole umbes vaja poegi toita,
et milleks talle hiired või Austrias väga hästi. Kus need hiired tänaval? No maa all, ma arvan, see on ikka aktuaalne,
aga, aga see ei vasta tõele, ehkki on, kas
ja kes ei püüa hiiri, aga see juba tuleb nende loomupärasest laiskusest,
aga mitte sellepärast, et neil puuduvad ema
või isatunded.
Et see on olnud jah, üks selline, selline selline probleemne
koht koerte puhul, jah, võib-olla pigem see,
et et hoida nii tahab, noh, ma tean, isegi inimesi oma
lähikonnastki on olnud kunagi kes interpreteeriks seda asja,
niisugust asja nagu ebatiinus, noh, võib-olla peab kuulajale seletama,
et see on siis emastel koertel teinekord kaks kuud peale
jooksuaega tekib siis selline. See ei ole, ta ei kujuta ette, et see on nagu hormonaalne
muutus organismis hakkab käituma nagu tiine koer
ja siis edasi käitub nagu poeginud koer ja meie ühel
kolleegil kunagi koer adopteeris, mobiiltelefon Nonii
ja siis kui see helises, siis ta lakkus seda innustunult
ja isegi tissidesse tuleb piim ja kõik sellised asjad.
Ja kuna inimene tahab koera nagu inimesestada,
siis on see toide nii tahab kutsikaid, no näed,
eks ole. Et noh, kindlasti on vaja, aga tegelikult seal ei
ole mingit seost ja selline koer nüüd tuleks küll ära
opereerida siis juba sellepärast, et see on tema enda
tervisele ei ole hea, kuidas ta ebatiinus kaks korda aastas
siis peab läbi elama. Kindlasti on sul loomaarstina tulnud ette ka olukordi,
kus perenaine justkui sooviks isase koera kastreerida,
aga peremees on sellele küll väga vastu.
Siinkohal tervitused kõikidele isastele isaste koerte omanikele,
kes juhtuvad olema meesterahvad. No see lendab nüüd jälle ka asjad muutuvad,
et tegelikult me seda kastreerimist enam nii hirmus
kergekäeliselt ei soovita või noh, kuidas ma ütlen,
et see ei lahenda väga paljusid probleeme,
tihtipeale arvatakse, et kastreerin koera ära,
siis ta hakkab hästi käituma, koera tuleb õpetada,
kastreerimine ei ole mingi imevits.
Et ainuke asi, mis kastreerimise puhul võiks nüüd käitumise
poolest aidata, on see, et kui ta ikkagi on kogu aeg
hakkamas siin pulm, seal pulm, kuhu ma nüüd jooksen,
et siis tõesti see võtab selle soovi ära,
aga käitumisse tegelikult ei paranda, et seda ei maksa nüüd loota,
aga on mitmeid selliseid terviseprobleeme,
mis on seotud isassuguhormoonidega ja mul tuleb ka meelde
vanast ajast üks lugu, kus meil oli üks koer,
kellel olid väga tõsised naha probleemid,
millele me ei leidnud lahendust. Tõesti, see nahk oli põletikus ja haisesid,
sa pidi kokku pesema ja tal olid kõrvad haiged.
Ja siis noh, eks seal nii ammu ka, nii et ma jälle natuke
lugesin mingit raamatu, käisin kuskil loengul
ja sain teada, et on olemas tõesti selline konstruktsioonile
vastav nahapõletik, et kui loom ära kastreerida,
siis need hormoonid enam ei möll, see probleem laheneb.
Ja mul on tohutult hästi meeles, et see koer oli meil seal
laua peal omanik mõlemad omanikud seisid sealjuures
ja perenaine, kes tohutult väsinud sellest raisa koera
pesemisest ja õigesti hoolitsemisest oli nii rõõmus,
ütles, et oi, et kas te tõesti arvate, et see aitab,
et paneme selle operatsiooniaja kinni ja peremees
pulksirgelt kõrvalised. Sellest me räägime kodus.
Nii et seal jah, on midagi, miks seda nii raske võtta,
sest et noh, samas ma näen, et et koera,
no siin rahvakeeles öeldakse steriliseerimine,
mis tegelikult on ju vale.
Et öeldakse millegipärast, et isaste kastreerimine
steriliseerimine ehkki me tegelikult mõlemaid kastreerime
veterinaarmeditsiinis kastreerimine tähendab seda,
et me võtame mingisugused jupid välja ja kui me emast koera lõikame,
siis tänapäeval ikkagi võetakse emakas ja munasarjad ära
kommunisti realiseeriksimis või siis lihtsalt jooks munajuha kinni. Ehk see, mida inimestel ilmselt tehakse.
Aga see on jäänud nii rahvasuu sisse.
Me iga kord, kui on kuskil ametlikult esinenud,
siis ma pean seda korrigeerima, aga tegelikult ma kasutan
ise ka seda lisast kastreemia emast realiseerima,
aga jah, mulle tundub, et naised nagu sellesse steriliseerimise,
suhtuvad kuidagi tunduvalt rahulikum. No kui me võtame sellised koerad, kassid,
kes on võib-olla ühe pesakonna kätte saanud
ja siis omanikud tunnevad, et võiks neid kastreerida,
milliseid soovitusi sa annad neile inimestele,
kuidas nad võiks siis pärast seda kastreerimist üle vaadata
oma looma elustiili, selle, millist toitu nad annavad
loomale ja kui palju toitu, sellepärast et.
Ma olen päris palju kokku puutunud inimestega,
kelle kassid, koerad lähevad pärast steriliseerimist
kastreerimist paksuks, sest nad natukene laisemad
ja kuidagi võtavad kiiresti juurde, kuigi toidukogus
ja see, kuidas peremees perenaine käitub,
on kuidagi samasugune. Jah, ma tahan märkusele kohe esimese lause peale,
et kui nad on saanud oma esimese pesakonna kätte,
mulle väga meeldiks, kui nad ei saaks seda koeri,
kasse on ülearu ja kohe, kui minu koer kass poegib,
siis minu arust on saanud kasvataja Priider et tulema,
kaduda seda, et see ei ole nii, saavad ah,
teeme oi kui tore, jätame ühe endale, tegelikult tuleb 12,
eks ole. Et see on minu meelest hästi tähtis
ja minu arust oluliselt tähtsam kui see,
kas nad lähevad pärast paksuks või mitte. See on meie enda reguleeritud.
Et noh, ma ütlen alati inimestele, et koer ei lähe paksuks,
kassi ei lähe paksuks, tee söödatanud paksuks
ja kui seda hakata jälgima kohe, et siis see tegelikult on,
on lahendatav.
Ja koerte puhul mulle tundub, et olukord ei ole üldse väga halb,
sellepärast et ma vaatasin just huvi pärast varjupaikade kodulehti,
et meiega koeri on varjupaigas vähe. Jumal tänatud, aga kas see on täiesti katastroof? Ei no ma tulen ikkagi tagasi selle, et mida siis
konkreetselt jälgida, küsimus ongi selles,
et, et antakse sama palju toitu pärast. Sanda teist toitu sellepärast, et noh, on need valikud
täiskasvanu seeniori toit, siis on need lait variandid,
eks ole, kus ongi see toidukogus on ju sama,
ega koer, noh, Koeru, isegi tal võib olla koguseliselt vähem anda,
ta ei loe neid pabulaid seal kausis.
Aga lihtsalt, kui me anname tavatoitu oluliselt vähem,
siis ta võib saada ka oluliselt vähem mingeid vajalikke
osiseid sealt, aga kui meil on see laik toitis siis
kaalulangetuse toit, siis see saab kõik selle,
mis on vaja, aga saab rohkem ballastainete,
tegelikult ei võta nii palju juurde. Ja muidugi noh, et me ei saa eeldada, et nad ise liiguvad,
et see on ka, oleks väärarvamus, on.
Oi, mul on suur aed, ta saab seal joosta nii palju,
kui tahab. Ma näen oma koera pealt, kui meie ise õues ei ole,
siis ta istub trepi peal.
Toas tähendab inimeste lähedal, nii et me peame ise liikuma ka. Millest see tuleb, et kas nii kohutavalt palju,
vabandust, et ma nii ütlen, üle on. Eks need on ilmselt olnud ka enne üle, nendega juhtusid
võib-olla mingisugused palju koledamad asjad neid ei päästetud,
nad lihtsalt hukkusid kusagil keldrites,
et ma tegelikult ei arva, et neid nagu nagu arvuliselt oleks
rohkem me lihtsalt näeme seda.
Ja muidugi noh, ma saan aru, et iga elusolend
ja iga elu on tähtis, aga just oli üleskutse,
kuskilt leiti mingisugused, täiesti õnnetud kassipojad,
silmad nädanesid, noh, peab veel lutiga toitma,
oli siis nagu abipalve. Ja siis ma küll mõtlen, et, et kas ei oleks selle vaese
hingekese suhtes, sest nagu õiglasem, et mässi mede sooja rätikusse,
anname talle sooja piima, teeme tema hetkekeset ilusaks
ja teeme talle süsti.
Sest see on nii õudne, mida nad peavad hakkama läbi elama,
neid ju vintsutatakse arsti juurest arsti juurde
ja ja mis on nende perspektiiv, ma ei tea. Ma justkui puutusin kokku ühe ema ja pojaga täiskasvanud inimesed,
kes olid ka noh, väga nagu hädas oma kassiga,
kellel oli vähk ja nad ei tahtnud kuidagi teda siis magama panna.
Ja lõpuks nende retoorika oli see, et kui meil oleks 100
aastane vanaema, kelle elu on väga vilets,
et teda me ju kae, paneks magama, mida sa sellise
mõtteviisiga inimestele nagu ütleks, kuidas lahti lastud? Olen pidanud endale ju kunagi selle ka läbi mõtlema,
sest ega looma magamapanek ei ole lihtne seal
veterinaarmeditsiini kõige keerulisem protseduur.
Aga ma olen nagu võib-olla see ei ole õige,
võib-olla Turovski naerab teisel pool raadiot minu praegu.
Aga mulle nagu tundub, et et looduses ei ole selliseid kannatusi,
et kui sa oled vilets, kui sa oled nõrk pojukene siis
vaevles seal väga, sest kohe varsti tuleb keegi,
kes teeb sulle kiirelt käeks, saab kõhu täis. Et ehk siis nagu selline pikk virelemine ei ole minu meelest
nagu loomadele loomuomane.
Ja, ja seetõttu ma mõtlen, et noh, et kui ta ei saa seal
metsas olla, kus talle käeks tehakse, et siis pean mina
võtma selle ülesande enda peale. No kiirelt me saame veel lõpetuseks rääkida lemmiklooma registrist,
kas see kunagi tuleb? Üle riigi, mina ei oska seda sulle öelda,
aga ma väga loodan, et mulle tundub, et mingisugused nagu
väiksed sammud jälle toimuvad.
Et see oleks nagu hästi tähtis, kui me mõtleme nendest
ülearustest loomadest, siis kui see loom oleks noh,
niimoodi jälitatav selle kohani, kust ta tuli,
ehk siis no praegu ei saa ju olla niimoodi,
et keegi läheb lapsega arsti juurde ja siis keegi ei tea,
kus see laps on ilmunud, eks ta lihtsalt süldis kuskil metsatalus. See oleks väga haruldane ja vot mul läks nagu ideaal,
et ka looma puula, seda, kus sa ta said.
Ahah, ma sain sealt ja siis on nagu see punkt A oleks ka
mingil määral vastutav, vot see on nii nagu korralikud kasvatajad.
Kui sa oled korralikult kasvatajalt võtnud koera
ja sa ei saa millegipärast seda pidada või sa oled halb pidaja,
siis kasvata juba mõtleb, et aa, ma andsin valesse kohta,
et äkki ma pean selle kuidagi ära reguleerima. Praegu on neid selliseid, kes tulevad teadmatusest kuskilt
bensujaama tagant, et on neid väga palju,
et äkki see reguleeriks seda kuidagi. Tiina Toomet aitäh selle intervjuu eest.
