Lühikeseks intervjuuks on Vikerhommikul külas
regionaalhaigla kardioloog doktor Martin Serg,
tere. Tere.
Üsna visalt levib niisugune kuuldus, et väga külmade ilmade
korral ja kui pakane püsib nädala või kauem,
nii nagu meil siin aasta alguses esimesel nädalal oli et
siis on infarkti ja insulti inimestel rohkem.
Kas see kuuldus vastab tõele? Doktor särk. No tõesti, neid uuringuid on tehtud ka ja huvitav on just see,
et meie ütleme sellistel laiuskraadidel isegi,
et kus on kõige rohkem andmeid, on Kanadast kusjuures et
seal on tehtud uuring, kus on tõesti väga selge seos,
et iga 10 kraadi temperatuuri langus tõstab südamelihase
infarkti riski seitse protsenti.
Ja kui ma võtsin siin just alles täna lahti ka meie
regionaalhaigla ja siis Tartu Ülikooli kliinikumi infarkti
andmed eelmisest aastast, et siis oli kõige rohkem infarkti haigestumisi,
oli eelmise aasta jaanuaris muuseas, et ja huvitav oli see,
et ma üritasin siis samuti leida seoseid,
et kas seal oli ikka ilmaga, seos, on see,
et oli jaanuaris, eelmisel aastal oli siis tõesti keskmine
õhutemperatuur miinus üks kraad ja veebruaris oli umbes
tegelikult sama külm, et olulist erinevust veebruaril
jaanuari vahel ei olnud, et, et me võime küll arvata,
sest see võib-olla tõesti seotud sellise külma külma ajaga,
eks ole, need infarkti tõus nagu arvu tõus,
eks ole, aga millesse tuleb? Võib-olla ongi huvitav nagu see, et, et sellised andmed on
näidatud ka näiteks Taiwanis, et mis on ju selline soe riik,
eks ole, et, et selline õhutemperatuur, seda südamehaiguste
teket mõtleme infarkti teket, eks ole, ikkagi mõjutab.
Ja samamoodi Vahemeremaad, eks ole, me räägime sellest
prantsuse paradoksist näiteks, eks ole, prantslased,
tegelikult küllaltki palju on seal suitsetamist.
Ta on sellist rasvase toidu tarvitamist tegelikult. Aga neil on küllaltki madal selline südame-veresoonkonna haigestumine.
Et ma arvan tegelikult, et seal on oluline ka see tõesti,
et see juba viitab ka, et prantsuse soe kliimase vahemere
kliima samamoodi näiteks et D-vitamiini me saame vähem,
eks ole, talvisel ajal, mida muidu päiksega saame,
eks ole, siin suvid suvekuudel, vähene liikumine samamoodi talvel,
eks ole, et külmal ajal inimesed ikka liiguvad vähem.
Et see kõik mõjutab kindlasti ka seda infarkti tekke riski
ja teiseks, mis ma arvan, meie loomulikult puhul on oluline,
nüüd on tõesti olnud need viimase nädalat tõesti väga külm,
eks ole, et on ka väga suur lumerohkus. Et see tingib ka selle, et inimesed on sunnitud isegi nagu
oma majapidamistöödesse seda lund rohkem lükkama.
Nad ei ole võib-olla harjunud sellise füüsilise koormusega
varem et see kõik tingibki, ma arvan selle,
et, et see me näemegi tegelikult just kõige rohkem praegusel
hetkel just see lumelükkamisel nagu selliseid kaebuste süvenemist,
infarkti teket, et samamoodi näiteks suvel on seemnekaebus
tekitav tegevus näiteks muruniitmine, inimene on sunnitud
tegema midagi oma majapidamises, sellist füüsilist,
mida ta ei ole muidu harjunud tegema. Kas võib olla alust väitel, et väga külmade ilmadega,
eriti kui pakane kestab kauem, veri hüübib kergemini,
see tekitab trombe ja sealt tulevad infarktid
ja insuldid. Mis nagu üldiselt, kui me paneme inimese külma keskkonda
tekib ikkagi see, et hakkab siis need väikesed veresooned,
eriti jäsemed, hakkavad kokku tõmbuma.
See on lihtsalt inimese seenekaitsereaktsioon,
selleks, et laiad veresooned, nemad kaotavad palju soojust,
eks ole, et kui veresooned lähevad veel kitsamaks,
siis on see soojuskadu väiksem.
Ja see tingib ka selle, et vere, ütleme,
ringe aeglustub küll mõnes mõttes, eks ole,
esemetes ja noh, kuidas ma ütlen, hüübeid meid ikka
tavaliselt normaalselt sellisel juhul ei teki. Aga noh, mida veel talvel meil on, mis tõesti trombide teket
näidatud eritust?
Südamehaigetel ütleme tekitavad sellist toimet näiteks gripp.
Et meil on ju ka gripihooaeg tavaliselt talvekuudel,
eks ole, et seesamamoodi suurendab südamelihase infarkti
teket samamoodi nagu Covidiga me nägime,
et ikkagi Covid samamoodi, tegelikult provotseerib trombide
teket tõesti. Mis on nüüd kardioloogi nõuanded südamehaigele,
et infarkti ja insulti selle külma ajaga ei tekiks,
kas loobuda lume kühveldamisest, kas olla ööd-päevad läbi
soojas toas mitte minna välja külma kätte,
mis on soovitused? Noh, kindlasti on see, et ennast soojast soojalt riidesse panna,
mitmekihilised riidesse panna ja ütleme niimoodi,
et mida kirjandus viitab, et tegelikult see kõige suurem
risk külmast tingitud seista südame ägedate südameseisundite
puhul on just üle 75 aastased inimesed, et nende puhul oleks
ikkagi eriline tähelepanu, et sellist külmetamist ei juhtuks,
eks ole, et jaa ega seal kindlat temperatuuri nüüd,
millest alates me ei soovita südamehaigetel välja minna,
ega meil sellist ei ole aastaringselt tegelikult soovitame
inimestel olla ikkagi füüsiliselt aktiivne,
liikuda võimalikult palju, aga ma arvan,
et eks seal on mingid mõistlikud piirid ikkagi inimene ise
saab ka aru, et kus see liikumist võib-olla oleks võimalik
ka kodus teha, näiteks veloergomeetril näiteks. Et sellist ma ei oska isegi nagu anda selles mõttes nõuannet,
et temperatuurist lähtuvalt igav inimene on ju ka erinevalt karastunud,
et ega see on ka huvitav teema, et mida mis on ju praegu ka
viimastel aastatel väga populaarne on, eks ole,
see karastamine külmas vees näiteks, eks ole,
et ega seda tuleb, kindlasti on soovituslik teha järk-järguliselt,
mitte järsku väga ekstreemsetes oludesse minna,
et seda nagu astmeliselt selliseid külma veevanne näiteks teha. Ma arvan, et me peame lähenema küllaltki individuaalselt
ja ka niimoodi, kuidas inimene ise tunnetab,
et eks ole, et meil on terved inimesed ja need,
kellel on juba südamehaigus olemas.
Et kindlasti need inimesed, kellel südamehaigus on olemas,
on oluline see, et nemad ennast nagu rohkem jälgiksid küll
külmal ajal tõesti. Külm ja füüsiline koormus saavad kokku vähem kui kuu aja pärast,
kui toimub meie legendaarne Tartu maraton.
Missugused on kardioloogi soovitused neile,
kes praegu juba treenivad ja kes on võtnud kindlasti nõuks
starti minna? Jah, olen ka ise seal mitmel aastal ja plaanin ka sel aastal
osaleda ja eks eks meil on olnud ju tõesti selliseid väga
kurbi tegelikult selliseid sündmusi ka seal,
et et see suusatamisel on olnud täiesti äkksurmasid ka mitte
ainult võistlushetkel, eks ole, ta on ka muidu ette
ja kui me räägime Tartu maratonist, loomulikult on väga
oluline eelnev selline treening, et sinna ikkagi ei tasu
minna treenimata Ta piisavalt ikkagi eelnevalt harjutada. Ja sõltub loomulikult ka ilmast, eks ole,
et Tartu maraton on olnud.
Ma just vaatasin, 96. aastal oli kõige külmem maraton,
kui ma õigesti nüüd mäletan, et oli tõesti seal ligi 20
kraadi juures, eks ole, miinuseid, et et ikkagi ilmale
vastavalt ennast ka riietada kindlasti ja kindlasti
vedelikku tarbida piisavalt, et eks need on,
ma arvan, et need inimesed tavaliselt, kes lähevad sinna
ikkagi Tartu maratonil küllaltki hästi tegelikult ette valmistatud,
et neid on ju õnneks küllaltki vähe olnud,
selliseid raskeid juhtumeid. Aga noh, see selgelt me näeme näiteks seda ka külmaga võib
kokku puutuda ka näiteks ka suvel triatlonil puhul näiteks
on olnud, eks ole, äkksurmasid nagu meil Tallinnaski oli
seal augustikuus, et selline külm vesi tegelikult samamoodi
võib provotseerida sellist ägedat südamepuudulikkust mind
seal on nagu inimeste nagu jupu otseselt,
vaid see on nagu südame äkksurm tegelikult,
eks ole, et eks siin tuleb kindlasti, on see enamasti,
on need keskealised või vanemad inimesed,
kes võib-olla peaks nagu arvestama reaalsusega,
et mis füüsiline seisund on ja, ja mul on ka oma patsientide
hulgas olnud neid, kes on tulnud koormus testile ja,
ja ikkagi me oleme arutanud ja me ei ole soovitanud neil
võtta osa sellistest väga pikkadest maratonidest. Aga nüüd siin, külmal talvel, kes suusatrenni ei tee,
siis kardioloogi soovitus on liikuda värskes õhus olla
soojalt riides ja mitte kauem, kui et külmatunne tekib. Kindlasti jah, ma, ma arvan, et igal juhul on selline
füüsiline pigem meie inimesed on väheaktiivsed füüsiliselt,
et me peame igal juhul seda toetama, seda füüsilist
liikumist läbi aasta mitte ainult kevadel kampaaniatega ka
tegelikult aastaringselt, et pigem pigem just ikkagi
kutsuksin kõiki.
Praegu on nii ilus talv tegelikult ju neid väga külmasid,
perioode on ju meil olnud, nüüd mitte väga palju,
eks ole, et, et nautida ikka neid talverõõme,
eks ole tõesti, jalutada metsades, suusatada,
et see on ikkagi. Kokkuvõttes on ikkagi see väga kasulik ikkagi organismile,
et Me oleme füüsilist aktiivset kad arvel. Aitäh nõuande eest, doktor Martin Serg.
