Kell on nüüd veerand üheksa ja kuigi kevad tundub olevat
veel kaugel, lumi sajab ja põllud on kõikjal valged,
siis kevadised teemad trügivad vaikselt ka Vikerhommikusse
ja hanelisi oleme me kõik näinud Eestimaa põldudel,
teame kui palju probleeme nad põhjustavad põllumeestele,
aga samas põhjustavad nad teistsugust muret
ja peavaluga Ornitoloogidele.
Ja me hakkame sel teemal nüüd rääkima Eesti ornitoloogiaühingu,
liigikaitseeksperdi Ivar Ojaste, tere hommikust,
Ivar sulle sinna Tartusse. Tere hommikust.
No tegelikult on asi selles, et pärast paariaastast vaheaega
plaanib riik nüüd taas lubada haneliste kevadist heidutusjahti.
Mida see heidutusjaht ornitoloogide mõistes tegelikult tähendab,
mis asi see on? Ma isegi ei tea, mida sa jahimeeste mõistest,
et kuuleme ornitoloogi seisukohta, no tähendab,
heidutus ja eesmärk on põhimõtteliselt linde hanesid siis
põldudelt eemale peletada eeskätt siis vilja põldudelt.
Aga küsimus on alati selles, et kui efektiivne see on.
Ja, ja nüüd, et paar aastat tagasi tehtud uuring näitas tegelikult,
et see väga oluliselt ei erine teistest heidutusvahenditest.
Ja ja selle asja juures on ka nii-öelda see eetiline moment
ehk et, et me peame jahti või heidutusjahti,
mis ei ole selles mõttes tavaline jaht vaid ta on ikkagi
teatud sellise heidutav eesmärgiga siis tegelikult seda
tehakse paarumis ajal pesitsuseelsel vahetul ajal mis,
mis ei lähe sellise üldiste eetiliste tõekspidamistega hästi kokku. Ja, ja igasugusel hirmutamisel on ka noh,
see objekt ei ole ainult Hani sellisel juhul.
Ta ei ole ju selektiivne ja selle sellega nii-öelda
kannatavad ka teised haruldasemad, et linnud,
kes pesitsevad põldudel, nii et seal on hästi palju aspekte,
selle üle, on palju vaieldud ja, ja ka teaduskirjandus
tegelikult ütleb seda, et et üks meede iseenesest ei ole lahendus,
vaid vaid asju tuleb kombineerida ja kombineerida tuleb ka
just seetõttu ja leida ka ühiskonnale vastuvõetavad sellised meetmed. Sest noh, me räägime jahipidamisest, täpselt samamoodi on
põllumehed rääkinud sellest, et et ka need paugutid,
mis pannakse põldudel, et nad saavad palju kaebusi
kohalikelt elanikelt ja ja väljakutsutud ka politseid.
Et. Probleeme jagub. No kõige paremini ma saan aru, on aidanud see,
kui neid hanesid, füüsiliselt mööda põlde taga ajada,
aga päris hästi ei kujuta ette, et põllumehel oleks
kevadiste siis tööde ajal aega, eks ole,
või ka raha palgata inimesi, kes siis kapaksid mööda neid
põlde ja neid hanesid taga ajaks ja lisaks sellele on see ka
kulukas ja töömahukas ja nii edasi.
Et kas on üleüldse mingi alternatiiv TEI kui ornitoloogide arvates,
kuidas saaks ühele meelele jõuda nii põllumehed kui siis linnukaitsjad. No esiteks kui hanesid hanede tagaajamiseks piltlikult
öeldes palgata inimene, siis tegelikult noh,
sellised ettevaatlikud arvutused näitavad,
et see ikkagi saagikao vähenemise läbi ikkagi tasub ennast ära.
Nii, aga, aga mida ma tahan öelda, on kindlasti see,
et, et selline Terrorgatiivsetel eesmärkidel peetav jaht kahjustuste
vältimiseks ei ole kindlasti selline selline hea lahendus
sest kuigi me võtame ära sealt populatsioonist võib-olla
mingisugune 500000 hane kevade jooksul siis haned suudavad
seda kaotust aga edukalt kompenseerida läbi selliste
populatsioonisiseste mehhanismide.
Ja, ja tegelikult võib juhtuda, et selle nii-öelda lastud
500000 hane asemel on sügisel meil näiteks 1500 hane
hoopistükkis nii, et seda peab. Neid ökoloogilisi aspekte peab mõistma teine variant,
millest ka sai kirjutatud hanede kaitse Ohjumis.
Kavas. Mõned aastad tagasi on see, et tegelikult peaks seda
sellele probleemile lähenema kompleksselt
ja üheks selliseks võimaluseks on on hanede nii-öelda
eesmärgipärane hirmutamine, et neid suunata näiteks
märgadele rohumaadele, poldritele. Kus nad oleksid paigal.
Nad õpivad suhteliselt kiiresti ära selle,
et. Põldudel nad piisavalt süüa ei saa, neil tekib,
kui need pidevalt päeva jooksul hirmutatakse
ja ei piisa kahest hirmutamise korrast päevas vaid need
hirmutamise kordi peab olema vähemalt seal kolm,
neli, viis.
Et et nad ei suuda enam nii-öelda nendel viljapõldudel,
kus need lendu aetakse, enda päeva energiavarusid nii-öelda koguda,
taastada ja Nad saavad aru, et pigem on tõhusam jääda sinna rohumaale,
kus toit, et on nii-öelda toitainete vaesem aga nad saavad
oma päevavarud ikkagi taastatud. See on suhteliselt selline keeruline ja kompleksne,
aga, aga selline käsitlus põhimõtteliselt võimaldaks
nii-öelda haned ettevalmistust edasirändeks nii-öelda tagasi tõmmata,
ehk et nad lähevad rändele väiksemate energiavarudega,
kui nad jõuavad pesitsusalale, siis on üsna suur tõenäosused,
et väikeste energiavarudega kohale jõudnud põhja tundras
kohale jõudnud haned ei suuda enam pesitseda nii edukalt,
et kui, kui varem ja, ja läbi selle pesitsusedukuse
vähendamise oleks tegelikult võimalik seda probleemi
pikaajaliselt leevendada. Ja, ja loomulikult see on ka meede, mis ei too sellist
nähtavat tulu koheselt, sest haned on pikaealised linnud 10
pluss aastat sageli.
Niiet et aga, aga kui selle populatsiooni sellise
sihiteadliku majandamisega täna ei tegeleta,
siis seda, see tulemus lükkub järjest kaugemale.
Nii-öelda tulevik, nii et tegelikult sellised sellised
meetmed nii-öelda kevadise heidutusjahi näol sellist
tulemust ei anna, nad on lihtsalt nii-öelda selle hetke kire mahalaadimiseks. Ja niipea kui haned lahkuvad, nii ka see probleem vaibub,
meil. Ivar kajastame, kas enne kuulsime siis tavaliselt natuke valesti,
et ütlesite, et 500 kuni 1000 või 500000 hane. Et lihtsalt oma 500 kuni 1000 ane umbes,
aga on, on lastud kevad, kevadisel ajal meil heidutusjahi käigus. Jah, ja see ütlete, et noh, et populatsioon nii kiiresti taastuda,
et selle 500 kuni 1000 asemel on järgmine kord juba 1500 platsis.
Aga kui hinnata, siis millises hulgas siis rändajal hanesid
Eesti läänerannikule tuleb? No mitte ainult läänerannikule, tegelikult Eesti on üsna
ühtlaselt kaetud hanedega, välja arvatud need Vahe-Eesti
metsavöönd ja võib-olla Lõuna-Eestis on natukene vähem,
aga, aga seal on ka nii-öelda liigilised aspektid.
Sest meil on kolm põhilist, kõige arvukamalt liiki on valge
pest Lagle kelle valdavad peatusalad olid Lääne-Eestis,
saartel ja rannikul aga nii-öelda arukused tõustes nad
kolisid laiendasid oma peatusala Põhja-Eestisse Harjumaale,
Virumaale. Siis on meil suur laukani, kelle peamised
peatusalad jäävad, et ikkagi siia Ida-Eestisse
ja ka Põhja-Eestisse. Ja kelle arvukus on sarnaselt valge pärast Lagle ka meil
suurenenud aasta-aastalt.
Ja kolmas liik rabahani. Kelle peatusalad üsna kattuvad suur-laukhanega
ehk et ta on ikkagi nii-öelda Mandri-Eesti liik,
pigem Põhja- ja Ida-Eestis ja noh, tema arvukus on pigem
pigem olnud stabiilne aga, aga viimase eelmise aasta
seireloenduse näitasid ka seda, et selline arvu,
kus see kiire suurenemine on just nagu peatumas ja,
ja see lisanduvate lindude hulk on, on vähenemas aasta aastast,
nii et noh, populatsioonid on ilmselt saavutanud ka
selliseid teatud taseme, kus see tihedusest tulenev
mehhanism hakkab juba toimima, piirama arvu Aga mis see arvukus siis öelda, et inimesed ette kujutaks endale,
mis, mis arvukusest me räägime kokku siis kui palju neid
Lindasit Eestis peatub korraga hinnanguliselt ta võiks olla
aprillikuu sees kusagil pool miljonit hane,
võib-olla natuke peale või natukene vähem,
nii et ümmarguselt pool miljonit hane võiks olla korraga
Eesti Eestimaa põldudel. Ja uudishimu küsimus veel, kui siin Margiti juba küsis,
et inimesed palgatakse, et põllu peal ringi joosta
ja hanesid peletada mitu päeva peaks siis mööda Põlda jooksma,
et. Terve aprillikuu tegelikult see nii ei ole,
sest nagu ma ütlesin, siis Anett ka suudavad õppida ja,
ja teaduskirjandus ütleb seda, et haned reageerivad sellele
hirmutamisele kõige paremini nii-öelda kohe alguses,
kui nad saabuvad, ütleme, kui, kui alustada seal aprillikuu
esimesel nädalal juba hirmutamisega, siis võib-olla see
hirmutamisest piisab nii-öelda ühe kahe nädala jooksul.
Ja, ja siis nad hakkavad õpivad juba ära,
kus on hea ja turvaline olla ja kus mitte. Suur aitäh, Ivar Ojaste Eesti ornitoloogiaühingust selle
ettepaneku siis lagesid, laglesid ja muid hanelisi taas
hirmutama hakata, on teinud keskkonnaameti peadirektor
Rainer Vakra, saab näha, kuidas asi sel korral lõpeb.
Eelmine kord viidi lugu kohtusse, aga sellegipoolest aitäh
intervjuu eest ja ilusat päeva jätkupäeva.
