Isikunäitused. Kõige suuremad vaatajanumbrid on olnud Nigulistel,
kus avati ka vaatetorn.
Koostöös Rootsi muuseumidega avati seal ka ükssarviku
fenomeni lahti mõtestav näitus ja jõulude ajal tõstis
Niguliste külastatavust pühadeks sinna üles pandud disaini kuusk.
Kunstimuuseumi juht Sirje Helme nentis, et kumu aastat
ilmestas kolm väljapanekut suurnäitus Ladina-Ameerika
kunstist ning Urmas Lüüsi ja Jevgeni Zolotko. Neid on kolm väga erinevat näitust, Ladina-Ameerika ongi
selline ka inimestele, kes tahavad nagu vaadata teistsugust
kunsti laiemalt.
Nii et selles mõttes kõik need ekskursiooniga,
mida kuraatorituurid, need olid kõik absoluutselt läbi läbi müüdud.
Zolotko olid pigem läbi müüdud, Stahli ikkagi,
väga selline, noh, mina arvan, et üks paremaid kaasas kunsti näitusi,
mis meil olnud kumus ja lüüsiga on jälle see fenomen,
lüüs kasvab kogu aeg. Et see jutt käib ka ringi noorte hulgas,
et ta on selline väga põnev siiski vaadata,
nõuab süvenemist ja mina arvan, et Urmas Lüüs on ise selleks
väga palju teinud, seda räägib väga ilusasti sellest
näitusest tal on väga selge kontseptsioon,
ta on väga sõltumatu oma ka selles näituse positsioneerimise,
meie kunstiellu, nii et see pikkamööda nagu toimib
ja ta muutub üha populaarsemaks, nii et kolm täiesti
erinevat versiooni. Kultuurivaldkonna ees seisvatest kärbetest ei pääse ka kunstimuuseum.
Sirje Helme kinnitas, et muuseumi aasta plaane see ei mõjuta,
sest nelja protsendilise kärpele leiti üsna valutu lahendus. Meie selle kärpe lahendasime niimoodi ära,
et me hoiame nii Niguliste Kadriorgu, mis on tõesti siis
turistilõksud omamoodi seitse päeva nädalas lahti
ja arvutused näitavad, et kui on selline keskmine
külastatavus peale selle turismifirmad olid väga tänulikud
selle eest, sest et nad on alati hädas esmaspäevadega.
Et siis me katame selle neli protsenti sellest rahast ära. Alanud aasta suur näitusteks on juba kevadel avatav
karovohhismi näitus Kadrioru kunstimuuseumis koostöös
Dresdeni kunstimuuseumiga toimuv Spiegel im Spiegel,
kus kohtuvad 19. sajandi saksa romantism
ja baltisaksa kunst ning Michel Sittowi 500.-le
ja eesti raamatu 500.-le aastapäevale pühendatud väljapanekud.
Kaasaegsest kunstist jõuavad kumusse ka Islandi kunstniku
Ragnar Chartas soni ja Ann Mirjam Vaikla.
