Eesti sambliku ohustatust hinnati viimati aastatel 2019 kuni
2023 hiljuti ilmusega teadusartikkel, mis analüüsis Eesti
samblike suure ohustatuse täpsemaid põhjusi.
Olgu öeldud, et 978-st samblikuliigist DIN 415 liiki
ohustatukse 104 ohulähedases seisundis olevaks soodsas
seisundis liik oli vaid 334.
Samblikud on seenest ja vetikast koosnevad liitorganismid.
Kuigi nad taluvad oma ehituse tõttu ka kehvi kasvutingimusi,
on nad samas väga tundlik keskkonnamuutuste
ja häiringute suhtes jätkab uuringu üks autoritest,
Tiina Randlane. Tuleb siis ilmselt arvata, et samblikud ongi selline,
ütleme piltlikult kanaarilind kaevanduses,
et nende olukord hakkab kõige rohkem kõige kiiremini halvenema,
siis kui tingimused ei ole, ei ole.
Sama, võib juhtuda ka teiste organismi rühmadega edaspidi. Randlane püüdis kolleegidega välja selgitada,
millised samblikud on Eestis kõige enam ohustatud teadlaste mõningaseks.
Üllatuseks näitas kasvukohtade analüüsed avatud kasvukohtadega.
Samblikud on Eestis suuremas ohus kui metsades kasvavad liigid.
Eesti metsade intensiivse majandamise tõttu eeldasid nad vastupidist.
Suurimas ohus on loopealsetel kasvavad samblikud,
kus küündib ohustatud ohulähedaste ja välja surnud
samblikuliikide osakaal 69 protsendini. Metsade samblike hulgas on vastav näitaja 54 protsenti.
Sellise olukorra selgitamiseks lähtusid teadlased
väljasuremise võlateooriast.
See tähendab, et kui kasvutingimused hakkavad kusagil
halvemaks muutuma, ei sure liigid seal mitte kohe välja,
vaid teatud viivitusega, selgitab Tiina Randlane. Loopealsete pindala, kahanemine, hooldusel hakkamine,
see on toimunud juba möödunud sajandi keskpaigast alates
väga drastiliselt ja loopealsed samblikud ilmselt on nüüd
selle väljasuremise võla juba ära maksnud
ja need liigid on seal loopealsetel suhteliselt isoleeritud
populatsioonid ses kahanenud populatsioonid suures ohus. Uurimistöö autorite hinnangul võib see tähendada seda,
et piltlikult öeldes pole metsasamblike võla tasumise tund
lihtsalt veel tulnud.
Kuigi nad pole praegu kõige kehvemas olukorras,
tuleks teadlaste hinnangul midagi kiiresti ette võtta,
mis neid väljasuremisvõla maksmisest säästaks.
