Eestis ja mujal Euroopas tuleb algavaks aastaks suunata
ringlusesse 55 protsenti olmejäätmetest.
Selleks, et selline ringlusesse suunamine toimuks,
on tartu uue jäätmekavaga võetud eesmärk koguda linnas
liigiti 70 protsenti olme- ja pakendijäätmetest.
Praegu on olme ja pakendijäätmete liigiti kogumise osakaal
ülikoolilinnas 61 protsenti.
Eesmärgi saavutamiseks tuleb tulevikus vähemalt 5200 tonni
eri liigilisi olmejäätmeid täiendavalt tartus eraldi koguda,
ütleb abilinnapea Raimond Tamm. Meie segaolmejäätmete hulgas oli 29 protsenti biojäätmeid,
mis on nagu väga suur kogus, et seal oli ka 16 protsenti paberit,
15 protsenti plasti ja kuus protsenti klaasi,
et noh, need on need liigid, mida tegelikult on üsna lihtne
liigiti koguda. Nii näiteks ongi plaan pakendijäätmete kogumisel üle minna
pakendite kohtkogumisele.
Jäätmekava järgi aitab pakendit tekkekohal kogumine kaasa
olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude täitmisele.
Tartu linnavolikogu keskkonnakomisjoni liikme Jaak Laineste
sõnul on küsitav, kas kohtkogumine on ikka kõige parem lahendus. See on selline uus ja harjumatu asi seal.
Tegelikult ega täpselt ei tea, kuidas ta töötama hakkab
ja kuidas inimesed seda vastu võtavad.
Aga see võimalik, paraku toimuks eristamine,
see on hädavajalik tegelikult, et ei saa teha kogumisega
jäätmeid kokku ja siis kusagil tehases, hiljem siis
eraldatakse Lügastnud kasulikud asjad selle seal on läbi
proovitud etapp ja see kindlasti ei tööta. Eesmärgiks on uues jäätmekavas võetud siiski ka seegi,
et prügi üleüldiselt tekiks vähem.
Seetõttu võiks tulevikus Tartusse tekkida ka uus ringmajandusjaam,
räägib tamm. Ringmajandus ja mõte on siis selles, et Need materjalid,
mida on võimalik siis uuesti kasutada, et need ei peagi
saama jäätmeteks, et näiteks, et kui on mingi hea puitmaterjal,
et seda ei pea mitte puidu jäätmeks kasutama,
vaid, vaid tegelikult võiksid olla jätkuvalt siis puiduna kasutatud,
olgu ta siis mööblitootmise võimul, ehituseesmärgil. Paremaks on soov muuta ka biojäätmete edasist käitlemist,
mis ringmajandusele sel viisil kaasa aidata võiks.
Täpsem plaan on Tartus üle minna aia- ja haljastusjäätmete
ning köögijäätmete eraldi kogumisele, lisab tamm. Ja kui me räägime näiteks biogaasi tootmisest et siis
biogaasijaamades on tekitanud tegelikult need aiajäätmed
teatavaid väljakutseid, sest aiajäätmete hulka võib panna ka
näiteks oksi ja muud sellist kraami, mis tegelikult
biogaasijaamades ei ole kõige parem nii-öelda siis toormaterjal,
mida seal kasutada.
Et kui neil õnnestuks eraldi koguda, et sellisel juhul siis
kas edasine käitlemine oleks efektiivsem. Kokkuvõtlikult on ka lainesta sõnul uus jäätmekava õige suunaga.
