Me oleme sellel imelisel talvepäeval tulnud Alampedja looduskaitsealale,  minuga koos on mikromaailma pildistamise meister. Urmas tartes ja me hakkame uurima, kas me leiame lumelt  putukaid või teisi väikseid olendeid. Milleks üldse tasub pöörata tähelepanu väikestele elusolenditele? No kõigepealt neid väikseid elusolendeid on sedavõrd palju,  et kui me need pisikesed asjad kokku loeme,  siis nad saavad hoopis selleks kõige suuremaks elusolendite maailmas. Praegu on ideaalne päikeseasukoht väga mõnus,  puhas valge lumi ja meil on väga kena üleujutus,  ehk see on ka üks looduslik tegur, mis putuukate elu siin  alampedja all mõjutab. Praegu siis me võiksime alustada putukate elupaiga pildistamisest. Mis muidugi on iseenesest ju klassikaline maastikupilt. No ma arvan, et algaja kohta on nüüd enam-vähem see pilt  siit käes. Milline see alampedjal praegu üle ujutatud alal elavate  putukate elu talvel on? Selles mõttes üks hästi huvitav nähtus, et kui me läheme  ka samasse paika, siis tihtipeale on mingid samad detailid,  mis hakkavad seda lugu rääkima. Ja sa oled enam-vähem samamoodi mõõdud kui mina. See on ainult positiivne, väga lahe, väga ainsad asjad,  kes meil nüüd. Kuidas ikkagi leida nüüd üles need väiksed putukad,  väiksed olevused talvisel ajal lume lt kui tähtsad on need  eelteadmised ja näiteks ka ilm ise? Eelteadmine otseselt on isegi vähe tähtis selles mõttes,  et tuleb harjutada, vaata oma lume kohta,  vahetavad täppi. Kuid kes esimese leiab, siis hakkab see maailm avanema. See on, see on täiesti kõikide ga suurte asjadega,  nii et me näeme ikkagi neid asju, keda me oskame tähele panna. Ämblik no vaata, elu hakkab looma. Siin on tõesti üks väga pisike ämblik, aga see jutt sellest,  mis sa ütlesid, et tuleb liikuvaid osi näha sellel valgel taustal,  see tõesti kannab vilja, kui sa niimoodi vaatad. Ja no meil on ka kohe siinsamas kõrvas ju veel võimalik nagu  selliseks lihtsamaks alustamiseks või pildistamiseks valida  veel üks suurem loom, kes seal kulgeb rahulikult mööda lund. No see on nüüd esimene päris kevade kuulutaja kevadalustas röövik. Kevad karuslase röövik, temast tuleb siis temast  ka suve keskpaigaks. Mis ta teeb siin ta tuleb päevitama. Ja päikese vanni võtta, noh, kes võib-olla on näiteks olnud  natukene õnnetumas olukorras haiglas, siis mina mäletan oma  lapsepõlvest aegu, kui käidi sellise kartslambiga palatites  palatid valgustamas, et ei oleks noh, selliseid paki  ja viiruseid, nii palju seal õhus ja pindadel. Põhimõtteliselt päikese ultralile kiirgus kevadel,  eriti kui õhk on meil puhas, on samamoodi selline mõõdukas  steriliseeriv kiirgus, mida nad kasutavad,  sest seal karbade vahel oleks ju väga hea mõnel,  kes sel tegelasel tegutsema hakata. Ma alustan pildistamist hoopis lai nurgaga. Õnneks nüüd sarööbik annab meile võimaluse erinevate piltide tegemiseks,  sest ta kulgeb rahulikult. Meil on, valgust on palju, ma saan kasutada nii,  tavaobjektiive, saab lumele toetada ja kõigepealt mina  tahakski nüüd teha pildi Liviko röövikust koos elupaigaga maastikuga,  et kui ma enne sain teha maastikupildi noh,  kus putukate jaoks on vaja natuke fantaasiat,  aga nad seal ju olemas, siis nüüd on võimalik teha pilt selline,  kus on meil esiplaanil kenasti röövik ja teisalt taga  siis ka tema elupaiku. Proovin ka nüüd seda liblika röövikut siit pildistada  ja ega ta nüüd nii lihtne ei ole, kui enne tundus,  et ta on niisugune rahulik tegelane siis  ega sa pead iga tema sammu jälgima ja temaga kaasas käima,  sest parasjagu see valgus on täpselt sellise suuna pealt,  et mingid pildistamisnurgad tunduvad nagu kõige paremad. Näed, Urmas, sellised need, minu esimesed katsetused  selle liblika röövikuga said. Sain teda siin kõndimas, aga ta ikka sunnik põrutab eest ära. Helikiirusel. No tema näiliselt ju kõnnib aeglaselt, kuid teisalt siin  kaadris lähipildistamisel on tema liikumiskiirus sama nagu  lendav lind linnupildistajale. Nii et üld, mitte üldse lihtne, nii et ma kuidagi vabandan välja. Loomulikult alati leiab ju vabanduse. Oh, nüüd hakkavad silmad märkama kogu seda elu. Siin on üks ämblik, siin on järgmine putukas,  siin on kolmas putukas, no el tuleb järgmine ämblik. Sina oled ikkagi oma makropildi tööga saanud,  lausa võib öelda maailmameistritiitli aasta loodus foto auhinna,  mis sa arvad, mis siis žürii nii ära võlu? No mina alati ütlen nii muhedalt, et mulle briti huumor meeldib,  et eks kõiki asju tuleb ju a natukene niimoodi muhedalt,  sest ega kõik need ju fotokonkursid on alati ju õnneasi  suuresti ka. Kuid eks võlus loomulikult selline uue maailma nägemine  ja tolle konkreetse pildi puhul võlusid lumehelbed koos  selle pisikese tegelasega ju midagi sellest tundmatust  maailmast ja midagi tuntud maailmast. Näed nüüd, oota, oota, oota siit ma leidsin. Seeditegelane, see on mingi kärbes. Ja vot ja see on nüüd juba üks selline kärbes,  kes on tüüpiline talve loom. Seal on üks hooaega. Kõnnib täiesti. Head pildistamist, ma tulen kohe kähku tagasi,  siin on täiesti putukate safari. Nüüd on mul vaja minna siis sellisesse pisiputukate pildi,  režiimi, mis tähendab seda, et mul on vaja kruida külge. Eriti väikeste asjade pildis, eks sobilik objektiiv  ja välklambid. No nüüd, kui ma tahan hästi väikseid asju pildistada,  siis makro pildistamisest siin läheb nii palju valgust kaduma. Et ilma lisavalguseta on praktiliselt võimatu,  eriti veidikene liikuvaid putukaid pildile saada. Ja niimoodi me ju ei taha pilti teha. Olla kaadris kõigepealt nii. Selliselt minu poole tormavat tegelast on pea võimatu saada  kaadrisse nii, et tänavalt jääb. Kuidas läheb, Urmas, ma vaatan, sa ka siin pöörled  ja keerled selle putuka ümber, no vot, see on see. Asi, et niimoodi hästi väikeste tegelaste pildistamistel,  see teravustamine peab olema nii täpne, et  ka minu kehaasend noh, pool millimeetrit ühele  või teisele poole tähendab untsus või mitte,  undsus pilti. Pilt nagu ikka, hakkab pihta sellest, et lugu oleks põnev. Ma näen, et lugu on põnev, nähes seda, kuidas sa siin  vähkrid ja vaeva näed. Tõsine töö on taga. Mis su saak on, näed? Siit oli siis see kärbes, kes õnnestus pilk peale saada  ja ka sina said ju teda pildistada. See on nüüd üks selliseid, täna väheseid liike,  kes on see nagu tüüpiline talve putukas,  ehk siis kelle valmiku aktiivsus ongi talviseks ajaks need  on nad süstemaatiliselt on nad eriskakärblased,  bioloogiliselt on nad siis sellised, kes tõenäoliselt  otsivad loomade väljaheitemist, et mis lumest välja sulavad,  et sinna muneda. A ikkagi tagamõte on ka, et mitte minna seda looma  väljaheidet otsima, et toiduks vaid, et anda oma lastele toidubaas. Ja minul on siin tüüpiline üleujutusest põgenenud üks  pikpoilane või nende sugulane, kes siis ei ole tüüpiline  talve putukas, aga kes valmikuna siin rohu sees asus talvituma,  kuid siis, kui meil tuli üleujutus, siis tuli vesi ahju  ja siis ta tuli kuiva peale. Minul on siin kena rohelise roheliste silmadega kärbes,  tema on nüüd ka tüüpiline talveputukas ja,  ja, ja. Mida tema siis siin teeb ja otsib? Hea küsimus, kui isegi teha. Mis on selline, võibolla eredam avastus,  mis sulle tänu sellele pisikese maailma ülespildistamisele  ja jälgimisele on? Eks selline teatud mõttes üllatavad käitumuslikud suhted,  mida me näeme või osanud oodata ja võib-olla pildistamise  osas loomulikult eriti rõõmu pakuvadki need leiud enda jaoks,  mis, mida ma olen siis aastaid otsinud ja  mida siis lõpuks olen kätte saanud. Näide on selline, et ju talvel praegu me siin veel ei näinud,  kuid ütleme, praegusel ajal juba tulevad välja pisikesed kääbusämblikud,  kes teevad luma peale võrgu ja hakkavad siis võrku püüdma. Hoog ändasid ehk lumegrippe ja söövad neid. Võiks öelda, et see maas keerlemine, pöörlemine  ja pidev kõhutamine, roomamine märjaks saamine,  see on tühiasi selle kõige juures, sest see elamus on ikkagi  palju rohkem väärt. No loomulikult ja, ja seda elamust me saame ju mõnes mõttes  võimendada just nimelt tänu nendele piltidele ja,  ja nendele videolõikudele. Ma kujutan ette, et selline putukate otsimine on  ka väga tore seltskondlik tegevus loodusesse tulemiseks. Kui vähegi võimalik, ma ise alati naudin neid võimalusi,  kui ma saan tulla koos perega koos abikaasaga koos  tuttavatega sest see tähendab kõik näevad midagi. Ja teisalt nad leiavad ka minu jaoks pildistamist palju rohkem,  kui ma üksinda seda suudaks.
