Praegu on erinevate riiklikult kaitstavate objektide
ja aladena Eestis kaitse all kokku 27,8 protsenti maismaast.
Euroopa Liidu elurikkuse strateegia eesmärkide tagamiseks on
Eestil aga kohustus, et riiklikult kaitstavad objektid
moodustaksid tulevikus 30 protsenti maismaast,
ütleb kliimaministeeriumi elurikkuse kaitseosakonna juhataja
asetäitja Taimo Aasma. Muudatuse eesmärk on, on laiemalt täpsustada kogu seda looduskaitseruumi,
milles me tegutseme ja anda selgust ka erinevatele sektoritele,
mis suunas erinevad suured valdkonnad, sealhulgas siis looduskaitse.
Eestis areneb. Seega tuleb praegusega võrreldes tulevikus kaitse alla võtta
lisaks 2,2 protsenti ehk veel circa 100000 hektarit maismaast.
Sellest omakorda ühe protsendi moodustavad praegu alad,
kus riigil on ka konkreetsed ettepanekud kaitstavate
väärtuste kaitse alla võtmiseks olemas.
Nii näiteks laieneb Alutaguse rahvuspark praegusega
võrreldes rohkem kui kolmandiku võrra, räägib Aasma. Erinevate metsaelupaigad erinevast soo elupaigad
ja seal elavad liigid ja nende hea seisund on,
on ikkagi Alutaguse rahvuspargi peamine eesmärk. Ülejäänud 1,2 protsendi maismaa täiendava kaitse alla
võtmise osas tuleb täpsem plaan veel paika panna.
Analüüsid selleks.
Praegu käivad.
Eesti Maaülikooli Keskkonnakaitse ja maastikukorralduse
professor Kalev Sepp ütleb, et alasid, mida kaitse alla võtta,
Eestis jagub.
Pidev seire peaks olema aga ka juba kaitse all olevate
objektide ja alade osas, lisab sepp. Me ei ole selle teemaga ju aastakümneid tegelenud,
et võib-olla kindlasti kohti, kus mõni kaitsealune liik
esildise katoliiklane ära kadunud või enam elutse,
kui kusagilt lootus väärtus on kadunud, siis tuleks need
alad ka välja arvata, et see kasv ei saa ainult olla kogu
aeg ühesuunaline.
Siiamaani me oleme väga vähe alasid kaitse alt välja halvanute. Aasma sõnul on eesmärk, et kaitstavaid alasid laiendatakse
võimalusel ainult riigimaadel. Kui me vaatame ka praegu kaitseala tulevaid maid sama
projekteeritavate kaitsalate kiht näiteks siis eramaade hulk
seal ikkagi on märkimisväärselt väike ja,
ja enamik sellest koosneb riigimaade maadest eelkõige siis
RMK hallatavates maadest. Sepa sõnul on aga ka eraomanikke, kes looduskaitsesse
panustada soovivad. Väga paljud väärtused on just eramaadel,
et kõik väärtused ei paikne ainult riigimaadel.
Võib-olla riigimaal on kõige lihtsam seda teostada,
aga loodus ja väärtuse koha pealt me kindlasti peaksime
kuidagi leidma võimaluse kaasata ka eramaaomanikke.
